teisipäev, 13. aprill 2010

Lahe oleks ju olla, AGA...

/katkub juukseid (õrnalt)

Ühesõnaga: misvärkon?!

Nemad (s.t. igasugused muud) ütlevad, ma olla intelligentne. Ja sealjuures on need, kes seda ütlevad, enamjaolt mehed ja enamasti minust - noh, enam haritud, vanemad, laialdasema elukogemusega jne. Võiks vist öelda, intelligentsemad.
(Vahel on ka noored ja kenad ja lihtsameelsed. Nende puhul on arusaadav.)

Nagu mida? Mis värk on?

Ma isegi ei ürita enam teeselda, et ma tark olen ja asju tean, nagu nooremas põlves, kuskil 26. eluaastani, tehtud sai.
Enamasti küsin ma nüüdsel ajal kõik tundmatud nimed, segased mõttekäigud, võõrad teooriad jms üle. Sageli näeb vestlus välja umbes selline:

Teine inimene: ---miski jutt---
Mina: Oot, ma olen rongist maas - mida tähendab "..."?
Teine inimene: Noh, see on termin, mida kasutas V... ja tähendab ---
Mina: Kes oli V...?

Kui ma ei saa vaimukusest aru, tulen ma välja hiilgava: "Ot, mis?" remargiga, mis otse ÕHKAB intelligentsi, ma oletan.
Aeg-ajalt saan tõesti hiilata sellega, et ütlen: "Derridat'st ma ei saanud üldse aru - mis erinevus on erinevuse ja erinewuse vahel? Ja mis erinewus on erinevuse ja erinewuse vahel?"
Aga enamasti on kõik nime Derridat vähemalt kuulnud ja saavad samuti märkida, et nad ei saanud hästi aru.
Ning sellega minu Mõjuvate Loetud Nimede jada ka lõppeb.
Loen ma viimased 10 aastat praktiliselt ainult ilukirjandust ja seda ka sellist, mis on põnev - Kafkat ei võta pekstes ka kätte.
Matemaatikat olen eluaeg teinud "umbes-täpselt" ja seega arvud ei klapi isegi lihtsamat sorti pika arvutuse järel.
Suuri raskusi on meelespidamisega, mis riikides asuvad Bratislava, Budapest ja igasugused muud linnad, mille nimesid ma ei mäletagi.
Minu ajalooteadmised on päris keskkooliõpikust ja ajaloolistest romaanidest (normannid olid igavesed sead ja aus saks on sinisilmne blond). Bioloogia kohta võib vast öelda, et keskkoolitasemel teadmised (need on mul olemas) on meil Eestis siiski tavalised ja kuigi ma tean keskmisest natuke rohkem etoloogia kohta, ei ole ma ka sel alal eriti silma peal hoidnud ja mu info iganeb kohutava kiirusega.
Platon oli enne Aristotelest, kes omakord oli Alexandri õpetaja ja too omakorda oli homoseksuaal ja pidas sõda. (<-- need olid teadmised filosoofiast.)
Ma ei tea mitte midagi! Ainus, mis minus on tarka, on Sokrateselt varastatud teadmine, et ma midagi ei tea - aga mina tõesti ei teagi midagi!
Ma ei oska mängida malet, kaardimängudes võidan ainult samasuguseid vähemängijaid nagu ma ise, kabes üldse ainult kaotan, lambijuhet ei oska vahetada, lapsi ei oska kasvatada, mahjongis pole kunagi elus võitnud, raha ei oska teenida, panen liiga tihti "ja" ette koma, tube ei oska korras hoida ja...

Ühesõnaga, kui mina olen nii intelligentne, kui (enamasti) mehed armastavad korrutada, kes see loll siis on? (Küsimus on retooriline, aga võib ka jätta nime koos kontaktandmetega. Oleksin huvitatud kohtuma.)

Näen sellele "sina kui intelligentne naine"-jutule kahte võimalikku seletust:
1. neile meeldib mind kiita, sest nad näevad, kui väga see mulle meeldib ja siis neis tekivad - kui mitte teatud lootused, siis vähemalt meeldiv tunne, et kui tahaks, siis võiks midagi loota.
2. ...
Ok, ma nägingi siiski ainult ühte võimalikku seletust, sest uskumast, et enamik inimesi on veel lollimad kui mina ja arvavad, et hoopis aus normann käib blond ning Alexander oli Platoni õpetaja, ma keeldun. =)

Ja pealegi: kui ma tõesti oleksin nii intelligentne, nagu nad väidavad mind olevat, ma näeksin ju odava meelituse läbi?
Aga mulle tunduvad nad täiesti siirad!!! [Paradoks.]
Mis värk?!
(Ja ei, see ei ole klanimine "Öelge mulle, no öelge mulle palun, et ma olen tark!"
Nii loll ma ka ei ole, et ennast päriselt targaks pidada! Hmh!
Äärmisel, tõesti väga äärmisel juhul olen valmis uskuma, et väga paljud teised on lollid ja ma tundun tark nende taustal. Aga sel juhul tahan ma teada, kus need lollid end peidavad? Miks mina ühtegi ei tunne?)

5 kommentaari:

  1. Noh, ma pakun, et ringi jookseb terve hulk selliseid, kes arvavad, et saks oli see, kes meie esivanematele mõisatallis vitsu lasi anda ja normann on üks koomik (märksõna "Maie ja Valdur").
    Ja teisest küljest ei ole intelligentsus ühemõtteliselt teadmiste hulk, eks ole, rohkem ikka seoste loomise oskus, täänpä tundub pealegi üha rohkem, et guugeldamisoskus.

