teisipäev, 11. september 2012

Jolene

Ta helistas uksekella ja ma teen lahti. 
Üllatav külaline. Teda nähes lööb mu pea hoobilt sumisema, sest ma tean väga hästi, kes ta on ja miks just minu ukse taga. Blond hobusesaba, ruuduline särk, silmad otsusekindlad. Suunurgas võbelemas raev, ninapunetus reetmas hiljutist ohtrat nutmist. Vaevalt ta öösel palju maganud on.

„Ma tulin sinuga rääkima,“ ütleb ta. „Tomist“
Kui ma tema eest esikusse taganen, peas möllamas teadmine, kuidas seal välja näeb, mida ta kõike tähele paneb, mida ta minust hiljem rääkida saab, tuleb tema lihtsalt järgi. Sõnatult.
Kõnnib mu järel kööki, astudes üle tossupaarist ja saabastest, mis laiali, põigeldes ümber lahtise vannitoaukse.
Kraanikausis on kuhi pesemata nõusid. Laud – toidupurune. Ma ei näe põlglikult mõõtvat pilku, aga ma olen ka pool aega seljaga.
Palun tal istet võtta ja küsin, kas ta kohvi tahab. Mu habras kaitse kodupinnal.
Aga ei. Muidugi mitte. Ta tuli rääkima.
„Ma armastan teda,“ ütleb ta kõigepealt. See oli selgesti ette valmis mõeldud.
Seejärel kõlisevad köögis laiali ka kõik need ülejäänud sõnad. Kuidas ta mees on talle ainus. Kuidas ta ei suuda temata elada. Kuidas ta saab aru, et ma olen temast üle selles ja teises ja kolmandas, aga palun, palun!
Kogu selle aja ei vaata ta mulle otsa. Põrnitseb vana plekilist lauavakstut, silmad kuivad, ja muudkui räägib.
Ta kiidab mu silmi, mu juukseid, mu häält, mu nahka, mu kasvu, mu põnevust ja seiklusejanu.
Mul ei ole midagi öelda. Ta on kena naine, väike ja naksakas. Parematel päevadel midagi tulesädeme-tüüpi. Kogu ta jutu ja välimuse vastu võiks ma öelda: „Kellele ema, kellele tütar,“ aga ma ei ütle midagi.
Ta tõdeb, et ei suuda minuga võistelda. Mu jalgade ja lopsaka suuga.
Kogu selle aja, kui ta räägib, kui ta sõnades mulle seljavõidu annab, ütleb tema kaelajoon ja kulmudevaheline korts ja see, kuidas ta mulle otsa ei vaata, et temal on abielutunnistus.  
Mina leidsin ta, ta on minu!
„Sul on need rohelised silmad nagu kuradima smaragdid,“ ütleb ta, ja nende sõnade kajana tuleb hääletoonis kaasa: aga sa oled ikkagi hoor.

Mitte et ta midagi sellist tegelikult välja ütleks. Ta on liiga tark ja liiga õnnetu.
Mul ei ole midagi vastata. Teen akna lahti ja otsin suitsupaki välja. Pakun talle ka. Ta raputab pead.
Ta ei taha mu käest midagi peale oma mehe.
Palub mul järele mõelda. Mina võin saada ju iga mehe, keda tahan. Jätku ma talle tema oma! Palun!
Palun ja palun. Veel ja veel.
Siis on ta korraga püsti, pisarad viimaks silmi roosakaks toonimas, ning läinud enne, kui ma sigaretiga lõpunigi jõuan.
Tõmban aeglaselt viimaseid mahve ja tunnen, kuidas kõhtu koguneb suur klomp tema minu ees nutmata pisaratest.
Ma võin saada iga mehe, keda tahan?
Kas ta tõesti arvab, et elu on nii lihtne?
Koristan toidupurud laualt ära ning pesen pooled nõud. Mingil hetkel avastan end lihtsalt seismas. Kraan jookseb ja taldrik on sõrmede vahel, aga olen unustanud seda nühkida.
Ma pole enam ammu armunud olnud. Iga korraga on järjest raskem kedagi leida, kes puudutaks.
Tom vihastab mind. See, kuidas ta jätab selle väikese tragi naise, ja tuleb ja viib mu sõitma või tantsima või märki laskma. Aga siis ta naeratab uksel ja see naeratus puudutab minus midagi, mida ma ei oska ise elustada. See on tema naeratus mulle ja tema vihane blond naine ei puutu meisse, me oleme kahekesi.
Ma tahan nii väga temaga koos õnnelik olla.
Ta muidugi teab, et ma vahel vihastan. Siis on tal need teised silmad, need silmad, mis ütlevad: „Ära puutu mu naisesse. Mina ja tema, kui me oleme koos, oleme kahekesi ja sina ei kuulu sinna.“
Tomi kauged ja jahedad silmad. Tõrjuv lõuajoon.
Ta ei ole minu oma, mitte kuidagi, mitte kunagi.
Just sellepärast ma tahan teda ikka ja jälle, ikka ja veel üleni. Sellepärast seisan ma köögis, taldrik käes, ja lasen sellel siis lihtsalt kukkuda. Lähen ja süütan veel ühe sigareti, aga juba tikku tõmmates jooksevad pisarad üle näo, nina kõrvalt alla, ja suus on soolane maitse.
Kohe on minu nina samuti paistes ja punane ning üksi leegitsev juuksetihnik ei varja seda. Ma ei ole vähem inimlik kui too Tomi pisike ja seaduslik. Ma ei ole midagi oluliselt rohkem ega vähem. 
Või siis olgu – ma olen pikem. See on tõesti tõsi.
Tom seisab selle oma äranutetud ninaotsaga blondi eest. Ta reeda teda kunagi, ka minu meeleheaks mitte. Tom võib ta  maha jätta, aga ei reeda teda.
See ongi see, miks ma teda armastan.
Ja too naine isegi ei tea seda. Ei tea, ei oska hinnata.
Nii rumal!
Lõpuks, tean ma nuttes ja suitsetades, jätan ma Tomi tema blondiinile. Mitte täna. Mitte homme. Aga varsti.
Ma tahan olla ise see, kes läheb. Teada vähemalt nii palju, et ka temal on valus, nendel on valus nende valges abieluvoodis valge lae all ja siniste seinte vahel.
Sest mina olen täiesti üksi, alati üksi ja ma vihkan, vihkan, vihkan neid sõnu: sa võid saada iga mehe, keda tahad!
Ta arvab, et tema suudab ainult korra elus armastada, aga mina, mina pean suutma end üha uuesti lahti rebida. Haavad jälle kinni kasvatada ning seejärel uuesti ja uuesti avada, kelle jaoks iganes. Sest tema on korralik naine ja mina olen... mis? Kes?
Tugevam?

