pühapäev, 17. november 2013

Ka kultuuri saab armastada kirega

Taipasin eile õhtul, miks olid ZA/UMi visoonikiri ja Kenderi esimesed raskesaapalised jäljed Sirbi toimetamisel mulle kuidagi arusaamatult sümpaatsed.

Fakt ise ajas mind juba mitu päeva segadusse, sest ma ei leidnud põhjust üles.
Kas ZA/UM on mulle seni kuidagi sümpaatsem olnud kui Sirp? Ei.
Kas Kender on kuidagi sümpaatsem kui Tarand, Kareva või Kaus? Ei, otse vastupidi!
Kas see visioonidokument sisaldas võib-olla midagi sellist, mis oleks mu hinge valgustanud, pannud jalalt jalale keksima ja tundma, et just sellist lehte olen ma oodanud? Absoluutselt ei. Ma lugesin kaunis järjepidevalt senist Sirpi ja tavaliselt umbes poole ajalehte ikka, kuigi mitte kõike, ja mul polnud senise formaadi vastu väga midagi. Uus tundub kuidagi jabur.
Või kas mulle järsku meeldib, kui inimeste vastu ollakse jõhker ja järsk? Ei! EI!!!

Aga ikkagi tundus kuidagi ebamäärasel moel, et mulle millegipärast meeldivad need uuendajad rohkem. Sõnastasin endale ära, et ülevõtmisaktsioon kunstilise tegevusena oli ülikõva, et provokatsioon oli efektne ja mängis välja - aga miks see mulle oluline oli? Miks see pani mind andestama püha Kareva (kes on mulle sümpaatne nii inimese kui luuletajana ja kelle looming mu meelest ei ole mõttetult ülekiidetud, vaid tõesti ongi väga mõjuv) traumeeritud hinge ning üldist ebakorrektset asjaajamist?
Nagu üks mu tuttav kaunis teravalt märkis: kultuuriaktsioonina oli ka Fukushima väga kõva. See ei ole põhjus soosivalt suhtuda.

Ning eile voodis lamades taipasin, et põhjus, miks mulle meeldis see väike Sirbi Fukushima, oli väga lihtne.

See ei olnud igav.
See oli kultuurisündmus, aga ei olnud igav.

Tõenäoliselt on see leht, mida Kender&Co edasi teeb, ikka igavavõitu.
Igav ei ole ju paha, mõnes mõttes on tore, et elus on turvalisi alu ja ettearvatavusi. Aga mis mulle meeletult närvidele on käinud kogu selle Sirbi-värgi sees, on Rein Raua ja tagajalgadel loomeliitude retoorika: "Kunst on igav. Kultuur on igav. Asju aetakse igavalt, kui tahetakse meie liivakastis mängida. Elu peab olema igav ja kui sa, loll, tahad midagi muud, mine loe "Õhtulehte"!"

Igav ja mugav. Elu, Sirp ja kultuur, kõik.
Nii nagu enne.
Nii nagu alati.
Ühesugune hall blablablablalabla.

Teate, ma lugesin senisest Sirbist ka Evi Arujärve juttu, mis oli iga kord ühesugune. Lugesin, isegi kui ma temaga ainult väga harva natukenegi nõus olin. Lugesin just seepärast, et see oli nii pindakäiv ja totter, ma lugesin seepärast, et oma äärmuslikkuses ja tobeduses polnud see igav!
Pindakäiv asja juures oli, et kui keegi püüdis talle vastu väita, lämmatas Evi selle argumentidega, mis võinuks mu nutma panna, oleks ma neist rohkem hoolinud. Samade argumentidega, millega nüüd vehivad need "vana kaardiväe" kultuurnikud: kasvatus, korrektsus, lastetuba, haritus, kultuursus, reeglid.

Ma olen ses mõttes vana kaardiväega nõus, et inimeste vastu peaks olema hea.  Oleks ilus hinnata nende panuseid ning käituda nendega austavalt.
Aga põhjused sellise käitumise taga peaksid olema headus, suuremeelsus, õiglus, austus, armastus. Mitte kasvatus, korrektsus, lastetuba, haritus, kultuursus, reeglid.
Kurat nende reeglitega! Reeglid on inimeste jaoks, kelles ei ole neid teisi asju. Reeglid ei ole ülimad. Kui sa tahad, et inimesed käituksid hästi, äkki alustaks apelleerimisega nende paremale minale, mitte sellele kõige madalamale tasemele: et reegleid tuleb täita?

Aga loomeliidud ja nende sõbrad mängivad sel pinnal, et kõik peab olema igav, reeglite järgi ja tüütu, hall, seisev ja kirevaba. Uimane. Õige kultuur ongi igav ja kui sulle igav ei meeldi, mine oma õllepurgi ja teleka juurde tagasi!
Teate, et see, mis telekast tuleb, on pea 100% ka igav? Ma kogen seda iga kord, kui sattun kellegi juurde, kel on telekas lahti, endal mul seda kasti kodus pole.
Huvitavus ei ole madal kategooria.
Igavus ei ole kõrge kategooria.
Igavus ei ole kuidagi intelligentsem kui kirglikkus, kuigi selist muljet püütakse meile pidevalt jätta. Igavus ei ole kõrge kultuuri tunnus. Igavus ei ole kõrge vaimsuse tunnus. Igavus on lihtsalt igavus, üks pika rahuoleku negatiivseid kaasnähte.

Kender ja ZA/UM ei olnud seekord igavad.

Kui nad samamoodi jätkavad, laamendades, kirsadega ja lõuates, muutub loomulikult ka see igavaks. Aga korraks oli meie sees tänu neile kultuuriga seoses kirge. Korraks tuli kõigile meelde, et kultuur ei ole tingimata igav, vaid kunst võib minna korda, kirjandus võib murda südameid ja teadus põleda ereda leegiga.

Ja selle eest ma tänan, teen kummarduse ning õnnitlen.

80 kommentaari:

  1. Püha Kareva ei ole esimest korda suurkannataja rollis.

    Aastal 2008 tehti ta päevapealt lahti UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretäri kohalt. Ka siis oli kultuuriavalikkus tagajalgadel.
    Kui ma nüüd meenutan seda korda, siis näen, et lahtilaskmisele eelneva kahe aasta jookusl avaldas ta kolm oma raamatut Eesti keeles. Lisaks tõlked ja kaastöö kirjastusele toimetajana. Oi, kuidas ta seda kõike jõudis! Tema ööpäevas oli vist küll üle 30ne tunni?
    Tagantjärele vaadates tundub asi lihtsam olevat – palk jooksis ja ettenähtud kaheksast tunnist vehiti selle raha eest paar-kolm tundi. Kui sedagi.
    Nüüd taas sama lugu – päevapealt lahti ja avalik suurkannataja. Eelmine kord lubas ta Õhtulehele ennast töötuna registreerima minna – oi kurbtust!
    Ma ei väida, et nad seal Sirbis kõik tööaega varastasid. Aga taoline üldistus tahab tekida küll, kui kuulata, kus ja kuidas nendeni jõudsid karmid koondamisteated.
    Ja kui kuulata kultuuritegijate kollektiivset hala, siis tundub, et nende arusaam palgatöötaja töökultuurist on (pehmeltöeldes) kummaline.
    Juba aastaid olen lugenud Tarandi sulest Sirbi toimetuse madalatest palkadest. Temal olla häbi nõuda nende sandikopikate eest korralikku tööd!
    Jääb mulje, et kultuur tähendab töövõtja poolset ise loodava õigluse vaikeõigust. See seisneb õigluse nimel varastamises: kui mulle tundub, et mulle makstakse liiga väikest palka, siis on mul õigus varastada. Kui mitte midagi muud varastada ei ole, siis varastan aega.

    Mul on raske uskuda, et nii targad inimesed, nagu nad seal Sirbis olid, suutsidki kaheksa tunnise tööpäeva ja viiepäevase töönädalaga toimetamise tööd vaid sellisel tasemel teha.
    Mul küll tunnet ei ole, et Sirp oleks hästi toimetatud olnud.