    VastaKustuta
  2. Oot, kes on Derridat? (jajah, mul on google siinsamas näpuulatuses, aga sobilik oli välja öelda). Ja mis järjekorras need filosoofid elasid, sellest pole mul ka aimugi.

    Ning google olemasolu tõttu ei ole kellelgi vaja inimentsoklüpeediaid, kes kõiki fakte peast teaksid, vaid ikka pigem selliseid, kes õiged faktid õiges kontekstis oskaksid üles otsida ja sobivasse seosesse paigutada. Enamus inimesi ei oska, ma olen kuulnud. Ja siis seda olen ka kuulnud, et mina oskan, aga ise ma seda küll ei usu. Loll mis loll.

    Teinekord on end hea lohutada, et suured filosoofid pidasid end äärmiselt lolliks ja järeltulevad põlved sellegipoolest geeniuseks - ehk kunagi peale surma on lootust ka meil targaks saada. Teiste silmis. Või vähemasti pole siis enam võimalust neile kiitjatele vastu vaielda:D

    VastaKustuta
  3. Miskipärast on mul kuri kahtlus, et Platon ei teadnud mahjongist midagi. Sina tead vähemalt, et on.

    Mõtlesin, et jätaks lolli nime ja telefoninumbri, aga mul kahjuks ei ole ikkagi ta numbrit. Guugelda "aasta ajakirjanik 2009". On ka teisi. Yks akadeemik näiteks esines mõne aasta eest televisioonis ja yritas väita, et kui Eestis palju tuulikuid pystitada, siis need panevad maa pöörlemise seisma.

    Lapsi ei oska keegi kasvatada (vt praegu EPLis käivat vaidlust), õnneks kasvavad nad suuresti ise ja mitte palju hullemaks kui eelmine põlvkond.

    Igal juhul pakud Sa meeldivat seltskonda ning selle järgi, mis mina näinud olen, tundud täitsa terane. Kuidas yhe meepurgiga oleks?

    VastaKustuta
  4. Äkki on küsimus hoopis selles, et sa oskad õigel ajal vait olla (ja see, kui sa seda suudad, selle asemel et partsatada välja mõne keskmisest suurem debiilsus, on juba päris hea märk).

    Naljaga pooleks võib äkki öelda, et kuna enamustele jutukaaslastele meeldib ennekõike lasta kõlada omaenda häälel ja mõtetel, siis juhul, kui sa oled hea kuulaja, jääbki teisele persoonile mulje, nagu oleks toimunud väga intelligentne ja kõrgel tasemel dialoog.

    Tegelikult kirjutasid sa kunagi midagi sellist (kuna ma su plogisse sattudes lugesin kõik ühe soojaga läbi, siis ma üksikuid poste väga hästi ei mäleta), et sul on palju kaootiliselt paiknevaid teadmisi ja midagi eriti ei oska. Mina teeks sellest järelduse, et tegelikult on sinuga võimalik üsna mitmel teemal tavainimese tasemel huvitavat juttu ajada. Tänapäeval igal pool toimuva spetsialiseerumise puhul ongi võimatu millestki väga sügavuti minna, kui välja jätta kitsas valitud eriala.
    Ja kurtmine, et sa "loed ainult ilukirjandust" ja "ei ole kursis etoloogia uuemate suundadega" on natsa silmakirjalik - olen valmis kihla vedama, et kui võtta tänaval ette juhuslik valim, siis 50% inimestest ei ole väga pikka aega ilukirjandust lugenud (vaid lösutab õhtud teleka ees) ning 90% isegi ei tea, mis asi on etoloogia (pakuks selleks protsendiks isegi rohkem, aga kunagi ei ole garantiid, et kahekümne inimese sekka ei satu kahte bioloogi, mälumängurit või muidu kogemata kombel huvilist).

    Kõik see on muidugi spekulatsioon, aga käegakatsutav tõend on see, et sa suudad end kirjalikult hästi ja huvitavalt väljendada - kui see ei ole intelligentsi tundemärk, mis siis veel?

    Ning üle-eelmise postituse kohta ütleks ma (hobimälumängurina), et tegelikult pole kahejalgseid entsüklopeediad ka kunagi varem vaja olnud (ega pea pole prügikast), guugel on informatsiooni leidmise teinud küll oluliselt mugavamaks kuid netiajastu on tekitanud sellise informatsiooni ülekülluse, et võimalike "teemade" hulk on kordades laienenud. Samas kui rääkida inimesega näost näkku, on isegi arvutiajastul tore, kui ta millestki teab ja jutuajamise käigus ei pea seisukoha võtmiseks arvutiga konsulteerima.

    Lauri (tunnistan ausalt, et Derridat'st ei tea suurt muhvigi peale nime)

    VastaKustuta
  5. Andestust, et seda siiski ütlen, aga sina kohe kindlasti loll ei ole. Intelligentne oled igatahes. Võibolla ka tark. Elutark ja raamatutark vähemasti;).

    Muidu tuli mulle pähe sama asi, mida Lauri mainis - oskus õige koha peal suu kinni hoida on vaieldamatult suur samm intelligentse inimese maine suunas. Paraku olen enda puhul täheldanud, et vanemaks saades jääb valehäbi loll näida oluliselt vähemaks, seega ma ka küsin, kui millestki aru ei saa või mingit mõttekäiku jälgida ei jõua. Niisiis võiks välisel vaatlusel tekkida mulje, et ma jään ajas üha lollimaks, mis tegelikult päris nii siiski ei ole.

    Sama valehäbi vähesuse vaimus (mõningase masohhismiga ilmselt) tunnistan ka, et Derridat nimi ei tulnud tuttav ette ja mis on etoloogia, pidin guugeldama, tänan küsimast.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.