neljapäev, 30. juuli 2009

inspireeritud ja unetu ja paitatud

**************************

Isegi hirmu ei tundnud.

Väsimust küll, nii suurt.
Isegi hirmu ei tundnud,
kui maa seest rebiti juurt.

Siis tuli valu kui laine,
kui lõputu käristav voog...

Elas sellegi üle too naine.
Suudab elada igal pool.

*************************
Hommikune tango

Mälu keerutab kergel sammul
läbi jahtuva taeva kui jää,
sa meeldisid, meeldisid, meeldisid mulle,
kuid ma ei öelnud, et jää.

Päike paistab ja tolm laulab nurkes,
kleepub külge mu higise käe,
sa meeldid, sa meeldid, sa meeldidki mulle,
kuid ma ei ütle, et jää.

Noored mehed lõhnavad hästi,
neil on pihu sees leebus ja lust,
ja see meeldis, see meeldis, see meeldiski mulle
kuni sa lahkusid must.

Paar nõtket pööret, ja läbi mu toa
klõpsub konts, langeb raskena juus,
mis meeldis, see meeldis, kord meeldib taas mulle
ning suudluse maik on suus.

********************

Ega sa hirmu ei tunne ju?
Lõika nööre kui juukseid,
pihutäis korrraga läbi!

Kus nad sind hoiavad üldse,
jalad ju nagunii maas?

Hirmu pole, vaid valehäbi.

Keegi ei juhi sind nagunii,
selline hüljatud nukk,
lauale ununud raamat...

Lõika!

Lõikasid nööre, ja kus tuli verd!

Jääb minu kanda su hukk?

Ah, kallis,
ära tekita draamat!

**************************

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.