    Kui tööleping näeb ette kaheksa tundi pingutamist, siis tulebki seda teha. Sõltumata palganumbrile antavast hinnagust.
    Rohkem (töö)kultuuri!

    „Oleks ilus hinnata nende panuseid ning käituda nendega austavalt.“ ????

    Võib olla siiski:
    „Oleks ilus hinnata nende panuseid ning käituda nendega vastavalt.“

    VastaKustuta
  2. minu jaoks ei Sirp halb leht. Ma ikkagi lugesin teda, vabatahtlikult.

    Nii et eelkommentaatori arvamust ma ei jaga, et oligi kohe päris nii sitt, et tuligi toimetajatele jalaga anda.

    VastaKustuta
  3. Eelkommenteerija ei tahtunud väita, et "oligi nii sitt, et tuli..."
    Olen ka Sirbi püsilugeja ja arvamusel, et oleks saanud ka teisiti - mitte massikoondamisega.
    Aga avalikus meedias domineeriv arvamus, senine Sirp oli parim võimalikest, ajab mul kopsu üle maksa.
    Olen arvamusel, et kultuuriajakirjanduse tegemine ei tohiks olla sinekuur.
    Mitmed suure meedia kommentaatorid on seda (sinekuuri) sõna kasutanud, kuid sellest on solvunute koori poolt üle libisetud.
    Ingliskeelne sõnaseletus "position that requires no work but still gives a payment" tundub päris adekvaatne olevat.

    Ja subjektiivse arvamusena isikute kohta - Veronika Valk tundus küll olevat küll inimene, kes tegi sihikindlat tööd enda ja laekuva materjaliga.
    Selles, et töö Sirbis ei nõudnud toimetuse liikmetelt ei pingutust ega aega, saab vist süüdistada vaid Tarandit. Aga tema läks esimesena - ma ei usu, et selle põhjuseks oleks tema poliitilised vaated olnud.

    Kui minust saadakse valesti aru, siis saan selles süüdi olla vaid mina ise.

    VastaKustuta
  4. apropoo reeglite järgimine - mul on pigem mulje, et mängureeglite rikkumist ei heideta ette mitte sellepärast, et "kultuuris nii ei või", vaid sellepärast, et "avalikus sektoris nii ei või". noh, need argumendid, et maksumaksja raha eest peetavas üksuses võiks töölevõtmine-lahtilaskmine läbipaistev olla (sest praeguseni on mingi udu, kas koondamine oli üldse koondamine ja kes selle otsuse üldse tegi); või et avaliku sektori üksuse juhatuse vahetamine ei tohiks käia valitsuse suva järgi, sest valitsus !=riik.

    ühesõnaga, pigem rubriigist "aitab valelikust poliitikast" ja selle kohta, mismoodi peaks käima bürokraatia. ma arvan, et bürokraatialt reeglite täitmise nõudmine on päris loogiline.

    VastaKustuta
  5. No ikka see sõnastus, et "ööpimeduses toimuvad mõõga ja mantli aktsioonid ei kõlba kultuuriajakirjanduse juurde" vihjab üsna kõvasti kultuuri ja üsna vähe bürokraatia suunal.

    VastaKustuta
  6. Ühtpidi hakkab see teema juba vaikselt närvidele käima. Oma süü - olen täna peaaegu terve päeva erinevaid "arvamusavaldusi" lugenud ja komminud. Takkapihta vaatasin veel ka Kolmeraudse vastava lõigu ära:)
    Sinu jutt on see, millele enim alla kirjutada tahan. Väga sarnased tundmused valdasid ka mind.

    VastaKustuta
  7. ...üks faktilaadne asjandus ka.
    Hoolimata sellest, et üsna suur osa minu fb sõpradest viljeleb valdkondlikku "süvakultuuri", ei mäleta kedagi mõnd Sirbi kirjutist jaganud olevat. Eelistatakse otseviiteid sündmusele või teosele.

    VastaKustuta
  8. Mul pole küll midagi selle vastu, et Sirp igav on. Kultuuripulli- ja möllu saab kasvõi blogidest jms.
    Kuigi jah, kirjandusleheküljed olid vast liialt igavad... aga sel pigem põhjuseks see, et kõiksugu kirjandusfestivalide jne ülevaated loomuldasa mind ei huvita.

    VastaKustuta
  9. Helile pisut vastates - Sirbi fb-lehekülg oli pagana uimane ja väheütlev, alles see nädal korraga nüüd paugub 7x päevas.

    VastaKustuta
  10. See ei ole kirg kultuuri vastu, vaid vere lõhna vastu.

    VastaKustuta
  11. no mis? kas kultuuri, vaimsuse ja ilu nimel surra siis polegi üllas ja kaunis?

    kui keegi poleks valmis kultuuri nimel oma verd valama, olekski tegu tõesti mõttetu nähtusega järelikult ju =/

    VastaKustuta
  12. Siin üks teine anonüümne kirjutas pr Kareva kohta, et "aastal 2008 tehti ta päevapealt lahti UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretäri kohalt. Ka siis oli kultuuriavalikkus tagajalgadel."
    Aga ta unustas kirjutada, et Kareva oli sellel kohal aastatel 1992–2008 (vt näit Wikipedia), mis on väga pikk aeg ja mille järel ta ka ise ilmselt juba sealt lahkuda tahtis. Lihtsalt täpsustan.

    VastaKustuta
  13. Ma otsisin natuke seda "mõõga ja mantli" jutu konteksti. Ma nägin seal avalduses kui tervikus pigem pahameelt selle vastu, et võim teeb, mida tahab - ja "JOKK"-väljend viitab sellele, et Helme arust on just nimelt reegleid formaalselt täidetud, aga sellest hoolimata alatult tegutsetud.

    "Mõõga ja mantli" väljend on muidugi selles mõttes ebaõnnestunud, et suuremal osal lugejatel seostub kujutluspilt "mõõga ja mantli" lugudest hoopis võimu trotsivate seiklejate, mitte JOKK-skeemidega.

    Aga otseselt reeglite rikkumise kriitikat (kus arutatakse paragrahvide üle) olen ma näinud just "ei valelikule poliitikale" egiidi all. Seal kajab ka solvumist, et näe, alles oli see seltskond ühes meiega võimu omavoli vastu, aga niipea, kui tööd pakutakse, võib võimuga kampa lüüa.

    kusjuures see võib muidugi esialgu olla ennatlik kriitika - st võimu omavoli kriitika on omal kohal, aga zaum võis selle supi sisse sattuda pahaaimamatult ja nüüd oleks piinlik taanduda (kuigi Õnnepalu seda teed just läks).

    üks asi, mis oleks mulle emotsionaalselt hästi ebameeldiv tagajärg, oleks see, kui nad ratsionaliseeriks selle sita olukorra endale mingi kaksisoima abil ära ja veenaks ennast, et kõik, k.a see, kuidas neile töökohad tekitati, oli väga õige. sellega oleks mõned sõltumatud mõtlejad meile kaotsi läinud.

    VastaKustuta
  14. ee, mulle tundub, et "kirg vere lõhna vastu" on pigem seda tüüpi kirg, mida tunneb Õhtulehe lugeja katastroofiuudiseid lugedes, ilma et ta ise midagi ohverdada kavatseks.

    sest põhiline, mis praegu tavalisega võrreldes teistmoodi on, on see, et kultuuripoliitika on jõudnud ka kollase pressi lugeja huviorbiiti. Muidugi oleks tore tulemus, kui see lugeja jääkski sestpeale kultuuri vastu huvi tundma, aga ma kardan, et jääb ainult sedavõrd, kui palju sama mahlakaid skandaale saab.

    vahetult enne käis kultuuriringkonnas kisklemine enterluule üle, kultuurilised kired ei olnud väiksemad, aga kultuurihuvitu inimese teadvusse see ei jõudnud.