42 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Huvitav, miks ilusatel naistel ensesesse usku pole... muidugi võivad nad saada iga mehe, keda tahavad. Selleks piisab tegelikult tõesti vaid naiseks olemisest. Mina mehena olen alati arvanud, et elu ongi nii lihtne, kui oled naine.

väga väga naine ütles ...

omast arust ma üritasin selgitada, et ühel hetkel ei tahagi enam kedagi, kirg sidekoestub, kui sinna pidevalt suuri haigutavaid haavu rebida, ja lõpuks on alles ainult tuim erkudeta kude, mis ei ihale kedagi.

Ja üldse, lahenda nüüd mulle see võrrand: on kaks ilusat naist, kes tahavad sama meest. Mismoodi nad teda mõelmad saada saavad, kui nende mõlema iha on sealjuures üheaegne ja mastaapsem, kui ainult kepi järgi käiv?

Absolutely Fabulous ütles ...

A mis see mees ise arvab? Kah nagu juhtumisi tahab kahte naist samapalju? Mitte ainult kepiks?

väga väga naine ütles ...

Ma ei tea ju, mida mingi hüpoteetiline mees tahab. Neid on ju mitmesuguseid.

Lihtsalt "Iga naine võibki saada iga mehe, keda ta tahab" on nii kole väide, et ei saanud mitte vaiki olla. Ilmselt trollitakse, aga issand, issand, issand.
See on reaalses elus niivõrd jõuliselt ja eredalt ümber lükatud oletus, et nats valus oli teist lugedagi. Meenutas, et maailmas on näljasurmad, massimõrvad ja kõik muu halb enamasti ikka inimliku rumaluse tagajärjeks.

Anonüümne ütles ...

No tõeliselt väekas mees olevat ikke nii ligitõmbav ja põlvivärisemapanevalt karismaatiline, et naised paistavad üldjuhul nõus olema ka tükikesega tema tähelepanust. Kuda need naised omavahel sellega hakkama saavad - paistab, et saavad. Miski teureetik väitis, et naised tegija mehe ümber on kut patareid ja mees sideaine, mis siis elemendid kokku ühendab.
A mis ma ka sest suhtevärgist ka tean, olen lootusetu amatöör.:)

notsu ütles ...

selle kohta ütles üks teine naisterahvast blogija targasti, et mehel võib olla niipalju naisi, kui paljusid ta suudab panna end kõige erilisemana tundma - kui seal ei olnud nüüd "kuningannana tundma" vms, igatahes mõte selles, et peab suutma neile kõigile seda anda, mida nad vajavad ja keegi ei tohi tunda end hüljatu või reedetuna. Osa mehi ei saa selle vägitükiga muidugi isegi üheainsa naise puhul hakkama.

kui ma järele mõtlen, kehtib see vist naiste puhul ka, meenub madame Du Châtelet, keda vennalikult armastasid tema abikaasa, Voltaire (kes kolis majapidamisse sisse) ja üks noorem armuke, idülli rikkus ära see, et naine suri ära.

Anonüümne ütles ...

Esimene anonüümne taas siin. Ma oletan, et mõistan seda armistumise juttu. Vähemalt natukene. Oma mätta otsast. Elu on minust küüniku teinud. Kuid samas ma tean, et kuskil minu sisemuses on idealist veel elus ja ehk pääseb ta ka kunagi taas välja.

Pakutud võrrandi puhul arvan, et jah, võib-olla sellisel juhul tõesti ei saa. Kuid paljud mehed on nõrgad ja ei suuda ilusate naisterahvaste ahvatlustele vastu panna (vähemalt mina olen ja ei suuda), seega ikkagi - kui piisavalt tahta, siis võib ka saada.

Üldiselt oli aga minu esimese kommentaari mõte selles, et suhteasjades on naistel ikka palju lihtsam, kui meestel. Ainult vali sobiv välja, flirdi piisavalt ja ongi olemas. Meestel on aga kaaslast kordades raskem leida. Või ma ei tea, mida te, naised üldse tahate...

notsu ütles ...

pooled mehed ei saa absoluutselt aru, kui nendega flirtida. lihtsalt ei pane tähele noh.

no ja siis on teatud ports mehi, kelle käest võib sellise strateegiaga õnnestuda korraks keppi saada, eriti kui mees on end joonud seisundisse, kus ta paneb kõike, mis liigub, aga kuna naisterahvastel on suvalise kepiga seotud riskid teatavasti suuremad, siis see nagu, jah, päris "kaaslase leidmiseks" ei kvalifitseeru. ma oletan eelmisest kommentaarist, et meestel siis justkui kvalifitseeruks. Õigemini, milleks üldistada. mõnel mehel justkui kvalifitseeruks.

aga alati võib ju sellest (et enamasti ei pane tähelegi, või need, kes panevad, on nii purjus, et pole vahet, kes flirdib) järeldada, et ma olen lihtsalt liiga kole.

kust üldse tuleb see ettekujutus, et kõik naised on ilusad? ja kust tuleb see ettekujutus, et naine, kes on kellegi jaoks ilus, on automaatselt iga mehe jaoks ilus?

notsu ütles ...

aa noh, loogiline. need, kes on liiga koledad, ei ole naised. lihtne.

notsu ütles ...

või noh, ma oletan, et loogika on see, et need naised, kes mehele korda ei lähe (mis iganes põhjusel), lihtsalt ei lähe arvesse, ei eksisteeri. ja need naised, kes talle korda lähevad, nende kohta ta loomulikult arvab, et need saaksid iga mehe, sest hei, teda ju saaksid. ja kuna teisi naisi pole olemas, siis ongi nii, et "kõik naised saaks iga mehe".

