esmaspäev, 11. aprill 2011

Mina ja Erikson

Eelmine postitus on selge näide sellest, et nii kõrges eas inimesed nagu mina ei peaks öösel jutuka (jutukas nagu juturaamat, mitte mingi üheksakümnendate lõpuaastatel levinud veider suhtlusvahend) taga üleval istuma, kui nad hommikul kell 6 tõusma peavad - kolm tundi und on liiga vähe.
Ma magasin seda pärast tasa neljal järgneval päeval, millest üks sisaldas ka tõsist kassiahastust. Siiamaani on kuidagi unine olla.

Aga see-eest võin fantasyhuvilistele soovitada seda sarja.
Kui on vaja midagi, mis (öösel) ärkvel hoiaks hinge.

Siia sobib ka illustreeriv pilt äärmiselt andunud lugejast, kes peitub jäise Haapsalu meretuule eest suvekohviku nurga taha.

Oh, ja - kui te lingi avate ja arvate, et olete vast tõesti neist raamatutest huvitatud, ärge ometi liiga palju ette ära lugege!
=)

Muidu kaotate palju magusaid hetki, mil viimaks hakkate aru saama, millest on jutt, kes on kes ja üldse, misMOODI see mees kirjutab!

2 kommentaari:

ritsik ütles ...

Puhhi jutukas sai kunagi ikka poole ööni jututatud...

Oop ütles ...

Puhh on hea raamat kyll, jah.