    VastaKustuta
  15. nii et üks küsimus on see, kas see sündmus oli üldse kultuurisündmus või lihtsalt tavaline Õhtulehe-uudis. selles mõttes, et ilmselt ei oleks skandaali vähem, kui võim oleks sama suvaliselt välja vahetanud mingi muu teemaga väljaande toimetajaid, eriti kui nii vana kui uus kaader oleks kuulsad.

    kirgi kütab kõik, kus on selged vastandpooled, mille vahel valida, inimestele meeldib vihata - eriti kuulsaid inimesi.

    VastaKustuta
  16. enterluule-kirg erutas mindki ainult nii palju, et ahsoo, jälle oli vaja just naisi peksta - nagu mehed seesugust stiili ei viljelekski.

    Kas see on või ei ole kellegi meelest luule, on mul sügavalt ükskõik: kuni tegu on heal tasemel kirjandusega, maksab silt mu silmis väga vähe.

    ...ja mind ometi eesti luule tegelikult üsna huvitab.

    VastaKustuta
  17. teine, üldisem asi, mis ei puuduta ainult seda sündmust: ma arvan, et reeglitele apelleerimine on loomulik, kui inimene arvab, et vastaspoole autundele apelleerida pole mõtet. nagu sa ütlesid, reegleid läheb vaja siis, kui headust, autunnet jne pole võtta.

    teine ja kurvem asi on see, et headusest ja aust rääkimisel on mingi pehmode värgi reputatsioon, "ah, mingi tatine headusejutt". ma kardan, et sellepärast, et kui asi juba üldse tunnete tasandile läheb, siis näeb vihkamine reeglina vingem välja kui armastus, ja paistab alati õigustatum.

    VastaKustuta
  18. ma saan aru sinu vaatenurgast, notsu, ma lihtsalt ei nõustu sellega.

    sina arvad, et see on ok, kui vana kooli kultuuriinimesed on nii arad, et kardavad näida pehmodena, nii kaisteasendis, et ei suuda leida paremaid argumente kui "aga reeglid ju!" ja nii kindlad oma õiguses Kultuurile kui omaenda eraasjale, et võibki igaüht, kes vastupidi arvab, automaatselt vaenlaseks tembeldada.

    Aga mina arvan, et kui neil on ambitsiooni pidada end Eesti Kõige Kultuursemateks, siis peaks vastavalt ka käituma. Kus on julgus riskida, aplomb, sära ja ambitsioon?

    Kahju, aga vastaspoolel =/

    P.S Maistele nt kuulub minu lugupidamine. Tema käitus vapralt, tegi midagi reaalset ja konkreetset.

    VastaKustuta
  19. kõik ei apelleeri ka reeglitele, hoolimata sitast positsioonist.

    ning jah, ilmselt läheb meil praegu veelahe siit kohast, et ma ei suuda aplombi aplombi pärast hinnata. see loeb ka, mida sellega tehakse; alatu aplomb on halvem kui mage ausus. sellega küll nõus, et aplomb on parem tööriist kui magedus ja oleks tore, kui ka õigeid asju heade tööriistadega tehtaks. aga see ei tähenda ikkagi, et tugevamal/ilusamal/võluvamal oleks õigus paljalt sellepärast, et ta on tugevam/ilusam/võluvam.

    VastaKustuta
  20. teine asi võib olla see, et kui rääkija satub olema pigem mõistuse- kui tundeinimene, siis ta eelistab jah asju, mida saab mustvalgel näidata ja mis oleks justkui kokku lepitud, nagu reeglid seda on.

    ja ei saa ju tahta, et kultuuriinimeste hulgas oleks ainult tundeinimesed.

    VastaKustuta
  21. nt Mihkel Kunnuse labidaga lajatamine on mulle vahel samal põhjusel närvidele käinud: kui ta kasutab efekti argumendi asemel. kusjuures arvatavasti teadlikult ja pragmaatilistel põhjustel. nt enterluule teemasse "naisluule" jutu sissetoomine oli üks selline võte. üldsuse pealt töötab, erutab, aga mõistuseinimene minus nördib.

    VastaKustuta
  22. ma ütleks, et just kultuuriküsimustes võiks ju vaadata asju nii, et "mõjuv", "liigutav" ja "tüütu" on olulised kategooriad.

    Mispärast need, kes peavad end kultuursemateks, ehitavad praegu kõige labasematel tungidel (vaata, mis nad tegid meie Karevaga! see kõik on poliitikute vandenõu, et hävitada viimne vaba ajakirjanduse kants! ja Kender ropendab, vuih!) töötavaid argumente siis? Kui neil on rohkem intelligentsi, maitset ja loomingulisust, kus see end peidab?

    VastaKustuta
  23. aa, muide. vastaspoolel ei ole aplombi; vastaspool on hoidnud nii madalat profiili kui üldse võimalik ja saatnud zaumi endalt tähelepanu ära tõmbama.

    või noh, Langilt on tulnud ebamäärane repliik "Kender on hea kirjanik, ju on ka hea ajakirjanik" ja Väljatagalt tuleb kah ainult mingi udu.

    VastaKustuta
  24. oota, kumba sa siis praegu tahad, mõistuslikke argumente või efektseid?

    tungidele apelleerimine töötab efekti mõttes alati.

    Ega zaumi visioonidokumendil eraldi seisvana erilist efekti ei oleks ka. efekt tuleb ikkagi ehmatusest inetute tegude peale, mitte nende retoorika mõjuvusest - retoorika, keelepruugi jne mõttes on see ju üks tavaline zaumi tekst teiste hulgas.

    mul ei ole ka praegu päris selge, kummaga sa õieti rahul ei ole, kas sellega, et ausatel inimestel on halb retoorika, või sellega, et sul ei lasta jutuga, et lahe efekt saavutati näruse hinnaga, rahus efektsusest vaimustuda.

    VastaKustuta
  25. ma võin teha vist oma seisukohast vahekokkuvõtte, et ükskõik, kui ilusti või nõmedasti keegi ennast väljendab ja ükskõik, kas uus Sirp tuleb vanast millegi poolest parem või mitte, see ei muuda seda, et tegemist on räpase looga, mis näitab meie poliitkultuuri ("kultuur" siin käitumismallide tähenduses) väga halvast küljest. ja poliitkultuuris eelistan ma raudselt reeglite järgimist sellele, et parajasti võimu juurde pääsenud inimene saab omavolitseda.

    ja zauma-tegelastest tundub kõige tõenäolisem, et nad sattusid sinna pudru sisse naiivsusest; kuna nad on mulle sümpaatsed, siis hoian pöialt, et neil õnnestuks sellest kuidagi nägu kaotamata välja tulla. aga see võib praegu raske olla.

    VastaKustuta
  26. Mul ei ole mingit faktilist tõestust, et mingi kuri poliitiliselt juhtiv käsi kuskil mängus oleks. Pean võimalikuks, et toimus autoritaarne "ah, andke talle!" aga et Sirpi kui liigkriitilist keegi tasalülitama saadeti, näib puhta vandenõuteooriana: MIDA seal tasalülitada oli? Mis oli Sirbi vägev ühiskondlik mõju, millest vabaneda?

    Seega näen mina konflikti põhjal vanad/uued, mitte ausad/valelikud.

    VastaKustuta
  27. ("andke talle!" tähenduses "las Kender möllab Sirbis", mitte et "pekske tarandit" vmt)

    VastaKustuta
  28. Selle kohta mul praegu veel seisukohta ei ole, kas tegemist on põhjaliku tasalülitamisplaaniga või mitte. kui ajakirjanduses käinud väited Rosimannuse jt kohta peaks tõsi olema, siis jah. kui tegemist on ajakirjandusmulliga, siis mitte. aga nii või teisiti on tegemist ministeeriumi põhjendamatu omavoliga, à la "panen toimetaja keda tahan" - sisuliselt väljendab see hoiakut, et Sirbi töötajate tööandja on minister isiklikult.