Absolutely Fabulous ütles ...

Notsu mõtted täpselt - need viimased.

väga väga naine ütles ...

=)

Palju toredaid inimesi.

Anonüümne ütles ...

Ohoh! Keegi Notsu õnnestus miskipärast kurjaks ajada...

Jah, pooled mehed, mina sealhulgas, ei saa aru, kui nendega flirditakse. Sest - kui nüüd hakata ka naisi kaheks jagama - pooled naised flirdivad nii vihjamisi, et tõesti ei saa aru. No ma päriselt ka ei märka kui "ta vaatas ju sind niimoodi!" Aga kui tuleb ja ütleb, et "sa räägid nii tarka juttu" või paneb käe põlvele, siis juba saan. ;)

Sellest ennast seeneks joonud meeste jutust ei saa muidugi üldse aru. Kas Notsu on saanud voodisse ainult joobes mehi? Ja mis puutuvad siia suuremad riskid? Et lausa nii segi joonud vennad, kes ei saa kondoomigi kasutatud? Karm...

Ma pidasin "kaaslase leidmise" all ikka silmas seda, mida ma kirjutasin, mitte vaid üheöö suhet. Loomulikult tuleks aga kaaslast siis ilmselt mujalt, kui baarileti tagant otsida. Mind sealt näiteks ei leia. Aga vaadake näiteks suhtlusportaalidesse - seal piisab naistel vaid kasutaja tegemisest ja võimalikke tutvuda soovijaid on nagu murdu, vali ainult sobiv välja. Mehed seevastu peavad nahast välja pugema ja kuu ning tähed kokku lubama, et mõni nende kirjadele üldse vastamagi vaevuks.

Ning lõpetuseks, ma pole öelnud, et kõik naised on ilusad. Aga on olemas mingi universaalse ilu mõiste ja käesoleva blogi autori välimus läheb kohe kindlasti sinna alla. No vaadake ometi seda säravat naeratust siin kõrvaloleval pisipildil. :)

notsu ütles ...

ei-ei, nii joonud meestega ma lihtsalt ei läheks voodisse... ja üldse tänan küsimast, mul on praegu täitsa tore suhe olemas.

Aga ma ei tea küll, kuidas "iga naine saab iga meest" saaks kehtida mingil muul moel, sest vaata, on mõni mees, kes lihtsalt ei anna ennast kätte, kuni ta veel niipalju teadvusel on, et teeb vahet, kellega ta kuhu läheb. ja ma pean heteromehi silmas, eks ole.

Üks mu sõbranna ristis ühe ühise meestuttava pärast järjekordset äravõlumisfrustratsiooni "raudseteks trussikuteks".

Ja suuremate riskide all pidasin silmas seda, et päris 100% rasestumisohuta ei ole ükski vahekord, ükskõik mis abivahendeid kasutada. Kondoomid lähevad katki, tabletid ei mõju, mis iganes. mis omakorda tähendab, et kellegi korraks voodisse saamine kvalifitseerub meestel tõenäolisemalt "kaaslase leidmiseks" kui naistel. Aga kuna tuleb välja, et üheöösuhet silmas ei peetudki, siis ei ole see enam nagunii oluline.

Ma mõtlesin ka ise, et mu kommentaar mõjus liiga kurjalt, aga kuidagi peab ju hüpoteerima, kust nii eluvõõrad teooriad (ikka see "iga naine saab tahtmise korral iga mehe") tulevad. ja ärritus tuli peamiselt sellest, et väide on ebaloogiline. tähendab, see väide on ebaloogiline kohe, kui leidub kas või üks naine, kellel on jäänud saamata üks mees, keda ta tahab. ja empiiriline materjal näitab, et neid naisi on rohkem kui küll.

mis flirtimisest arusaamisse puutub siis pooled mehed ei saa aru ka sellest, kui niiskete silmadega otsa vahtida ja aktiivselt kehakontakti otsida.

ja siis on veel need, kes saavad küll aru, aga lihtsalt ei taha, kas sellepärast, et nad on juba väga monogaamses suhtes või siis konkreetselt ei taha seda naist. mu hilisteismeea kuni varaste kahekümnendate meeskogemused olid 100% sellised.

ja baarides ma siis õieti ei osanudki käia, kõik olid ikka maru korralikud mehed või noh, õigemini selles häda oligi. kas korralik abielumees, kes ei taha armukest, või lihtsalt korralik tore mees, kes ei taha suhet endast kümme aastat noorema naisega, kes talle tegelikult suuremat huvi ei paku.

suhtlusportaalid... kas seal tutvumine on kuidagi ohutum kui baarileti taga? tean inimest, kes pidi suhtlusportaalis tutvumise järel vägistamise üle elama.

ainult et mis need portaalid ja mingi defineerimata kaaslase leidmised üldse asjasse puutuvad, kui juttu oli sellest, et iga naine saab iga mehe, keda ta tahab? et kui mingi mees hakkab meeldima, siruta ainult käsi ja nopi, ei olegi vaja meelt heita ja hakata geneerilist kaaslast otsima.

või, nagu viimase kommentaari põhjal tundub, tähendas "iga naine" kõigest blogi autorit ja "iga meest" anonüümset kommentaatorit? okei, siis tuleb möönda, et olen pool-asperger, kes arvab, et kui öeldakse "iga", siis mõeldakse "kõik nimetatud hulga elemendid", mitte "üks nimetatud hulga väike alamhulk".

notsu ütles ...

ja oma kogemuse täpsustamiseks - oletatavasti olin ma varasemates kahekümnendates parema välimusega kui hiljem - piha ja rinna-/puusaümbermõõdu erinevus suurem, põsed ümaramad jne - ometi hakkas parem meesteõnn olema just hiljem. ja milles seisnes vahe: lihtsalt teistsuguste meestega suhtlema hakkamises.

mis lükkab anonüümiku loogika täiesti ümber: selleks, et saada mehi, keda ma tahtsin, ei olnud sugugi nii oluline see, kui ilus ma olen, kui see, milliseid mehi ma tahtsin. aga point ei olnud vist see, et "iga ilus naine saab iga mehe, keda ta tahab, tingimusel, et ta tahab ainult neid, keda saab".

notsu ütles ...

