teisipäev, 15. oktoober 2013

Hajameelne mitteprofessor

Kohe hommikul adrenaliin taevasse.
Siiamaani käivad värinad peal.
Oleks siis, et midagi ägedat, nt et auto sõidab kohe otsa või siis kellegi nõmedaga (vaimselt) kakelda. Aga ei. Emalõvifaktor lihtsalt.

Poeglapsel oli täna ette nähtud ekskursioon miniloomaaeda koos leivaküpsetamisega. Ja kuna tema on natuke üleplaneerija ja mina natuke unustaja, siis sai kontrollitud nii maili kui e-päevikut oma neli korda, et kõik ikka õige oleks. Mail kandis pealkirja "õppesõit" ja oli selline:

Head vanemad.

Koolipäevad mööduvad kiiresti. Pea kõigist lastest on saanud üsna  või päris tublid koolilapsed.

Mul on pakkuda üks õppesõit XXX tallu, kus on miniloomaaed ja leivapätsi tegemise, küpsetamise ja kaasatoomise võimalus. Samas pakutakse ka võileiba ja teed. Tunnine tegevus on loomaaias ja teine leiva valmistamisel, lapsed ise teevad. Kohale sõidame tellitud bussi ja koos giidiga teisipäeval, 15. oktoobril. Väljasõit kooli juurest kell 10 ja tagasi 13.00. Sõidame koos 1.B klassiga, siis on odavam. Lapse sõit  ja programm maksab 10 eurot.  Raha peaks laekuma kindlasti  1 päev varem (14.okt)
Koolis sööme kõhud täis ja sõidame!  Riided ja jalatsid vastavalt ilmale.
 Toimuvate tundide kohta teatan päeviku kaudu. 

Kui on vastuväiteid, andke teada!

Kõike kaunist, 
õp XXX

Kontrollisin vastavalt mailile ka e-päevikut.
Seal polnud kogu ürituse kohta sõnagi.

Järeldasin, et tunde ei toimu, pakkisin lapse (kes korduvalt paanitses, et "aga mis siis, kui täna on külm ilm ja ikkagi tunnid ja siis mul pole asju kaasas," mispeale mina kinnitasin, et sellest annaks õpetaja ometi teada, õpetaja ju annab asjadest teada) kokku ja saatsin umbes kella 9:35-ks kooli.

Kell 9:45 oli mul toru otsas nuttev laps, kes ütles, et kedagi pole koolis ja klassiuks on lukus ja ta ei tea, mida teha. Soovitasin käia ümber koolimaja ja bussi üles otsida, aga see ei andnud tulemusi. Kell 9:58 nõudsin juba kategooriliselt, et Poeglaps otsiks mulle toru otsa mingi täiskasvanud inimese, kes aitaks tal bussi üles otsida, sest misasja ta mulle räägib, et jäi maha, väljumisaegki pole veel käes!
Mispeale hüsteeriliselt nuttev laps lihtsalt sulges kõne ja enam vastu ei võtnud.

Helistasin siis kolmandat korda kooli telefonil ja lõpuks võeti seal vastu ka. Kuulanud ära minu soovi, et keegi täiskasvanud inimene aitaks mu lapsel bussi üles otsida, anti mulle teada, et jah, nad nägid mu nutvat last koolis ja suunasid ta pikapäevarühma ukse juurde, sest bussi väljasõit oli kell 9:15 ja laps on lihtsalt bussist maha jäänud.

Emalõvi hakkas vihast sisisema, isegi möirgas pisut telefoni ja luges selle vastu võtnud inimesele ette ülaloleva maili. Kui telefonile vastanud inimene teatas (arusaadavalt) et neid asju ei saa enne klaarida, kui ülejäänud eksursioonilised tagasi on, urises emalõvi talle veel midagi ja käsksis siis oma kutsika koju saata.

Ikka veel urisedes otsis emalõvi seejärel veel korra läbi oma mailikasti ja tuvastas kirja pealkirjaga "tänu". Kuna ühtegi teist kirja pärast "õppesõidu"-nimelist koolist saabunud polnud, sai "tänu" avatud ja läbi loetud.

Ning sa kuradi kuradi kurat!
See, osa mis postkastist näha oli, oli selline:

Aitäh kõigile, kes nägid vaeva ja valmistasid nii kaunid ja maitsvad võileivad. Leivapäeva raames olid need algul kõigile  vaatamiseks ja pärast said lapsed ise need kõik ära süüa. Tundus, et maitsesid hästi, sest järele jäid ainult tühjad karbid.

Aga tõesõna, edasi läks kiri nii:

15. okt sõidame kooli juurest välja varem, kell 9.15 ja tagasi oleme umbes 12.15, sest muidu muusikaklassi lapsed ei jõua muusikakooli.
 Hommikul on kehalise kasvatuse tund  oma klassis (tunniks vastavaid riideid pole vaja). Kooliasju pole kaasa vaja, aga  väike kotike joogiga võiks olla.