    VastaKustuta
  29. no ja "valelike" teema tuleb sisse sedamööda, kuidas keegi asjaga seotud inimene seda esitleb. "olin puu otsas, kui pauk käis" ei jäta ei ausat ega kompetentset muljet. ja vanadele töötajatele kinga andmise osas oleks justkui kõik puu otsas olnud, kui pauk käis, kuni selleni välja, et nt Strandberg kuulis oma koondamisest ajakirjanikelt - st keegi ei tahtnud isegi seda vastutust võtta, et talle seda öelda.

    za-umi omad vbla olidki puu otsas, kui pauk käis, sest on ju kuulda olnud, et uusi toimetajakohti pakuti teistelegi, kes pakkumise hetkel sugugi ei teadnud, mis moodi need kohad tekkinud on, ja lükkasid pakkumise tagasi puhtisiklikel põhjustel.

    Muide. see, et sina näed ainult vanade-uute konflikti, sest tasalülitamise plaani sa ei usu, ei tähenda ju, et kõik teised kriitikud asja samamoodi näeks.

    lõviosa neid sõnavõtte, mis ma lugenud olen, räägib ikkagi võimu kuritarvitamisest.

    VastaKustuta
  30. st sa ei arva ometi, et kõik, kes pahandavad selle üle, _kuidas_ asju aeti, on valelikud ja tglt lihtsalt ei salli uusi tulijaid?

    hästi paljud kriitikud on ju siiani za-umi fännid olnud või vähemalt sümpaatiaga suhtunud.

    VastaKustuta
  31. ja nb, ma arvan, et za-umi noortele teeb karuteene just see, kui nad ise või nende toetajad sildistavad igasuguse protseduurikriitika automaatselt noorte- või uuendusevaenuks.

    mul on olnud hästi kurb mõne za-umlase sellist juttu lugeda - et kui teine vaidluspool räägib parajasti sellest, et töötaja võiks ikka tööandjalt teada saada, et ta koondatakse, või et minister ei tohiks oma haldusala asutusega käituda, nagu tal oleks seal suveräänne ainuvõim, siis tuleb vastuseks, et "aga oodake ära, mis siis, kui uus number on hoopis parem ja miks te uuendusi ei salli?". mis näeb välja, nagu rääkija tahaks protsessi inetuse kähku kinni mätsida ja selle ebameeldiva jutu ära lõpetada. mis on emotsionaalselt mõistetav, kui inimene on sellisesse suppi sattunud, aga kahjuks jätab mulje, et ta oli sahker-mahkeriga juba alguses seotud. võimalik, et vale mulje, ma südamest loodan, et vale.

    VastaKustuta
  32. ma olen vist jäänud tavalisse ajalõksu, kus kõik peale minu on magama läinud, nii et dialoog on lõtkuga, aga jäi silma veel see "Mis oli Sirbi vägev ühiskondlik mõju, millest vabaneda?" - vaadates praeguse valitsuse tõmblemist pärast riigikontrolli aruannet, tundub, et nad võtavad üldse igasugust kriitikat ebaadekvaatse valulikkusega. nii et neil ei pruugi millestki "vabaneda" tahtmiseks vaja olla, et oleks isegi vägev ühiskondlik mõju, piisab, kui keegi ütles nende kohta pahasti ja temast on juhtumisi võimalik jokitades kergesti lahti saada.

    VastaKustuta
  33. eih, ma veel ei maga =)

    mõtlesin, et me vaidleme neil teemadel, mille üle ma ei taha vaielda, sest puudub igasugune pädevus. Ma tõesti ei tunne neid inimesi isiklikult, mul puudub igasugune seisukoht rosimannuste, väljatagade ja kauside usaldusväärsuste kohta (s.t. esmane instinkt on poliitikut mitte usaldada, aga muidu toetub kogu mu mulje mingite teiste inimeste öeldud asjade peale) ning ma tõesti ei taha sumada üle pea tarretises, kus isegi ujumisoskusest abi pole.

    Püsin oma seisukohaga pinnal, et need, kes peaks nagu olema need "head" avalikkuse meelest, need, kes seisavad kannatajate poolel, mõjuvad seejuures nagu inimesed, kes kaitsevad mitte niivõrd teisi inimesi kui mingeid endale kuuluvaid privileege, mida nad ei taha kellelegi jagada. Ja teevad seda kuidagi ebameeldivalt. Ülalt alla hoiakuga, et otse LOOMULIKULT on need privileegid nende omad ja igasugune kava neid kõigutada on matside mäss.

    ***

    "See on ebaseaduslik!" karjus parun ja klammerdus kullatud jalgadega sohva külge. "Ma... ma... ma kutsun sõjaväepolitsei!"
    Aga Demjan patsutas teda sõbraliku pähe. "Ärge muretsega, isake," sõnas ta heasüdamlikult. "Teie saate tavalise tooli asemele, aga see troon kolib sinna, kus on tema koht: muuseumisse!"

    VastaKustuta
  34. mis privileege?

    ja kas sa ei ole tõesti lugenud asjalikku kriitikat? mulle jääb seda lademes ette, osa küll A. FB-konto kaudu, nii et ma ei saa seda linkida.

    okei, Maiste sõnavõtt sulle meeldis, aga ma ei saa tglt aru, millega see mõnest teisest emotsionaalsest sõnavõtust nii väga erines.

    Mulle istus nt Hennoste ratsionaalsus - mis imestas Väljataga käitumise irratsionaalsuse üle. ja irratsionaalne see kahtlemata on, kui tal ei ole just mingeid varjatud motiive.

    ja ma ei suuda kuidagi küüsi taha saada sellele loogikale, et toimetust saadetakse täiesti ümber korraldama mees, kes ei kavatse ametisse kuigi pikalt jääda. st tal ei ole tglt plaani uuendusi ellu viia või uutmoodi ajalehte tegema jääda. see on nii imelik, et hakka või tõesti Tartu Lasteteatri stsenaariumile mõtlema (ja see tekitab seltskondlikke probleeme tänapäevani).

    kokkuvõttes sa ju möönad, et asi on väga imelik ja korraldajapool ise on vait nagu sukk? tähendab, ei ole põhjust privileegikaitsmise pähe maha kanda kriitikat, mis just sellest imelikkusest räägib. ja ühe poole sellise vaikimise puhul on läbipaistmatus täiesti adekvaatne etteheide.

    samamoodi pole põhjust privileegikaitsmise pähe maha kanda kriitikat, mis tuleb inimestelt, kes on za-umi üldiselt sümpaatiaga suhtunud ja oleks näinud heameelega neid kuhugi nähtavamale kohale pääsemas. aga mitte sel moel.

    ja samamoodi pole põhjust privileegikaitsmise pähe maha kanda kriitikat inimestelt, kes on südamest veendunud, et Sirp oli sellisena nagu ta oli, väga heal tasemel, ja et uued luuad sama taset pakkuda ei suuda.

    kusjuures need on eraldi gruppide kriitikad, nii et samuti pole põhjust ühtedele ette heita teiste esitatud argumente. muidu kukub välja nagu siis, kui feminismist rääkides lajatatakse argumendiga, et "naised ise tahavad võrdsed olla, aga näe, mees peab ikka rikas olema ja teda ülal pidama". Praeguse sirbiskandaali peale pahandajad on sama vähe homogeenne grupp kui naised.

    VastaKustuta
  35. muide, kui privileegidest rääkida, siis minu jaoks on üks põhiprobleem just ministri liiga suurtes privileegides.

    VastaKustuta
  36. kuulge, mis see enterluule on? ma ei tea sellest midagi ja kuugel oskab suunata ka ainult sellele siinsele arutelule.

    ep

    VastaKustuta
  37. see tuli ühe "Jüri Üdi klubiga" seoses üles, mille kohta läks jutt lahti juba nädal enne eetrisse jõudmist ja siis käis andmine peamiselt Liina Tammistu või Sveta Grigorjeva üle. Artikkel ilmus ka (hah, Sirbis). ja põhijutt oli, kas siis, kui tavalisele FB- või blogijutule enter vahele lüüa, on luule või mitte. Kunnus tõi sinna muidugi naisteteema sisse, kah näide tähelepanu võitmise kunstist, efektne võte, aga iseasi, kas midagi sisuliselt juurde annab.