A tglt ma suutsin praegu ka loogilise vastuolu lahendada: tuleb lihtsalt defineerida "ilusad naised" kui "naised, kes saavad iga mehe, keda nad tahavad". Isegi kui "ilusate naiste" hulk on sellise definitsiooni puhul kas vahel või alati tühi hulk.

Ainult et muidugi on sel juhul ka sama tõene väide "iga piisavalt seksikas mees saab iga naise, keda ta tahab" (kui "piisavalt seksikas mees" on sama rangelt defineeritud).

Ja see tähendab, et meeste elu on täpselt sama kerge või raske kui naistel.

Anonüümne ütles ...

Luban, et tulen kohe poindi juurde tagasi, aga lubage enne siiski natuke imestada. Näiteks selle üle, mismoodi saab kondoom katki minna?! Tõenäoliselt ainult niimoodi, kui kasutaja on täielik idioot. Kondoomid on VÄGA vastupidavad ja igasugused katkiminemise jutud on linnalegendid.

Ah, et on olemas selliseid mehi, kes end kätte ei anna? No imetlen sellisel juhul. Nagu ma juba eespool mainisin, mina olen nõrk.

Aga tuleme nüüd tagasi sinna, millest kogu see vihaste fuuriate kommentaarisadu pihta hakkas: minu algse väite juurde. Mida ma siis ütlesin? Ütlesin, et iga ilus naine võib saada iga mehe, keda ta saada tahab. Pidasingi seda universaalset ilu silmas. Ilmselt vajab ka täpsustamist see "iga mees". Võib-olla tõesti peaks siit välistama need monogaamses suhtes olevad mehed, kuigi minu isikliku arvamuse kohaselt on monogaamia üldse loomuvastane, sest see on midagi orjapidamise taolist. Kuid iga vaba mehe peaks universaalselt ilus naine kohe kindlasti saama. Lihtsamini, kui vaba mees ise.

Ma juba korra tegelikult üritasin seda mõtet ka selgitada, aga kui nüüd hästi kokkuvõtlikult teha, siis: naistel on lihtsam elu. Punkt.

Aga te, naised, lihtsalt ei mõista seda. Ma oleksin ise hea meelega ilus naine ja elaks seda lihtsat elu, aga kahjuks mulle ei meeldi mehed. Ja soovahetusoperatsioonid on ka hirmus kallid. ;)

Tegelt, mis ma jauran siin - kogu eelnev tõendab ilmekalt, et me oleme tõesti erinevatelt planeetidelt ning heal juhul mõistame üksteist nii 50% ulatuses. Kui sedagi. See on kurb, kuid palun ärge saage selle peale kohe kurjaks, eks ole?

Anonüümne ütles ...

Näedsa, Notsu on vahepeal veel ühe kommentaari jõudnud kirjutada. Tunnistan ausalt, et ma ei viitsi praegu oma raamaturiiulist hulgateooriat käsitlevaid materjale välja otsima hakata. Ja ma ei usu, et need ka mingeid vastuseid annaksid. Sest... Äh, ma juba ütlesin: naised saavad kergemini.

notsu ütles ...

Mul on praegu ööpäeva kõige erksam aeg ja mis mul haigena muud teha kui netis jaurata.

Okei, algne väide on "iga ilus naine võib saada iga mehe, keda tahab" ja "selleks piisab tegelikult tõesti vaid naiseks olemisest." Ainult et hiljem selgub, et tegelikult ei piisa: on vaja siiski ka piisavalt flirtida (isegi sellel ilusal naisel). Ja siis selgub, et isegi lihtsalt flirtimisest ei piisa: on vaja flirtida õigesti (aint et kust peab see õnnetu ilus naine teadma, mismoodi on õigesti, pealegi, alguses lubati, et üldse piisab vaid naine olemisest). Ja siis, ups, selgub, et mees peab olema saadaval, mis kriipsutab muidugi üldse suurema osa mehi maha.

tähendab, "iga ilus naine võib saada iga mehe, keda ta tahab, kui ta oskab täpselt nii flirtida, et mees ka aru saab, ja kui mehel ei ole pealekauba põhimõtteid, mille tõttu ta ennast kätte ei anna" - oluliselt erinev väide. oluliselt väiksema haardega.

