neljapäev, 14. aprill 2011

Mina mina mina mina

Ei taha siia üldse mitte midagi kirjutada.

Paar päeva tagasi sain korraga täiesti selgeks, miks mul on raskusi inimestega suhtlemisel ja miks kunagi notsu poolt pakutud "aga on ju ka huvitavaid inimesi ja huvitavaid teemasid, kelle-mille puhul ei pea pingutama, et küsimusi küsida jms" idee tundus mulle küll meeldiva, aga mitte päriselt usutavana.

Nimelt on maailmas olemuslikult täpselt üks teema, mis mulle huvi pakub: see olen mina ise.
Kõik muu tuleb kõne alla võtmes "kuidas see suhtestub minuga".
Ma võin olla jumalast huvitatud teise inimese tegemistest ja mõtetest ja muredest - kuni neil on minu omadega piisavalt suur kattuvus või vast ka muud laadi seos. Olemuslikult aga on see ikkagi mina, kes mind ka kellegi teise juures huvitab - mitte teie avastused optika alal v.a. juhul, kui ma saan kohe minna proovima, kas mina näen rohelist värvi kaugemalt kui punast või vastupidi.
Mulle meeldivad inimesed, kes räägivad omadest asjadest ise ja küsivad küsimusi minult (mitte vastupidi), nii et mina ei pea nende kohta küsima vaid saan süümepiinadeta (ise ta küsis ju!) rääkida endast, sest see on mu lemmikosa vestlusest, jee.

Phmt nõme.
Phmt nõme ja alandav ja vastik.

Kohe pärast seda avastust hakkas võrgupäevik ka talumatult nõme tunduma. Et heitnud kõrvale õilsad ja lustlikud põhjendused, nägin kurvastusega, et see on lihtsalt koht, kus ma saan karistamatult ainult endast rääkida.
Ja kus teised, kui räägivad, räägivad ka minust.

Ainus lohutus on praegu lootus, et äkki on kõik teised inimesed sama nõmedad. Ja kõiki plokke peetakse mingit sorti eneseupitamiseks. Ja mitteblogijad on ka sama nõmedad, aga varjatumal moel.
Tundub jumala võimalik kusjuures.
Mul ei tule esimese hooga meelde ühtegi seda teooriat välistavat blogi.
Ja noh, mis toimub inimeste sees varjatult, seda ma nagunii ei tea, aga võin ju kahtlustada halvimat, kui tahan.

/pessimistlikult meelestatud

17 kommentaari:

ritsik ütles ...

Kui sa kohtad tõeliselt lahedat isikut, kes tegeleb toreda asjaga ja on oma ala tõeline fanaatik, siis - usu mind, omaenda isik läheb täitsa meelest ja kuulad, suu lahti...
Aga jah, see tore asi muidugi peab MULLE kah huvi pakkuma. Mis see olmesuhtlus muud on, kui isenda mina peegeldamine ja võrdlemine.

Triin ütles ...

jah, kõik inimesed on sellised. ja see pole isegi mitte nõme, välja arvatud ekstreemsetel juhtudel. sest isegi kui kuulad suu ammuli maailma põnevaimat isikut, siis teed seda ikkagi sellepärast, et ta pakub oma olemasoluga sinu _minale_ meelelahutust. jumalast normaalne ju:)

Anonüümne ütles ...

Kui suudad, loe läbi: http://kultuur.elu.ee/ke502_raukas.htm

Anonüümne ütles ...

Tiiu, sa ei saa siinsest huumorist aru, tõmba uttu!

väga salalik naine ütles ...

Ok, lugesin selle läbi. Tundub üllatavalt ebameeldiv inimene, selline äärmiselt hinnanguline. (Phmt mu silmis üks oluline surmapatt koos arguse ja rumalusega :D)

Mida ma pidingi nüüd sellest pikast ja igavast intervjuust õppima? Et on olemas kõrgelt haritud inimesi, kes on ühtlasi sotsiaalselt umbes 8 korda rumalamad kui mina?

Mitte eriti tark intervjueerija on seal samuti olnud. Nt polis tähendab lisaks vana-kreeka linnriigile ka kodanikkonda, mis selgesti oleks seal täpsem vaste - konteksti arvestades.

Aga noh, mis seal ikka. Püüdsin huvituda teisest inimesest ja ei tasunud vaeva, nii et võin end vist - mõnevõrra lohutatuks lugeda.
Tundub, et parem ikka huvitatuda endast kui Raukasest :D
Säilib vähemalt mingisugune usk sellesse, et inimesed on ilusad ja head.