    VastaKustuta
  38. mulle ei meeldinud Maiste sõnavõtt, mulle meeldis, et ta TEGI midagi vaprat.

    Phmt hindan kõrgelt žesti väärtust, nagu ma hindan ka za/umi visioonkirja kui žesti väärtust.

    ***

    Üldiselt olen ma nõus, et selle määramisega on natuke jamasti kindlasti, aga mulle ei lähe see väga sügavale hinge. Seda, mis on jamasti olnud ametikohtade poliitilisuse teemadel, on olnud nii krdi ammusest ajast nii krdi palju, et sel pole enam võimu mind seesmiselt värisema panna.
    Ka avalikel konkurssidel on olnud musta tööd nii ammu, kõikvõimalike pakkumist ehitamine nii, et neile vastaks ainult üks firma jms - kas see peaks mind šokeerima? kas ma peaksin NÜÜD kuidagi rabatum olema?

    Phmt on mul tunne, et Kenderi ja za/umi näol sai tööd vähemalt huvitav firma, mitte mõni falck. Ja et Solarises on tegelt täitsa toredaid kohti ning aspekte.

    Vastan eraldi kahele viimasele:

    "samamoodi pole põhjust privileegikaitsmise pähe maha kanda kriitikat, mis tuleb inimestelt, kes on za-umi üldiselt sümpaatiaga suhtunud ja oleks näinud heameelega neid kuhugi nähtavamale kohale pääsemas. aga mitte sel moel."

    Öm. Kes need on? Ma olen lugenud ülalt alla patsutamist "nemad vaesed lollid pandi tanki, eks nad hiljem saavad aru, mis sita sisse astusid, ja nutavad", aga avalikkusest mitte ühtegi (!) arvamusavaldust, et whoa. Aga äkki nad saavad hakkama millegi ägedaga? Et nad kellelegi siiralt meeldinud oleks, pole nagu silma jäänud. Parim on hoiak "kunagised valeliku poliitika vastu võitlejad, nüüdsed naiivid".
    Et keegi neist autoritena mingitki lugu peaks, pole küll näinud.

    "ja samamoodi pole põhjust privileegikaitsmise pähe maha kanda kriitikat inimestelt, kes on südamest veendunud, et Sirp oli sellisena nagu ta oli, väga heal tasemel, ja et uued luuad sama taset pakkuda ei suuda."

    Tõesti? Miks ei? Need on just need inimesed, kellest ma rääkisin kui halli igavuse apostlitest! Need, kes ütlevad "noh, eks edaspidi hakkab Sirbis palju ulmeromaanide arvustusi olema" ja mõtlevad seda solvanguna. Need, kes seletavad, et tekst peabki olema hall ja igav, et olla kultuurne, ja kõik muu on matslus ja lugegu Õhtulehte, kui Sirbist aru ei saa.

    Need on need inimesed, kes osalevad ringmängus, kus ühed tuttavad kirjutavad teiste tuttavate töödest kas hästi või ehk ka sõbraliku "noh, eks järgmine kord läheb paremini"-laitusega, ja siiralt usuvad, et kogu mainimisväärt kultuur ongi see nende sõprade kultuur. Ju. Ja nii peabki seda esitama, kogu aeg on ju nii tehtud. Mis mõttes keegi tuleb ja pole nõus?! KETSER! Kobigu teleka ette tagasi.

    VastaKustuta
  39. kas keegi on öelnud, et "tekst peab olema hall ja igav, et olla kultuurne?" ma olen näinud mõtteavaldusi, et "ei olnud ju igav" või "see, et on keeruline, ei tähenda tingimata, et igav", kusjuures mitte ainult inimestelt, kes ise seal pidevalt avaldatud on.

    kus ühed tuttavad kirjutavad teiste tuttavate töödest kas hästi või ehk ka sõbraliku "noh, eks järgmine kord läheb paremini"-laitusega, ja siiralt usuvad, et kogu mainimisväärt kultuur ongi see nende sõprade kultuur - oot, sa pead silmas, et Sirp ikkagi oli selline ringkaitseleht? postituses ennist ometi ütlesid, et sulle Sirp üldiselt meeldis ja sa lugesid teda?

    st kas arvamus, et vana Sirp oli hea ja uus tuleb tõenäoliselt kehvem, (kasvõi praktilistel põhjustel, nt see, et Kender ei kavatse pikalt selle töö peale jääda või et tal ei ole administreerimisega muudes firmades eriti hästi läinud) tähendab puhtalt ringkaitset?

    Kas su seisukoht Sirbi kvaliteedi kohta on sul vahepeal vaidluse käigus muutunud? Sel juhul on mul kahju ja ilmselt on parem, kui ma jätan selle teema sinnapaika.

    mis zaumi-sõpradesse puutub, siis need andmed on jälle A. kaudu - FB-s käib ju vaidlus zaumi tegelaste ja nende isiklike tuttavate vahel täitsa otse.

    või sealsamas zaumi seinal kritiseeriv Kunnus oli vahepeal ju ise zaumi autor. suhete põhjal oleks tal samapalju põhjust zaumi-ringkaitseks kui sirbi-ringkaitseks.

    VastaKustuta
  40. mulle Sirp üldiselt meeldis küll. S.t. kui on valida eesti lehtede vahel, siis seal oli ikka midagi kohati jumalast ägedat lugeda ka, onju =)

    Aga samas on ka mõnigi number kõrvale pandud, vaadatud emale kurva näoga otsa ja tõdetud: jube igav Sirp sel nädalal!
    Ja igav mitte seepärast, et liiga pikad liiga keerulised tekstid, vaid mingid õlalepatsutamised tööde kohta, mis kõlasid tegelikult nagu keskpärane kõnts, kellegi järjekordne nutulaul teemal "keel hävineb, päästke keel!" ja kaheleheküljeline kirjeldus+intervjuu mingi autoetnoloogiga, kes paistis tegelevat phmt sama asjaga, millega mina oma blogis, aga nimetas seda teaduseks.

    Mis on tema õigus, aga oli nats koomiline. (NB! Ma võtan mälu järgi näite jaoks kokku mitmeid numbreid, mille järel on niimoodi nukrutsetud. See kõik ei olnud ühes ja samas Sirbis tegelikult.)

    Nii et jah, see ei ole kindlasti nii hea leht, kui vähegi saab olla. Tal on kõvasti puudusi, mille ma neelan alla, sest kohati on põnev ja lõbus ja annab mõttele tööd ka.
    Ja ma KARDAN küll, et uus variant tuleb halvem, sest... raske on asju hästi teha lihtsalt. Eriti surve all. Eriti kui sa teed neid esimest korda elus.
    Aga samas - krt, aga äkki juhtub ime?

    Sest mida ma kindlalt usun on VÕIMALUS teha paremat lehte.
    Sirp ei ole oivaline ajakirjandus, ta on lihtsal kõige vähem halb ajaleht, mis mul viimastel aastatel võtta on olnud.

    VastaKustuta
  41. "ma olen vist jäänud tavalisse ajalõksu, kus kõik peale minu on magama läinud"

    ma ei ole ka magama läinud, aga tead, kõik ei ole nii kiire verbaalse mõtlemisega nagu sina. mina sellise kiirtulistamisega hakkama ei saa, mul on vaja päevake või paar mõtelda, ja võibolla ma siis ütlen midagi. kui jutt pole mujale kandunud.

    ep

    VastaKustuta
  42. aga jah, muidugi ma arvan, et ta on siseringi-asjade leht.

    et mind mingil määral huvitavad need siseringi asjad, aga mu ressursinappused ei võimalda mul käia teatris, kinos või kontserdil eriti, siis ma tutvun läbi sirbi, et mis toimub, mis värk on. Ja sellisena on ta mulle tänuväärne. Aga kui ta tutvustaks mulle graffitikunsti, videomänge või kirutaks vahelduseks kasvõi keskpärasegi süvenemisega mõnest ulmeraamatust, ta ei meeldiks mulle vähem.
    Need oleks ikkagi asjad, millest ma tahan teada, need oleks ikkagi asjad, mille kohta on põnev uurida. Ja kui praegusele Diplomaatiale lisaks tuleks iga nädal uuelt poliitikust autorilt üks läbimõeldud ja asjalik mingit konkreetset teemat analüüsiv artikkel, oleks see ju üliäge!