Muide, "universaalse ilu" kohta olen üritanud tuttavatelt meestelt aeg-ajalt midagi välja koukida ja tundub, et sellist asja ei ole olemas - on küll vist olemas mingi statistiline ilu, tähendab, et on olemas teatud välimusetüüp, mida suurem osa sama kultuuriruumi mehi peab ilusaks - aga mitte kunagi kõik mehed isegi selle ühe ja sama kultuuriruumi piires. lihtsustatult öeldes - mõnda tüdrukut peab väga ilusaks ütleme 80 meest sajast, aga kümnele sellest sajast meeldib keegi teine rohkem ja ülejäänud kümme ei pane teda üldse tähele. Sümmeetria ja populatsiooni keskmistest füüsilistest parameetritest võimalikult väike erinevus on tõestatult väga ilusad, st enamik hindajaid peab selliseid omadusi ilusaks - aga ainult statistiliselt, alati võib leiduda mõni konkreetne mees, kellele meeldib just teatud tüüpi asümmeetria või just keskmisest erinevate näitajatega naine. või noh, eriti lihtsustades: ühe mehe jaoks on suured rinnad või laiad puusad turn-on, teise jaoks turn-off. Kunstiajalugu näitab jälle, kui suured erinevused on hinnangutel eri aegadel: Rubensi aja ilusaid naisi praegu vist meie ühiskonnas eriti ilusaks ei peetaks. Küllap uskus ka Rubens, et tema modellid on "universaalselt ilusad".

notsu ütles ...

ot ja kust järeldub sellest, et hüpoteetilistel universaalselt ilusatel naistel on kergem mehi saada, see, et "naistel on lihtsam elu"? loogiline oleks siis ju, et lihtsam elu on ainult sellel kaduvväikesel osal ilusatel naistel, kõigil ülejäänutel selle võrra loomulikult raskem?

väga väga naine ütles ...

Suhtlusportaalide kohta - OkCupid tõesti on väga kallutatud ses mõttes, et seal on palju rohkem mehi, kui naisi.
Aga veel 8-10 aastat tagasi mingid Eesti armuportaalid olid umbes suhtega 10 naist-üks mees ja seal oli metsikut lööki igal mehel, kes polnud just töötu alkohoolik. Võis proovida, võis valida, ja kirjad muudkui tulid.

väga väga naine ütles ...

Ehk siis sobilik hulk muutus veelgi väiksemaks. "iga ilus naine võib saada iga mehe, keda ta tahab, kui ta oskab täpselt nii flirtida, et mees ka aru saab, ja kui mehel ei ole pealekauba põhimõtteid, mille tõttu ta ennast kätte ei anna, sealjuures peab ta olema õigel ajal ja õiges kohas, nii et konkurents teda ei lämmata".
Tõsiselt, nii karmidele tingimustele vastamises ei ole enam midagi lihtsat!

Anonüümne ütles ...

Keegi kunagi kuskil ütles kuldse lause:

Women are the gatekeepers.

Ja nii lihtsalt ongi. Mees saab kõigest püüda koputada, või sisse murda. Või muidugi ka mitte huvitatud olla.

Ilma eranditeta.

Anonüümne ütles ...

mulle tundub, et siin võib olla mööda rääkimist ka selles, et mida tähendab "saama". mulle tundub, et anonüümsel tähendab see peamiselt "keppi saama". naistel võib see tähendada hoopis mehe saamist nii kaugele, et ta on valmis sinuga elu lõpuni koos elama ja võibolla ka ühiseid lapsi kasvatama.

aga eks seda muidugi, et mehed mõtlevad munadega ja naised munasarjadega. ma ise olen leidnud, et võtmeküsimus on "kas ma tahaksin selle mehega lapsi?" kusjuures ma tegelikult ei taha lapsi ja üritan kasutada kõiki ennetavaid vahendeid. aga kui vastus sellele küsimusele on jah, on seks oluliselt parem.

ep

notsu ütles ...

no ta ise väitis, et üheöösuhted ei loe, järelikult ei ole jutt päris ainult kepisaamisest.

mu arust oli üks põhiprobleem, mis ei seisnenud mitte möödarääkimises, vaid valedes eeldustes, hoopis see, et ilusaid naisi võrreldi meeste kui sellistega ja väideti selle alusel, et naiste elu on kergem kui meestel. Kui võrrelda kõige atraktiivsemaid naisi täiesti rändom meestega, siis neil atraktiivsetel naistel tõenäoliselt on kergem jah - väidetavalt ilusatel inimestel on keskelt läbi isegi kõrgem palk, rääkimata sellest, et rohkem partnereid, kelle hulgast valida - aga adekvaatsem oleks ju võrrelda kõige atraktiivsemaid naisi kõige atraktiivsemate meestega. mille tegemisest anonüümne järjekindlalt keeldus.

pmst oli ta väide see, et "parimas küpsusastmes parima sordi apelsinihunnikust valitud apelsini tahab süüa rohkem inimesi kui õuna, mis on võetud hunnikust, kus on ka toored või mädanema läinud õunad, järelikult apelsinid on maitsvamad kui õunad".

notsu ütles ...

a mis kondoomi katkiminekusse puutub, siis ühel mu tuttaval just nii juhtus (millele järgnes selline masendav asi nagu abort), ega mina täpselt ei tea, mis nad sellega tegid või kas äkki torkis mees kondoomi sisse salaja auke, igatahes nii neil juhtus.

notsu ütles ...

a ep, neid "raudseid trussikuid" tead sina ju ka, nii et ega naistel isegi kepisaamisega alati nii hirmus lihtne ei ole. :D

meenub ka üks imekaunis sõbranna, kes on ehtne Ilus Tüdruk, ilusa tüdruku identiteediga, selline, kes on suurem osa ajast hädas meestega, kes tal sabas jooksevad - kuni ta juhtumisi ise kellessegi armub, siis on miskipärast üheksal juhul kümnest nii, et mees hakkab ajama mingit juttu, et "sa meeldid mulle küll kui sõber, aga..."

näide siis n.ö ametlikult ilusate naiste raskest elust.

ma hakkasin praegu mõtlema, et kui üheöösuhteid ei arvesta, siis võib üldtunnustatud ilusatel naistel isegi raskem olla normaalseid suhteid leida: üheks korraks kepitahtjaid sebib neil nii palju ümber, et sealt on selliseid, kellega sobiks ka pikemat aega koos olla ja kellele nad inimesena huvi pakuksid, raskem välja sõeluda.

Kader ütles ...

White Stripes'i versioon sellest laulust on ka hää :)

Anonüümne ütles ...

No Notsu raudse loogika vastu ma muidugi ei saa - igasugu hulgad ja õunad ning apelsinid on juba mängu toodud...