Kaunist saabuvat nädalavahetust teie kodudesse! 
õp XXX

Niisiis mulle OLI teade saadetud. Et see polnud äratuntavas vormis (thefakk "tänu"?!), et lubati infot (e-?)päevikusse, aga ei antud, ei muuda seda, et minu poeg oli ainuke laps, kes meeleheites bussi otsis taga pärast selle väljasõitu.

Ma ei saa aru. 

Kas ma olen mingi puudega isik, et ei suutnud tänumaili pidada ekskursiooni väljasõidu aja muutmise mailiks?! Miks kõik teised suutsid? Kahe klassi peale kokku?!
Või nad tõesti kõik võtsid maili lahti, lugesid läbi, neil jõudis kohe esimesel kokkupuutel ajju teave, et tegu on olulise kirjaga, mitte mingi suvalise tänuavaldusega, ja siis edaspidi see oli neil meeles ja nad toimisid tänukirja instruktsioonidele vastavalt?
Küllap nii oligi.

Aga minu ajju see igatahes ei jõudnud. Mu jaoks oli kiri nimega "tänu" ebaoluline leivapäevateemaline jura.
Kuradikuradikuradi kurat!

18 kommentaari:

Kaur Virunurm ütles ...

Jep, tuttav.
Pedagoogide puhul EELDA, et nad on arvuti kasutuses PEETUSEGA. SÜÜDIMATUD. Välja paistab see nagu PAHATAHTLIK IDIOOTSUS. Ehkki päriselt ei ole. Nad EI OSKA nii kirjutada, et keegi aru saaks. Nad peidavad kirju. Nad saadavad info ühte kanalit pidi, uuendused teist pidi ja ei SAA ARU, kui sa sellest aru ei saa.

Sul pole siin süüd.
Ega lapsel.
Aga edasiseks
Pane klassijuhataja nr enda telefoni!!!
Pane klassijussi nr LAPSE telefoni!
Pane lapse sõbra nr enda telefoni!
Pane lapse sõbra nr lapse telefoni!

Praegu helistasid sa kooli, miks? Miks mitte õpetajale, kes oli koos klassiga, bussiga, ja kogu jamas süüdi?

väga väga naine ütles ...

Sest mul on küll mälestus, et ma salvestan esimesel septembris õpetaja telefoni nr oma telefoni, aga mida polnud, oli number.

murca ütles ...

Minu lapse (eelmine) klassijuhataja saatis järjekindlalt kirju, valides ühe pealkirjadest:

info
parandus
tänu
teade
homsest
Fwd: Palun edastada kooli lastevanematele

Mõnikord tuli pealkirja 'info' all tähtis tähtis teade. Mõni teine kord oli seal mainimine, et mõnel on veel mingi raha maksmata või kusagil huviringis tekkis vabu kohti või mingi muu suvakas.
Sealt vajaliku asja kiiresti leidmine oli igasuguse meeleheite ja hüsteeria korrapärane allikas.

Kaur Virunurm ütles ...

Lasteaed näiteks saadab infot piltidena. On kiri, samasugune "fwd: vanemale rühmale", selle sees on PILT (.jpg), kus on info, et reedel kell 9.30 peab rühm olema Kalasadamas ja selleks tuleb laps tuua aeda 8.45. PILT on vajalik, et infole lisada ette karumõmm ja taha lilleke.

Koor - tegelt kaks koori, mul kaks koorilaulja-last - saadab infot kõikide vanuserühmade kohta korraga, segi veel ansamblilauljad ja muud, ja sa pead näpuga järge ajama, et mis käib B- koori kohta ja mis kõigi kohta ja mis sinusse ei puutu. Lisaks saadetakse infot pool aastat ette, mis on ühelt poolt muljetavaldav planeerimine, teiselt poolt...

Ah, virin virin virin. v.v.n., mine ise lapsega loomaaeda, ükskõik siis kas mini või muu.

Kairit ütles ...

Ma oleksin vist sigavihane ja teeksin miski suuremat sorti skandaali, aga samas on täiesti kindel, et täpselt nii asi ongi- no ei suuda pedagoogid ühtegi normaalset meili kirjutada. Infot tuleb otsida ridade tagantki ja 3x hoolega läbi lugeda kõik, olenemata pealkirjast. Ja kuna see kahjuks on üldteada, siis ma loengi ja uurin luubiga ja seni on peaaegu kõik täkkesse läinud.
Aga soovitus, mis peaks olema asjakohane, on: kõik kellaajad ja üritused peab laps kirjutama õpilaspäevikusse. Ja õpetaja peab seda nõudma. Meid on see mitmel korral aidanud ja kui siis on mingi erinevus või tekib kahtlus, saab kohe helistada sõbrale või õpetajale.
Selle sooviga läheksin küll õpetaja jutule.

Anonüümne ütles ...