    VastaKustuta
  43. ehk siis kolmandat pidi: see, mis Sirbis on äge, ei ole käsiteldavate teemade ja autorite ring vaid hoopis see, et kohati kirjutajad tõesti SÜVENEVAD käsiteldavasse ja sageli nad valdavad sõna vähemalt kesktasemel (kuigi on ka erandeid).

    Ja mu poolest võiks nad käsitleda ka arhailist kangakudumist, feissbuugistaatusi, pilvede värve ja loomaaialoomade unenägusid, kui nad teeks seda heas keeles ja süvenemisega.

    VastaKustuta
  44. novott, aga seda, et siiski toimivat varianti oli halb mõte lõhkuda, on praegu väljendanud ka need, kes ütlevad sealsamas, et nad olid ka ise vana suhtes kriitilised (nt Niineste, kes ju Arujärvega kiskles): aga et esiteks ei tasu sellepärast veel olemasolevat lehte põhja lasta, mis on praegu täiesti tõenäoline; teiseks, teise tõenäolise variandi puhul, kui olemasoleva asemele peaks tulema midagi, mis päris põhja ei lähe, on samuti väikese, aga teistsuguse auditooriumiga, siis mille eest oli vana auditooriumi vaja karistada ja miks ei võinud siis lihtsalt uut lehte teha; ja kolmandaks muidugi protsessi enda närusus. mis on tegelikult põhiline ja loeks ka siis, kui uus leht tuleks silmipimestavalt hea. see, et asja maksumaksja raha eest ülal peetakse, ei tohiks ju kuidagi tähendada, et leht on "valitsuse oma".


    Aa, protsessist endast. praegu sirvisin pressi üle ja vaatan, et sellest, et asi algas Kenderi vestlusest Michali ja Rosimannusega, on Kender ise rääkinud.

    *

    veidi kõrvalisem - see, et Sirp on sinu hinnangul kõige vähem halb, näitab muidugi, et su maitse ei ole rahvahulkadele lähenemise mõttes representatiivne - kui muudatuse point peaks olema "kultuur massidesse" (mis za-umil võib nii olla, Langil - kahtlen, arvestades tema suhtumist rahvaraamatukogudesse ja sellesse, mida need osta tohivad).

    VastaKustuta
  45. nõus, et süvenemine on hea; ja see, et artiklid on pikad, nii et üldse on võimalik süveneda.

    aga kui praegu löödi osa inimesi, kes oleks väga kompetentsed mõnesse teemasse just süvenema (kas arhitektuuri peale on kedagi sama head võtta? või kõvade teaduste?), miks peaks arvama, et süvenemist edasi rohkem hakkab olema?

    lisaks on veel praktiline külg, ega kultuurilehe tegemine ei ole üks suur pegasusel kappamine, seal on küllalt palju administreerimist, orgunni jms tüütut asjaajamist, mis tuleb kogemustega inimesel paremini välja.

    Lasteteatriga juba oli kord see keiss: jah, ta oli problemaatiline (palju rohkem kui Sirp), aga ta tegi selle juures ikkagi häid lavastusi ja oli publikule tähtis. Vahetati kaader välja, juhtima tuli teoorias tugev ja intelligentne inimene, kes oli teatrist põnevalt kirjutanud, aga praktilise kogemuseta - tulemus: varsti kadus teater üldse ära, praegu on seal Laulupeomuuseum, kus suurt midagi ei toimu.

    VastaKustuta
  46. ah, ja "heas keeles" tolle visioonidoku kohta (kes selle õieti kirjutas?) paraku tõesti ei käi - etteheited kanstseliidi kohta ja "ärge kasutage võõrsõnu, kui te ei tea, mida need tähendavad", paraku pädevad. Luiga intekas jättis kah nukra mulje -
    za-umi lugedes arvasin muidu, et tema keelepruuk on ühe seltskonna släng ja miks ei võiks inimesed oma seltskonna blogis oma keelt rääkida; aga praegu jäi mulje, et ta ei oskagi teisiti. see piinlik "revüü" on selle näide: ma ise räägin ka, et miski põhjustas furgooni või sandaali, aga ma arvestan sellega, et inimesele, kes ei tea mu sõpruskonna slängi või et ma tegelikult tean, mida need sõnad tähendavad, võin ma sellega lihtsalt lollina paista.

    VastaKustuta
  47. ning Lasteteatriga on lisaks sellele, et teater üldse ära kadus, sama häda, mida ma näen praegu ähvardamas: palju paksu verd, nii et siiamaani ei mahu selle teatri inimesed ja uus teatrijuht, kes ise samuti kõrbes, kuidagi ühte ruumi ära. eks seegi uus juht oli üsna pahaaimamatu ega teadnud, et hiljem hakatakse talle ette viskama, et "sina hävitasid väikese teatri". Täiesti ausad ja okeid kultuuriinimesed jalutavad naiivselt lõksu, kust väljatulemiseks häid variante nagu polegi - taandumine paistaks arana, kohalejäämine tähendab seda, et tuleb endale õigustada seda moodust, kuidas see töökoht üldse tekkis, mis võib ilgelt piinlikuks kätte ära minna.

    VastaKustuta
  48. ot, üks asi jäi veel segaseks: kui sa kirjutad, et ta on "siseringi asi", aga et see huvitab sind, nt teatrist, kontsertidest, kinost kirjutamine, kas see tähendab, et sa pead siseringi asja all silmas valdkondlikku piiratust - aga kui mängu tuleks rohkem elektroonilist meediat, oleks juba vähem siseringi asi?

    VastaKustuta
  49. igatahes - paljud kommentaatorid, kes on öelnud, et neile vana Sirp meeldiski, on muidu nõus, et üht-teist oleks võinud muuta ja oleks võinud veel parem olla (nagu sinagi) - aga sel juhul olekski SA nõukogu võinud muutmisega otsast pihta hakata. st seisukoht on, et nende nelja inimese kingasaamine nüüd küll adekvaatne paremakstegemise liigutus ei olnud.

    VastaKustuta
  50. Palun viidake, kus ma olen kunagi öelnud midagi sellist, et kultuur ongi igav. Vastupidi. Olen küll arvamusel, et paljud asjad, näiteks kirjutatud tekst, jäävad arusaadamatuks ilma nende mõistmiseks vajalike oskuste õppimiseta. Samuti arvan, et Õhtuleht on suhteliselt igav, aga mõistan ka neid, keda see intrigeerib. Kuid Fukushima (miks mitte ka 9/11 ja Gulagi) kunstiväärtuse hindamise jätaks ehk siiski neile, kes neid lähedalt näinud ja natuke pihtagi saanud?

    VastaKustuta
  51. Hästi hästi palju segadust tuleb inimeste loomulikust enesekesksusest, mis projitseeib enda vaimuseisundi suhestatavale objektile.
    Lühimalt: igavus ei ole teksti omadus, tekstid ei jaotu igavateks ja põnevateks, hoopis inimesed jaotuvad selle järgi, mis neile on põnev. On inimesi, kellele on põnev SL Õhtuleht, on inimesi, kellele on põnev arvutimäng, on inimesi, kellele on põnev pildivaba süvaanalüüs.