Anonüümne ütles ...

Ritsiku öeldud esimene lause on puhas kuld:))

Selles osas ma vaidleks vastu, et asi peab MULLE huvi pakkuma. Tõelise isiksuse energia on nii suure külgetõmbejõuga (nagu narkootikum tavainimesele), et ta lihtsalt tõmbab sind oma maailma ja ära sa sealt enam ei saa.

Ainult, et selleks, et Tõeliselt Lahedat Isikut kohata, on vaja et sa oleksid ise sellisel "lainesagedusel". Sest tänaval või sugulase sünnipäeval neid ei kohta.

Staarid kohtuvad staaridega, luuserid luuseritega:)
Seitsmed kohtuvad Seitsmetega, Kolmed Kolmedega.

Oop ütles ...

Kuni Sa ise teistele piisavalt huvi pakud, lase aga edasi. Kui ei paku, kyll see rahvas laiali läheb, eks. ;)

notsu ütles ...

Ma ei saa pärast terve selle postituse ja ka kommentaariumi lugemist ikka aru, mida halba on endast kirjutamises, eriti veel oma territooriumil.

Muide, mulle tundub, et sa tõlgendad seda "mina-huvi" ja endast kirjutamist ikka kole laialt - alles see oli, kui sa kirjutasid siin huvitavatest raamatutest ja šokolaadi paljundamisest. Läbi isikliku vaatevinkli küll, aga mis muud vaatevinklid tegelikult üldse võimalikud on, siiruse piiresse jäädes?

elo ütles ...

Ära nüüd üllatusest pikali kuku, aga ma näiteks käingi siin teada saamas, millega sa tegeled või millest mõtled, mitte uuemaid teadussaavutusi otsimas vmt.

väga salalik naine ütles ...

Minu viga on vist see, et ma arvasin, et inimesed, kes siin loevad, loevad siirast altruistlikust huvist MINU tegemiste suhtes ja tundsin end nendega võrreldes alaväärsena, sest mina loen teiste bloge ikka selleks, et äkki on seal midagi, mis mind huvitab või mind puudutab või midagi.

Aga - tegelikult - vist kõik loevad minu päevikut ikka enda, mitte minu pärast :D

Anonüümne ütles ...

Natuke tunnen huvi ka selle vastu mida sa teed, aga rohkem käin ikka selle pärast, kuidas sa sellest minast kirjutad.
Nii et kirjuta ikka edasi!

Anonüümne ütles ...

SINU tegemiste vastu tunnen huvi, sest need peegeldavad sedasama mis MINU eluski toimub. Ja ka paljudel-paljudel inimestel.

Üksindus, igatsus, tühjustunne, rõhuv MINA-kultus, paratamatult mööduv elu - need märksõnad on sinu blogist ikka aeg-ajalt läbi käinud ja sellised asjad puudutavad juba meid KÕIKI inimesi. Kõigil on see täpselt samuti (kes siin nüüd vastu vaidleb, neile ma ütleksin - oodake veel natuke).

Nii, et võiksin öelda - loen SINU päevikut, sest see, millest kirjutad puudutab ka MIND.

Bianka ütles ...

Inimeste lood on suures osas sarnased, nii rõõm, kurbus, igatsused, hirmud, tüdimus. Sina kirjeldad neid elunähtusi oma minast lähtudes väga hästi ja siiralt. Kaks ühes, äratundmisrõõm ja lugemiselamus.

Tuul ütles ...

Kui kirjutatakse arukalt, vaimukalt ja heas stiilis, polegi oluline, millest jutt käib. Igatahes ollakse teistele midagi head pakkunud. Näiteks Sinu dialoog oma kehaga on üks minu viimase aja lahedamaid lugemisi. Ei tasu muretseda, et mis teised sinust lugedes arvavad, sest kui kirjutada kasvõi oma nõrkustest nii toredasti nagu Sina, pälvid ikka teiste lugupidamise ja jätad hea mulje.

Anonüümne ütles ...

No aga kes ja kus mujal ikka räägib sellest, mida Sina mõtled? Ikka ise pead rääkima! ;)
karikate emand

notsu ütles ...

Word. See veel puuduks, et inimesed ise peaks mõistatama, mis sa mõtled. Ma olen alati hädas inimestega, kes arvavadki, et teised peavad neid ise mõistatama.

Anonüümne ütles ...

Maailma parim blogi on ka veel "allika juurde tagasi2"...