No aga teeme sellise loomkatse: võtame keskmise välimusega naise ja keskmise mehe. Paigutame nad mõnda keskmisesse reedeõhtusesse Tallinna baari hängima. Millise tõenäosusega tuleb mõni naine selle üksiku mehe ümber tiirlema? Ja millise tõenäosusega naise ümber? Naisel on vaid vaja seal lihtsalt ilus olla ning kõikide jutuletulijate vahelt sobiv eksemplar välja valida. Mehe puhul aga sellest ei piisa. Eeldatakse, et ta peab ise Mees suure algustähega olema ja ise üritama. Ning kannatama ära kõik hingehädad, mis korvi saamisega kaasnevad. Sorry, aga meestel on ka tunded, mis tõrjutusega kaasnevad! Seega - naiste elu on lihtsam, nad on pidevalt tahetud.

Ja ennetades raudseid leedisid - jah, antud näite puhul räägime me tõenoliselt jah vaid (kepi) saamisest. Kuid mis keelab naisel sealsamas baaris ka nende meestega nii kaua vestelda, et saaks välja selgitada kui tõsised kavatsused ühel või teisel on? Ja kui baar ei sobi, siis võtame needsamad tutvusportaalid. Naisel piisab vaid konto tegemisest, mingi vähegi adekvaatsema pildi panemisest (lilled ja kiisud ei ole hea mõte) ning mehed juba kirjutavadki. Ole ise ainult mees (vabandust, naine) ja uuri kirjavahetuse käigus välja, kas tegemist on sulle sobiva mehega. Tean omast kogemusest, tegin kunagi sellise eksperimendi, esinesin naisena. Täitsa toredad mehed kirjutasid. Mees aga peab juba ainuüksi oma profiili tegemisel tohutult vaeva nägema, endast huvitavaid pilte välja otsima (soovitatavalt langevarjuga hüppamas või mootorrattaga sõitmas) ning siis potentsiaalsetele kandidaatidele sadu kirju välja saatma. Ja võib-olla siis 5% vaevub vastama. Kui sa aga ei tee mitte ühest ja samast kirjast copy-pastet, vaid üritad igale potentsiaalsele kandidaadile personaalselt läheneda, siis tunned sellise "tagasiside" peale nagu oleks sulle lihtsalt näkku sülitatud. Aga sellest kõigest ma vist juba kirjutasin...?

Kuid sellele väitele nagu oleks kuskil naistest küllastunud suhtlusportaalid, kus mehed saaksid end sultanitena tunda, vastaks Karlssoni sõnadega: nimed ja aadressid, palun! :)

notsu ütles ...

ma võin soovitada suvalise kõrgkooli filoloogiaõppetoolidesse õppima minekut: seal ei pea mees isegi keskmist välimust välja vedama, et tal lööki oleks. suhtarv on lihtsalt kümme naist ühe mehe kohta ja see lahendab kõik probleemid. varsti kehtib see vist üldse kogu kõrghariduse kohta.

OKCupidi kohta lugesin vikipeedia ilulehelt, et naised on isegi seal meestest nõutumad ainult õiges vanuses, 21 eluaasta ringis: "After age 26 men have a larger potential dating pool than women; by 48 their pool is almost twice as large."

nii et teine soovitus oleks siis jahtida naisi alates 26. eluaastast, need on vähem nõutud ja järelikult näljasemad.

suvalised baarid ja suhtlusportaalid jms tutvumiskeskkonnad läheks aga einvei algsest teemast ikka väga kaugele - juttu oli ju selle paarilise saamisest, keda tahetakse. See on eeldatavasti keegi, keda juba enne tuntakse, mitte ei minda kusagilt anonüümsest keskkonnast otsima. Kui postituse peategelasest naine ei saa kätte oma Elu Armastust, on tal kaunis vähe lohutust sellest, et mingid mehed kuskil baaris külge löövad. Mul endal on baaris siginevate meestega alati olnud väga vähe motivatsiooni üldse pikemalt rääkida, sest nad on enamasti liiga purjus, et suuremat huvi pakkuda. Mis asendus see oleks, kui mul oleks parajasti Suur Õnnetu Armastus, tark, ilus ja hea, kes paraku mind ei taha?

Ja üldse on sellistes kohtades saadav tähelepanu kuidagi ebaisiklik, mu kogemust mööda nad ei taha tegelikult mind, vaid suvalist emast inimest ja mul juhtuvad olema õiged kehaosad küljes. Seda ei saa hästi võtta sellena, et "mind tahetakse". tahavad nad jee mind, ükskõik kes teine emane inimene ajaks asja sama hästi ära.


rääkimata küsimusest, millised šansid on keskmise välimusega naisel "lihtsalt ilus olla", mis on kuuldavasti isegi suvalise eksemplari väljavalimise eelduseks.

naljakas üldse, et ilukirjanduslik postitus nii... elulise vaidluse ärgitas.

mul tekkis aga nüüd uudishimu, et mis keskkond see selline on, kus naisi nii vähe liikvel on, et iga vähegi normaalset meest kohe jalust maha ei joostagi. ma olen elu aeg liikunud maailmas, kus parimal juhul tuleb viie naise koha üks mees, halvemal juhul kümne kohta üks. isegi blogisin sellest kunagi. kus peitub meeste salapärane maailm? minu andmetel ei viibi mehi eriti palju kuskil, kus tantsitakse, lauldakse, loetakse ja kirjutatakse, ja mu elukaaslase andmel isegi mitte võitluskunsti trennides.

väga väga naine, ma loodan, et sa selle kommentaarisaba venitamise peale ei pahanda, eks see kommentaarium läks juba algusest peale su postitusest jumala mööda.

väga väga naine ütles ...

Mul on alati hea meel näha uusi kommentaare, sest isegi kui see on räige sõim eesti keeles, näitab see, et ma olen kellegi elu natuke mõjutanud, ja see on ometi äge.