Väga tuttav lugu, ka minu lapse koolis on tõeline kommunikatsioonipuue. Kauri esimene postitus summeerib asja ilusti. Meiekandis on kahjuks medali teine pool see, et kui lapsevanemad panevad pead kokku, arutavad asja, edastavad ettepaneku, tuleb ALATI tagasi litakas sõnadega - näeme teie pöördumises teatud usaldamatuse märke.

väga väga naine ütles ...

Kairit, mu esimese klassi laps ei kirjuta veel niimoodi, et sellest oleks aru saada.
Mingid tähed päevikus nt õppimist tähistamas on, mingid numbrid ka, aga mida need tähendavad, mina nt aru ei saa.
Pooled on peegelpildis ka veel =/

Kirjutamine ei ole tema tugevaim külg.

Kairit ütles ...

Pole viga, midagi ikka kirjutab;) Küll harjutab;)
Vanima poja parim kild 1.klassis oli "200 M TRAATI" tööõpetuse tunniks kaasa võtta. Peaaegu oleks hakanud Emexisse minema;)

Kaur Virunurm ütles ...

Algkoolis TULEB asjad, mis muudavad koolikorraldust, saata VANEMATELE. Midagi jääb ära, minnakse, tullakse, saadakse kokku - see info on nii oluline, et last ei tohi veel usaldada.

Kui töpa tunniks jääb traat võtmata, siis sellest ei juhtu suurt midagi. Kui klass läheb kuhugi eest ära ja su seitsmeaastane on üksi keset linna... noeiaitäh!

Kairit ütles ...

Oi, kas ma kirjutasin, et vanematele ei saadeta...
Muidugi saadetakse. Info on 2-3-kordselt dubleeritud. Lastel päevikus, vanemaite meilil, trükitud teatelehekesed (eriti kehalise õps saadab neid, kui vaja võitlustele minna). Mõnikord ka e-koolis (seda ma vaatan ise tegelikult kõige vähem, kuna lapsed peaaegu ei puudu koolist). Õppimist e-koolist tavaliselt ei vaata, selleks on õpilaspäevik, mida ma kiidan taevani ja ka lapsel on palju kasu, kui ta hakkab ise seoseid paika saama oma asjade vahel...

Pets ütles ...

Nagu Kaur jub jõudis märkida, on millegipärast 90% õpetajatest IT-idioodid.
Pole üldse vaja imestada, kui osa kirju tuleb üldse ilma pealkirjadeta või lihtsalt "Re:".
Ja enamasti võtavad nad lahti esimese ettejuhtuva saadetud kirja (kuna seal on kõigi vanemate meilid juba kirjas), kustutavad vana sisu ära (heal juhul) ja topivad siis sinna kõik, mis neil parajasti meelde tuleb. Pealkiri on neljanda-järgulise tähtsusega ja see jääb nagu ta enne oli

Kaur Virunurm ütles ...

Ei noh, on ka asjalikult suhtlevaid õpetajaid. Ma tahtsin lihtsalt naisele teada anda, et ta pole ainus, kes lõksu on langenud.

Indigoaalane ütles ...

Sellised lood ajavad mind nutma. Nagu ka need, kus lapse sünnipäevale ei tule ühtki külalist.
Vahet pole, kes on süüdi ja kuidas oleks-poleks. Laps on ju see, kes lihtsalt JÄETI maha.
Loodan, et õpetaja vähemalt vabandas ja tal oli natukene piinlik, et ta lapse, kes eelmisel päeval oli terve ja tulemas, puudumisel ei helistanud, et ehk midagi juhtus ja Sa suutsid oma lapsele selle õppetunni, et inimesed on vahel nii hoolimatud mölakad valutult serveerida.

Täiesti masendav. Tee talle minu poolt pai ja osta jäätist.

väga väga naine ütles ...

Ma võin sulle lohutuseks öelda, et laps sai oluliselt suurema trauma sellest, et Plaan Ei Toiminud kui sellest, et ta ei pääsenud ekskursioonile. S.t. kui ta koju jõudis, oli juba päris rahul ja hakkas legodega mängima.

See hüsteerilise nutu teema oli "üksinda vaikses koolimajas, teadmata, mida teha".

notsu ütles ...

või midagi sellist, et "ma ei täitnud oma ülesannet ekskursioonile jõuda"?

väga väga naine ütles ...

või siis ka see.

igatahes ma tundsin iseennast täiega ära.

väga väga naine ütles ...

s.t. mina ei täitnud ülesannet laps ekskursioonile saata ja see mõjus mulle nagu oleksin haamriga vastu sõrmi littinud.

notsu ütles ...

njah, ma kajastasin, mida mina oleks lapsena tundnud. Sel puhul aitab vist kõige rohkem, kui näidata põhjalikult ära, et ajas seal asju segi, kes ajas, laps ise tegi tglt kõik õigesti ja teda ei visata sellepärast koolist välja vms.