    Neid viimaseid pole väga palju, aga just sellele õnnetule vähemusele oli ka Sirp

    VastaKustuta
  52. Ühest teisest kommentaariumist:
    Auvõlast
    Juhtumisi oli Väino Pentuse, kui eraisiku, pankrotimenetluses (https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtuasjaNumber=2-11-22987/9) tema usaldusisikuks Maret Epler, kes oli Geni andmetel (http://www.geni.com/people/Maret-Epler/6000000008105227260) Kaur Kenderi ema. Usaldusisiku rolli kohta eraisiku pankrotimenetluses saab tutvuda pankrotiseaduses. Kuidas selles loos võlausaldajad tühjade kätega jäeti (analoogselt Autorollo kaasusele), on lihtne teada saada.

    VastaKustuta
  53. Ma ei jaga seisukohta: „igavus ei ole teksti omadus, tekstid ei jaotu igavateks ja põnevateks, hoopis inimesed jaotuvad selle järgi, mis neile on põnev“.
    Minu jaoks on igav selline tekst, kus autor ei ole endale selgeks teinud, mida ta tegelikult öelda tahab. Lisaks sellele peab autor arvestama lugeja võimega mõista teksti – kasutatav keel (ka teksti struktuur) peab olema vastama loodetavale vastuvõtjale. Ma kujutan ette, et selle viimase lause peale võidaks vastu väita, et lugeja lollus on tema enda asi ja lollid ei peagi Sirpi lugema.
    Negatiivse näite toomine ei oleks siin kohane, toon hoopis positiivse näite. Toon kaks positiivset näidet: Ene-Margit Tiit ja Jüri Allik. Toon kolmanda ka – Peeter Sauter.
    Kuivõrd me oleme Sirbi toimetamise teema juures, siis minu kujutluse kohaselt oleks toimetuse ülesanne muuta avaldatavad tekstid ligilähedaseltki sama mitteigavateks kui nende kahe laiemale avalikkusele suunatud tekstid. Sirp ei ole kunagi olnud mingi kitsa eriala spetsialistide väljaanne, kus aetaks vaid tsunftisisest asja ja olekski veider kui ta selliseks muutuks.

    VastaKustuta
  54. Noh, te räägite siin igavusest kui teksti omadusest või mitteomadusest. Peaks jääma ajalehe fookusesse ja see tähendab, et nn "huvi pakkuvad" st mitte-igavad tekstid kasutavad lihtsalt teatud retoorilisi võtteid ja teised tekstid ei kasuta. Igavus ei ole teksti omadus, ma arvan. Ja siis arvan, et ajakirjanduslik tekst on üks suhteliselt primitiivne teksti liik, millel on suur hulk piirajaid - maht, kompositsioon, retoorika jne. Aga see igavuse vaidlus on üsna tulutu. Miks ühele huvitav, see teisele igav. Ja kogu lugu. Küsimus seisab sihtrühmas - ja paistab, et erinevate sihtrühmade, kes mülemad sirbist hoolivad, ootused tekstidele ei kattu.

    VastaKustuta
  55. notsu: siseringist rääkides pidasin ma pigem silmas, et kultuuri tehakse ju tohutult palju rohkem, kui Sirp kajastada jõuab. See, mida Sirp valib - nüüd vist on õigem kirjutada "valis"? - kajastamiseks, oli aga sageli korduv. Phmt kui sinust oli kord Sirbis juba kirjutatud või olid sa ise seal kirjutanud, siis võis loota, et seda juhtub ka edaspidi. Kajastatakse korduvalt su ühte tööd ja su uue asja kohta võetakse samuti sõna. Kui sind oli paar korda juba märgatud, siis olidki sageli ka edaspidiseks mängus.

    Muidugi nopiti sindki kunagi esmakordselt üles, mõni vana tegija suri samas välja ja temast enam ei kirjutatud, aga see, mida Sirp kajastas, oli siiski üsna ühtlaselt üks ja sama ringkond.
    Ja ma ei paneks seda pahaks, kui tegu oleks tõesti olnud ainult mingite tunnetavate tippude kajastamisega, aga vähemalt kirjanduse küsimustes (mida ma ikkagi ise ka jälgin ja ei kasuta Sirpi isikliku kogemuse asendusena, vaid pigem laiendajana) mu meelest ei ole/ei olnud olulist tasemevahet märgatud ja märkamata jäetud autorite vahel.

    Mõlemal pool on (oli) häid, halbu ja mittemidagiütlevaid. Aga mõnedest kirjutati, mõnedest mitte.

    ***

    Rein Raud: kuna selle blogiposti näol on tegu minu isikliku muljega asjadest, mitte akadeemilise analüüsiga, siis ilmselt reaalset viidet polegi olemas. Tõlgendasin lauseid: "Sirbi sihtgrupp on mõtlev inimene. See on omadus, mis ei lähe üle vanusega, vaid kui üldse, siis ametikohale määramisega. Et sihtgrupp nooreneks, selle eest peaks kandma hoolt haridussüsteem," nõnda, et kellele hetkeSirp üliväga ei meeldi ja kes soovivad sinna uusi teemasid, ongi järelikult mittemõtlevad harimatud inimesed.

    ***

    Tekstide igavus vs mis on igav konkreetsele inimesele: loomulikult on mõlemad vaatenurgad õiged.
    Sirbis olid täiesti olemas hämatekstid, millel puudusid nii uudne sisu kui mugavalt loetav vorm, olemas aga oli pretensioon olla intellektuaalne, kuna kasutati palju keerulisi sõnu ja kohmakaid pikki lauseid. Ma ei kujuta ette, kellele need tekstid huvitavad on. Vbla kasutab keegi neid nagu ristsõna - jee, sain nende kuueteistkümne rea peale ühe mõtte kokku?

    Samas muidugi huvitavad tõesti ühtesid inimesi ühed, teisi teised asjad.

    ***

    Aga kust üldse tuleb eeldus, et mõni asi on nii tobe ja igav (nt videomängud klassina, KÕIK videomängud), et sellesse ajudega inimene süvenema ei pea ega tohigi, ja võib asjast mitte midagi teades kohe peale sülitada?

    Ma ei ole juba aastaid mänginud arvutiga muud kui pasjansse, aga minagi mäletan mõningaid mänge, mille loojutustamisviis, dialoogid ja hämmastav alternatiivsete tegevussuundade hulk äratasid siirast vaimustust.
    Phmt on arvutimängu formaat ju võimalus luua väga väga keerukas ja laia haardega hüpertekst, tõeline hargnevate teede aed. Täpselt nagu filmis on kasutusel nii dialoog, heli, muusika, visuaalne pool, mis kõik töötavad ühise tulemuse nimel, aga mäng on potentsiaalselt palju keerukam kui film - seal tuleb luua mitte üks kahetunnine tervik, vaid tohutult erinevaid võimalusi, mis kõik peaksid olema mõjuvad. Igal mängukorral saab mängija mängumaailma kogeda kardinaalselt erinevalt, lähtuvalt tehtud valikutest.

    See on keeruline kunstivorm, aga hästi tehtuna ikka fantastiliselt põnev lausa. Ja kuidagi on pädev ning ok asja ise üldse tundmata lajatada, et tegu on primitiivsusega?

    VastaKustuta
  56. Mina olen see, kes ei ole enam ammu Sirpi lugenud, seega justkui ei tohiks ka sel teemal sõna võtta ;) Aga kunagi lugesin andunult "Sirpi ja vasarat" ja mõne aja üritasin ka "Sirpi" lugeda, aga no ei läinud peale, kas seepärast et liiga igav või liiga elitaarne oli :P

    Ja ma ei teagi, võib-olla on ajalehe sisu vahepeal huvitavamaks läinud, aga paraku minuni pole see jõudnud. Tegelikult olen ma üsna hariliku keskmise kultuuritarbimisega inimene, aga kuna praegu rahuldab minu kultuurilised vajadused PM lisa "Arvamus ja Kultuur", siis pole ma ise pingutanud uurida, mis seal "Sirbis" pakutakse. Ja "Sirp" omakorda pole üritanud minusugust publikut ligi tõmmata, vaid on rahuldunud oma nö. siseringi seltskonnaga. Aga meenutagem, et see kõik toimub ikkagi rahva raha eest, seega peaks nende üks eesmärke olema kultuuri laiematesse ringkondadesse jõudmine. Selle asemel aga halvustatakse pööblit, kes tõelisest kultuurist midagi ei jaga :D

    Seega mina ei imesta, et on otsustatud seda suunda muuta. Oma raha eest võib iga seltskond nishitoodet teha, ja miks mitte internetiajalehena vana "Sirbi" seltskond seda hakkabki tegema. Riigi raha aga võiks efektiivsemalt kasutada ja see ei tähenda sugugi konkurenti "õhtulehele", mida ma samuti ei loe.