Muidu "Ja üldse on sellistes kohtades saadav tähelepanu kuidagi ebaisiklik, mu kogemust mööda nad ei taha tegelikult mind, vaid suvalist emast inimest ja mul juhtuvad olema õiged kehaosad küljes" on täiesti kümnesse lause.

Samamoodi tõdemus, et kui ma kedagi konkreetset tahan, kes huvi üles ei näita, siis üldine löök meessoo seas huvitab mind seejuures tõesti üsna vähe.

Nimesid ja aadresse ma ei tea, aga uurin oma tuttava käest järgi, kust portaalist ta naisi valis ja proovis omal ajal =)

Anonüümne ütles ...

Oh jah, kui ma NII noor oleks, et taas ülikooli õppima minna, siis poleks mul ka neid probleeme. :D Ja mis 26+ ja vanemad naised?! Minu huviorbiidis on ikka märksa vanemad, oma eakaaslased, sest nendega on vast midagi rääkida ka. Kui ma sellise 20-se käest küsin, kas ta mäletab Brežnevi matuseid vms, siis vaatavad vastu ikka väga tühjad silmad. Mitte, et ma nüüd ise VÄGA detailselt mäletaks, aga jumala eest, ma olin vähemalt olemas siis. :D

Kuna ma arvan kahjuks, et käesoleva blogi kommentaare võivad lugeda ka mõned inimesed, kes suudavad minu isikut tuvastada, mis mulle sugugi meeltmööda poleks, siis ma kahjuks ei saa väga detailseks minna. Aga ütleme nii, et Eesti suurimas tutvusportaalis küll mingit erilist naiste tormijooksu pole.

Muidu see viidatud blogipostitus oli täitsa naljakas. Kommentaare küll ei viitsinud lugeda, anna andeks. Kuid jällegi ei saa ma ilma detailidesse laskumata rääkida, kus need mehed siis on ja millega nad tegelevad. Kuid selge on see, et tantsukursustel ja laulukoorides neid eriti pole, kuigi seal võiks lööki olla küll. Minu jaoks isiklikult oleks sealt naise otsimine aga tulevase partneri vastu ebaaus, sest mind ju tegelikult tantsimine ega laulmine ei huvita.

Mnjah, tegelikult on mul juba mõnda aega mõte, et peaks vist mingi blogi tegema, kus seda meeste "lihtsat elu" avada ning oma tutvumiste kadalippu tutvustada...

notsu ütles ...

tore, kui hea meel (kommentaaridest). mul endal on samamoodi, aga on inimesi, kes sellise asja peale pahandavad.

Aga mu elukaaslane, kes ühe silmaga toimuvat jälgis, soovitas, et kui tegemist on tartlasega, tulgu kaitseliidu koori, sealne keskkond on selline, et vist üks mees ongi terve koori peale. või oli neid tervelt kaks. See tähendab muidugi ka seda, et igale koori tulla soovivale mehele tehakse tohutuid mööndusi lauluoskuse osas - kui ilmutab viispidamise algmeidki, võetakse vastu ja õpetatakse välja.

mu enda soovitus - ja ma olen praegu kangesti sõbralikus meeleolus, nii et see ei ole norimine, ausalt - olekski see, et liikuda keskkkonnas, kus on palju naisi ja saada endale sedaviisi naissoost tuttavaid ja sõpru - ja põhiline, et just palju naissoost sõpru, kellega ei ole mingeid muid plaane.

siis äkki tõesti saab rääkida neist asjadest, millest meestega ei saa ja see tähendab, et kui keegi naine hakkab romantilisemalt või erootilisemalt huvi pakkuma, siis saab teda ausalt romantilis-erootiliselt taga ajada - muidu, kui naistuttavaid on vähe ja siis ilmub üks, kes huvi äratab, ähvardab oht, et sellele vaesele ainsale naisele langeb kaela ka taak olla korraga kõik naissoost sõbrannad, st oht, et ta peab täitma kõigi naiste rolli su elus - ja see on hirmuäratav.

ühtlasi usun ma, et ports naissõpru vähendab ka desperiidisümptomeid ("tahan ükskõik millist naist, sest mu elus ei ole ühtegi naist, appi-appi!"), mis teatavasti potentsiaalseid partnereid eemale peletab.

Kui hästi läheb, võib mõnest naissõbrast, kes küll päris naiseks või göölfrendiks ei taha tulla, ajutiselt fuckbuddy saada, mis peaks samuti desperiidi vastu aitama.

notsu ütles ...

need soovitused olid anonüümsele muidugi.

a ma põlen endiselt huvist, mis maailm see selline on, kus nii vähe naisi liikvel on, et isegi naissõpru on raske leida. kus see asub? meeskorporatsioon või mungaklooster?

notsu ütles ...

ah, no ja siis on veel teraapiarühmad - pmst võiks üks hea teraapiagrupp olla selline asi, mis pakub huvi ükskõik kellele, soost olenemata, sest tegeldakse ju inimese enda ja tema probleemidega. ja see oleks selle poolest järelikult ausam kui tantsu- või lauluhuvi teesklemine.

aga ühtlasi on ka sellistes rühmades raudselt rohkem naisi. ja sellises kontekstis on sõbraks saada päris kerge. jällegi - ma soovitaks hankida lihtsalt naissoost sõpru, et lihtsalt seda elementi oleks elus rohkem ja et ei oleks vaja ennast esimesele ettejuhtuvale kenale naisele lihtsalt feromoonide nuusutamiseks kaela riputada.

ma ise olen sellist isaste feromoonide nälga vahel täitsa tundnud, õnneks juhtumisi leidsin endale ka keskkonna, kus ma saaks neid rahus nautida. isegi kui on kodus mees olemas, läheb ikkagi kuidagi ühekülgseks, kui sõbrad on muidu valdavalt kõik samast soost kui ma ise. nii et vajadusest rohkemate vastassoost inimeste järele enda ümber saan ma täiesti aru. ja päris ausalt, see aitab natuke ka partneriotsimispaanika vastu.

notsu ütles ...

