reede, 8. aprill 2011

Päevakava

6:50 - ärkan, äratan, sebin, pesen nõud, söön, saadan kooli - kõiksugu ebaolulised asjad.

8: 10 - istun arvuti taha ja tunnen, et vihkan kogu maailma ja olen küündimatu inimene ja jälle pole midagi huvitavat öö jooksul juhtunud, mis seda tunnet peletaks.

8:45 - jätkuvalt sama

9:00 - otsustan teha midagi kasulikku - loen oma valmis kirjutatud juttu, parandan siin-seal komasid, sõnastust või lauseehitust ja põen, miks ma neid vigu varem ei märganud.
Klikin uuesti läbi kõik 10 linki, mis hommikul teatasid, et öösel pole midagi huvitavat juhtunud.
Ka viimase tunni jooksul pole midagi huvitavat juhtunud.
Külmetan.

10: 00 - on nii igav, et kaalun magama minemist. Peaks küll tegema midagi kasulikku, aga kuna mul on äärmiselt küündimatu enesetunne, ei suuda ma end selleks sundida.
Selle asemel klikin uuesti läbi 10 linki.
Teine laps ärkab. Annan talle süüa ja pesen veel nõusid.
Põen, et pole midagi kasulikku teinud. Põen ka, et pole isegi midagi toredat teinud. Kui olla laisk, võiks see vähemalt tore olla!

11:05 - Loobun ja lähen magama. See on ju tore?

Pärast teistkordset ärkamist umbes kell 13:30 olen tavaliselt nii sooda, et 10 lingi klikkimine tundub suht ok meelelahutus - ja siis on ju peagi tulemas ka igaõhtune põnev dilemma "kas teha kooki või trenni?" Vahel võidab üks, vahel teine variant, aga nende vahel põdemine võtab ka umbes kaks tundi sujuvalt ära.

Ja siis ma saangi juba õhtul magama minnes põdeda, et miks ma üldse elan, kui ma eluaega nii sitasti kasutan.

6 kommentaari:

Veera ütles ...

Huvitav, kui mined tegemised välja jätta ja mõned juurde panna, siis see päevakava oleks nagu minu elust maha kirjutatud...

Tiiu ütles ...

Aga te muutke suhtumist, Veera ja salapärane naine. Pole vaja suhtuda oma tegemistesse kui millessegi ebaolulisse. Kõik on tähtis! Nii ärkamine, laste kooli saatmine, puhkus. See viimane tekitab süütundeid, aga süütunnetest on vaja vabaneda. Olen õppinud seda tegema ja see tegevus kestab elu lõpuni. Mida toidad endas? Kas head või halba hunti?

Kui pole midagi head lugeda, on hea kasvõi tegeleda oma tunnetega.
Kui pead lapse kooli saatma, koristama - kõike saab kirega teha. Kui kirge ikkagi ei teki, saab uusi tegevusi valida. Neid on ju lõputult.

notsu ütles ...

Nõude pesemine on kindlasti asi, mille eest ma panen endale kas või väikese ordeni rinda, kui see juhtub. Kuna see nii harva ei juhtugi, siis saan palju ordeneid.

A. natuke õpetas mulle seda endakiitmise asja - kuna läbikukkumistunne ei aita kindlasti ka neid "tähtsaid" asju saavutada, siis tasub ennast kiita ka väikeste saavutuste eest.

Kober ütles ...

" Kui olla laisk, võiks see vähemalt tore olla!"

Siin on mingi loodusjõud mängus tõesti. Olenemata sellest, kas sulle anti kaks nädalat või võtsid jõuga ise, sest lihtsalt enam ei jaksa, mingi kolme päeva pärast hakkab süüme painama, et elu aina läheb ja kus on sinu kasulikud teod, kus on tulemused....

Heli ütles ...

:)
Deja vu`
Vanaaaegse inimesena vaatan ka järjekindlalt postkasti. Sellesse päris..
"inimene ootesaalis"

tindarien ütles ...

heh, kui laste kooli saatmise tarvis kirge ei teki, saadame lapsed persse. Palju rohkem kirge tekkis. Ärge lugege seda kommentaari ärapanemise võtmes, mul tuli tegelikult hoopis naer peale. Ehkki see ei pruugi välja paista.