esmaspäev, 14. september 2009

Bla bla bla bla bla bla bla bla (ühesõnaga, siuke möla, mille ajal enamasti mõeldakse: "Jää ometi vait!")

Ma vist olen seda soovitust varem ka andnud, aga kuna see tuli mulle endale (jälle) üllatusena, siis mainin (taas) ära:
Isegi eraklike kalduvustega inimestele (nagu mina) on pinge- ja distressiaegadel soovitatav aktiivne sotsialiseerumine. Eiei, ma mõtlen, räägi inimestega, noh! Näost näkku (siis on nad ilusamad, kuigi mitte tingimata targemad).

Kui on kurp ja paha, hakkab alailma külm ja siis tahakski otseses kehalises mõttes teiste inimeste seltsi (siis, kui me veel ahvid olime, oli see ilmselt ainus hea viis sooja saada - koguneda pundardesse).
Ja kui on inimesi ja seltsi (siukest leebet, ilma hirmsa saavutamis- ja endatõestamispingeta), hakkab seespool jälle soojem - nii otseses kui kaudses mõttes. Patareid täituvad tasapisi ja koju jõudes ei masenda isegi avastus, et rott (kes on peale meie kolimist muutunud poolmetsikust kodus elavast loomast lausa millegi sõberlooma sarnaseks. Äkki talle sobivad mingid siinsed veesooned vms värk?) on netijuhtme läbi närinud, mainimisväärselt.

Muide, kui mul on liiga tegusa elu vaev peal, loen Dick Francist. (Krimkad, mitte väga head, aga ka mitte jube halvad.) Dick Francis peksab oma peategelasi sellise sadistliku naudinguga, et see tõstab alati mu tuju, saadab nad kuskil vahepeal kena naisega voodisse (või niisama kohtama, kui tegu on sügavate tunnete jms), sunnib nad töötama, kuni pilt ees tudiseb, ning lisaks on seal tavaliselt sellist lahedat füüsilise pingutuse ülistamist, mis tekitab mus suurt soovi jooksma minna.
Millega seoses on nõme, et ma unustasin oma tossud Tartusse, kusjuures ma isegi ei kasutanud neid seal.

Ja hobused on Dick Francisel muide ka peaaegu alati raamatutes sees. Kuna ma hobustest midagi ei tea, meeldib mulle neist lugeda.

P.S Kas keegi tark suudab, mulle selgitada, mis on juhtunud mu klikilugejaga? Kui nädalavahetusele läksin, oli klikke umbes 5000. Nüüd on 12 000. Kas ta arvestas tagasiulatuvalt kokku kuu keskmise ja lisas siis vastava hulga klikke ka nende 7 kuu juurde, mil mul vastav nubin veel installeeritud polnud?

Ahsoo, ja ma vist olen umbes aasta aega võrgupäevikut pidanud nüüdseks. Palju õnne, mina! (Alguses olid postitused pikemad, sisukamad, rohkem teemasse ja piinlikumad ka, sest möla oli kole palju.
/loeb ja nostalgitseb. Väga natuke.)

4 kommentaari:

  1. Õnne jah.

    Yks mõistlikumaid vidinaid klikilugemiseks on Google Analytics. Nõuab natuke harjumist, aga lõpuks päris mõnus. Ja yhildub Blogspotiga hästi.

    Ega rott viga saanud? Netijuhtmes on ju ka natuke elektrit sees ja pisikesele loomale pole palju vaja.

    VastaKustuta
  2. Ma loen ka Dick Francist, aga pigem just seepärast, et seal on alati hobused sees:D

    Aga mis netijuhtme läbinärimisse puutub - ju siis on neis juhtmetes väga vähe vooli, meil näris kassipoeg hiirejuhtme läbi ja kutsikas klaviatuurijuhtme ja ei teinud ka teist nägu, ju siis ikka nii palju voolu vast pole:)

    VastaKustuta
  3. Kõik oli väljalülitatud seisundis. Ma ei tea, kas netijuhtme osas vahet on, kas modem on sisse lülitatud või mitte või kui palju seda voolu seal on, aga rott paistab küll nagu ennegi.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.