äh, kommentaarid läksid vahepeal omavahel risti, nii et ma jõudsin vahepeal esitada küsimusi, millele enne mu küsimuse ilmumist juba jõuti vastata. vabandust segaduse pärast.

notsu ütles ...

ot aga mida tähendab "ei ole enam NII noor"? mina mäletan ka Brežnevi matuseid ja ma täitsa tõsiselt kaalun, et uuesti ülikooli isse astuda, täiesti teisele erialale. või no kraadiõpe on ju samuti variant, kui põhiõppesse enam ei viitsi.

See on jälle üks neid kordi, kus ma avastan, et minuvanused inimesed käituvad kuidagi palju vanemalt kui ma ise. ühte blogijat pidasin ma pikka aega pensionieelikuks, kuni selgus, et minust ainult paar aastat vanem. ja üks teine umbes minuvanune viskas nina peale, et "sa ei saa sellistest asjadest aru, sa oled veel noor".

Anonüümne ütles ...

Teraapiarühm - haa! :D Ma arvan, et selleks peaksin ikka tõesti kokkuvarisemise äärele viidud olema... Enne suren! ;)

Ma muidu tänan sõbralikus meeleolus olemise eest, kuid nende soovitustega ei oska siiski kõigevähematki peale hakata. No olen liikunud seltskonnas, kus on enamasti naised, isegi noored naised. No aga me oleme seal ju mingi konkreetse asja pärast. Mismoodi ma seal kellegagi sõbraks saan? Kuidas ma kutsun kedagi, ma ei tea, näiteks kohvikusse? Ilma et ta arvaks, et ma talle külge löön?

Muidu selle pensionieeliku asjaga panid mööda - ma arvan, et üks minu hädadest ongi see, et omavanused naised peavad mind poisikeseks, kuid need, kelle vanusena ma end hinges tunnen, jälle liiga vanaks. Nendes suhtlusportaalides vaadatakse ju eelkõige igasuguseid numbreid...

Okei, aga läheb tõesti liiga isiklikuks juba selle kommentaariumi jaoks. Notsu, kui sa tõesti tahad oma uudishimu rahuldada, siis jäta siia oma e-mail või miskit ning siis ma võin sulle selle "mungakloostri" üksikasjadest juba privaatsemalt pajatada. Muidu aga over and out.

notsu ütles ...

Mina olen saanud inimestega sõbraks ühiselt mingit asja ajades või ühistest huvidest rääkides ja siis hakatakse justkui iseenesest üksteist ka vastastikku sünnipäevadele ja muidu-külla kutsuma. Aga see võib-olla Tartu-elu eripära - Tallinna kohta ei oska öelda, seal elades olin ma üldse liiga noor veel, aga Budapestis ei käinud peaaegu keegi peaaegu kellelgi külas, tõepoolest käidi ainult ööklubis või kõrtsis pidutsemas ja siis on tõesti raskem suhelda.

Pensionieeliku märkusest ei saanud ma tegelikult aru - minu jutu mõte oli ikkagi selles, et ülikooli ei ole keelatud astuda ka neil, kes on vahepeal jõudnud aastate viisi tööl käia vms suurte inimeste elu elada. Ja ülikoolis saab maru hästi uusi sõpru. Aga küllap õnnestub see paremini siis, kui eriala ikka päriselt huvitab, muidu ei ole millestki rääkida.

ennem surm kui teraapiarühm? ma näen siin nurga tagant piilumas suhtumist, mis võib ka teiste inimestega suhtlemist, ka naistega suhtlemist segama hakata.

kui tahad, kirjuta saltatrix ät solo ee. võõrastesse maailmadesse on tõesti huvitav piiluda.

Absolutely Fabulous ütles ...

Ahh, see on tegelikult nii kurb, et lõpuks koorub ikka välja, et need üksi olevad inimesed, näiteks nagu sina, anonüümne, on lihtsalt sotsiaalselt võimetumad - selle järelduse tegin su viimasest mõtteavaldusest, et sa ei oska naistega sõber olla, et raudselt seda tõlgendatakse valesti. Muide, selliseid sotsiaalselt võimetumaid naisi on ka küll, need ongi need müstilised naised, kellel ei ole imeliselt kerge meest leida.

Ma olin ka päris kaua päris üksi; mulle ei sobinud ükski mees, kes mind tahtis - sinu loogika järgi ma ju ei oleks omale KAASLAST leidnud, niisama kebensit muidugi, aga no oleme ausad - tuttavate meeste kommentaaride järgi on igasugust purjus naist väga kerge rajalt maha võtta, nii et selle analoogia järgi, mille sa välja tõid, et mine aga kõrtsi ja ole vähegi ilus, ja kohe skoorid - ma soovitan sul minna sinna kõrtsi, kus need igasuguse saama peal naised on, ja sa skoorid ka. Eeldusel, et oled sotsiaalselt võimekas, noh.

väga väga naine ütles ...

jõuline, aga tõene.

notsu ütles ...

a mis kohvikusse kutsumisse puutub - ega ei pea ju üht kutsuma, võib kutsuda terve oma kursaõdede kamba. või kui tundub lihtsalt suheldav inimene, siis ka ükshaaval, selleks ei ole üldse erilisi fantaasiarikkaid kutsevormeleid tarvis: "kuule, ma lähen kohvikusse, kas tuled ka?" kärab küll. see kõlab just nii, et inimene tahab söömise ajaks seltskonda, ja jätab teisele ruumi viisakalt ära öelda.

aa ja väike tähelepanek: kui naised ütlevad "meie elus on omad raskused", ei mõtle nad sellega automaatselt "meestel raiskadel on lihtne elu". Naised, kellel on endal kah raske, on vahel isegi vägagi valmis uskuma, et meestel on samuti raske elu ja meestele kaasa tundma, sest nad juba teavad, et elu on üleüldse üks keeruline asi.