teisipäev, 17. märts 2009

Paastuaruanne


Nii, ma siis annan aru oma paastu kulust siiamaani.

Ausalt.

(Aus on väga raske olla, sest see ei näita mind heas valguses, aga noh...)

1. Ma sõin kaks korda juustu. Ühe korra jalutades poest tagasi ja kõht oli kohutavalt tühi ja juustupulgad nii mugavad võtta, ja teise korra peedisalatis. Juust oli salatis, mitte mina.

2. Salaja ma ikkagi lootsin mingit figuuriparanemist, kui paastumist alustasin. Aga kuna ma ei keelanud endale ära martsipani ega tiramisu-mandleid ("Kalevi" toode) ega hulka muid erinevaid maiustusi, vahvleid ja pannkooke ja margariiniga keeksi, majoneesi, söömist pärast kella seitset, ega piiranud ka toidukoguseid mingil moel, siis pole ma alla võtnud poolt kilogi ja mu reied (vaatab neid murelikult) näevad välja nagu joonia sambad. Igatahes nagu midagi, mille peale võib asetada kivist katuse ja eeldada, et see ei kuku maha.

3. Te mäletate midagi sellest, et kala ja muna ei söö ühel päeval?
Hea küll, keerutamata: ei tulnud välja.

4. Kuigi ma söön iga päev vähemalt ühe keskmise kaalika või nuikapsa ja 3-4 erinevat puuvilja (+4-5 korda nädalas on mul aedviljadepõhine soe toit laual), ei ole ma märganud mingit paranemist ka naha regioonis. Kui nüüd veel kord siiras ja aus olla, siis - selja peal oleks nagu rohkem punne kui 3 aasta jooksul ette on tulnud.

5. Mul pole eelnevalt loetletud kurbadest asjaoludes hoolimata plaanis paastumist katkestada. Küll aga pean vist ära keelama maiustused. S.t. KÕIK maiustused, mis pole isetehtud.
Muidu läheb asi ikka väga käest ära.
Kella 7 järel söömine tuleb vist ka vetostada.
/nutap

***************************

Muidu on nii, et lõpetasin jutu sisu kirjutamise. Paar korda läbi kirjutada-toimetada ja ongi valmis. Mõned inimesed saavad jälle kirjanduslikke kingitusi =D

4 kommentaari:

tumen ütles ...

täiesti ausalt.
mul on kala- muna- ja taimepõhistest toitudest nii kõrini, et ma vist loobun paastust.

Metsapiiga ütles ...

Appike, palun ärge olge nii pessimistlikud:) Mõtlesin ka proovida - järgmisel kevadel;-)

Praegu lõhun hoogsalt jääd, viskan hobuste sõnnikut ja möllan niisama.
Toit - püüan paki kommide või sefiiride korraga ärasöömise asemel piirduda 2-3 tk korraga.

Ja reitest - oh, saaks ma kasutada sõna sammas! Pigem kalifeed. Aga astun poole pikemate sammudega poole pikemal distantsil, mis talvel. Ehk jõuan mai alguseks kahe sambani:)

vana naine ütles ...

Einoh, ma ei ole nagu päris pessimistlik.
S.t. on mingi teooria, et organismi puhastudes just löövadki alguses vinnid väga vohama, et siis hiljem saaks asjad paremaks minna.
Ja mind ei ole taimetoidud ega ka kala ja muna ära tüüdanud. Piimatoodetest rääkimata, mis siis, et nad on lahjad. (Kodujuust on nii hea!)

Tegelikult ei ole minu ilumure üldse toitumisest tulenev, pigem ma võin süüdistada põsekoopapõletikku, mis mind jaanuari lõpus õnneks võttis ja millest alates on minu füüsiline aktiivsus olnud väga... juhuslik.
Aga ma käisin täna jooksmas (see oli küll selline "vaevaga-jõuan-roomata" jooksusamm, aga asi seegi, eks ole), nii et ehk õnnestub end jälle liikuma panna. Lõpuks, lihavõteteni on veel omajagu aega.
Ja ilu nõuab ohvreid. Võimalik, et minu probleem oli, et ma ei tahtnud ohvreid tuua =D

tindarien ütles ...

Järgmisel aastal mina paastun nii et tuul tolmab.
Mhmh.

Sest mulle meeldis vanasti see paastuaeg, aga nüüd kaks aastat ei ole seda teinud, kuna mõtlesin, et laps kõhus/rinnal ja puha. Samas muidugi võiks tinglikult paastuks lugeda minu hommikusöök-läks-meelest-kell-on-kuus-lohakust, mille jooksul ma siis olen joonud mitmesugu vedelikke, pistnud põske mõningaid vitamiine ning mõlgutanud pudru keetmise vajalikkusest. Õnneks ei juhtu seda iga päev!
Tulemus: kaal on saavutanud raseduseelsele lähedase (+1kg), aga ümbermõõdud on alles poolel teel tagasi sünnitusjärgsest seisust. Kahjuks ei pea ma siin silmas rinnaümbermõõtu, kuna see varieerub omatahtsi umbes kuupikkuse intervalliga lüpsikumõõdust kastruli omani, mitte midagi ei saa aru.
Nahk - ei ole puhtam, vedelikudieet ega lapse kandmine kumbki võidupunkte ei saa!