    Kogu draama on minu arust ühest küljest vastuseis muutustele, mis on üsna tavaline nähtus, aga teisest küljest muidugi ka ümberkorralduste ebakorrektsus. Uuenduste ja muudatuste läbiviimisel on vaja värsket verd, aga platsi ei maksaks ka päris puhtaks teha. Kahtlemata on ka vanast üksjagu, mida uude üle võtta. Mis puutub Kenderi isikusse, siis ilmselt on ta mees, kes on piisavalt paksu nahaga, et esimene sõimurahe enda peale võtta, igaüks pole sellega nõus. Võib-olla saab ta selle tööga hakkama, võib-olla mitte ja varsti näeme "Sirbi" tõelist uut juhti, mitte enam kt-d. Aga minu arust oli ülim aeg sellesse sumbunud ja seisva veega tiiki värsket vett lasta.

    VastaKustuta
  57. "no mis? kas kultuuri, vaimsuse ja ilu nimel surra siis polegi üllas ja kaunis?

    kui keegi poleks valmis kultuuri nimel oma verd valama, olekski tegu tõesti mõttetu nähtusega järelikult ju =/

    17. november 2013 20:52"

    Täpsemalt, kus ja kelle verd on valatud? FB kommentaariumis? Selle blogi kommentaariumis?
    Sirbi toimetuses toimus hukkamine ja ülejäänud on lihtsalt pealtvaatajad. See ei pruugiks olla kultuuriskandaal, sobiks ka muu.

    "Sirp", mis siiski on olnud kultuurieliidi leht, ei paku oma loomulikus olekus just paljudele huvi. See pole kunagi olnud "rahva leht", vaid nišitoode. Ja kas peakski see olema midagi muud? Kas meil on vaja veel ühte "Müürilehte", veel ühte "KesKus'i"? Tegelikult mitte. Sirbi ülevõtmist juhib ühe grupi ambitsioon, mitte üldsuse - või veel vähem - "Sirbi" senise sihtrühma huvi.

    Seega, suurem osa furoorist ei tulene mitte "Sirbi" "igavusest", vaid sellest, et rahval on lihtsalt üldiselt igav. Tsirkust ja leiba!, mitte "Sirpi" ja leiba...

    VastaKustuta
  58. no Maiste nt lõi endal paar sõrme maha nagu Sitopanaki raamatus "Suure Karu pojad".


    Aga ei, mina selle postitusega küll kedagi veristada ega ammugi ennast ohverdada ei püüa. Toon oma vereohvrid paberil ilmuvate tekstidega ikka.

    VastaKustuta
  59. "notsu: siseringist rääkides pidasin ma pigem silmas, et kultuuri tehakse ju tohutult palju rohkem, kui Sirp kajastada jõuab. See, mida Sirp valib - nüüd vist on õigem kirjutada "valis"? - kajastamiseks, oli aga sageli korduv." - V.v.naise poolt, see on ju täiesti mõistuslik argument. Samamoodi, nagu on mõistuslik pahaks panna jokk-skeemitamisi töötajate koondamisega ja nende skeemide ümber hämamist. Korrektne vormistus iseenesest ei vastandu edasiviivale mässule.
    Olen mõistuslike argumentide ja ausa mängu poolt. Küllap Sirp vajaski nii raputamist kui ka natuke skandaalset PR-i. Kas see pidi toimuma just hämamisi ja slikerdamisi kaasates, vaat see on küsitav ja tekitab vandenõuparanoiasid.

    VastaKustuta
  60. Ning jah, suurte meemiliste muutuste eel on vereohvrid igati õigustatud - ainult et seekord on ilmselgelt Kender Lunastaja, kultuuriminister Vägede Jehoova, jne. Ning kui Kenderit risti ei lööda, ohverdus jääb ära, siis jääb katarsis tulemata, kultuurkond lunastamata, aktsioon poolikuks, coitus interruptus, jne, jne.
    See oleks muidugi uudne ja moodne lähenemine, iseenesest.

    VastaKustuta
  61. ma mõtisklesin vahepeal reeglite ja au üle: et ühele viitamine võib vabalt tähendada teisele viitamist, eriti kui reeglite järgimist vastandatakse jokitamisele: eks au olegi ju see, kui inimesele on tähtis järgida teatud reegleid või standardeid isegi siis, kui nende rikkumise eest ei saa karistada või kui vahele ei jää. mis vastandub JOKK-süsteemile, kus loeb ainult formaalne vahelejäämine.

    VastaKustuta
  62. vt ka sellist mõistet nagu "aus mäng" - ausa mängu mängija järgib mängureegleid ka siis, kui kohtunik ei näe. jalgpallimetafoore saaks siit teisi veel, nt sellise, et isegi kui võitnud meeskond peaks ka tegelikult paremini ja ilusamat ründavat jalgpalli mängima, siis jääb mängust ometi paha maitse suhu, kui kohtunik sohki teeb. ja ausal ilusa ründava jalgpalli mängijal jääb ka endal sellisest võidust paha maitse suhu.

    VastaKustuta
  63. aga sageli on reeglid sellised, et sa ei saagi nendega ausalt mängides kuskile kunagi, sest oled vales kohas valel ajal naine, värviline, formaalse hariduseta, mittearistokraat vms.

    Siis võetakse mõõk ja mantel, röövitakse rikkaid ja antakse vaestele ja piiskop haliseb oma kullakoti otsas, aga noh, tegelt on temalgi natuke põnev ja lõbus ju.

    VastaKustuta
  64. v.v.n. - mina ei rääkinud reeglite järgimisest, ma rääkisin ausast mängust. Reegleid vist isegi järgitigi (kui järgiti). Aus mäng on midagi enamat, mõnikord ongi see reeglite vastu hoopis. Kui vastab tõele, et inimesi informeeriti (sotsiaal)meedia kaudu sellest, et hopsassaa, sa oled nüüd koondatud, siis see ei ole aus mäng, isegi kui on reeglitekohane (kas on, ma ei tea, mida reglement sellisel puhul ette näeb).
    JOKK skeemide olemus see just ongi, et reeglid oleks justkui täidetud, aga üldiselt veetakse teisi ikkagi ninapidi.

    VastaKustuta
  65. vallandamise küsimustes on teil õigus: see oli väga inetu.

    Jälle, ei saa eitada žesti efektsust, aga inimesed jäid selle žesti vahele. Iseenda jaoks on nad kõik ju rohkem inimesed ja vähem sümbolid.

    Aga põhimõtteliselt ma ei suuda kujutada ette, et reeglite järgi mängides Sirbi vana kaardiväe käest kuidagimoodigi kätte saanuks. Kõik need nõukogud jm asjad ongi selleks, et selliseid asju vältida. Et kõik oleks hall ja igav ja nagu alati.

    Ja revolutsionäär minus karjatab "JEZZSS" sellest hoolimata, et vbla toetas seekord revolutsiooni rein lang, kelle vastu mul üldiselt mingit armastust pole. Minu jaoks on tegu tõelise mõõga ja mantli avantüüriga, kus zaum pani oma pead pakule - ja karta on, et veri lendab ka.

    Ma ei saa muidu, kui austada sellist vaprust.

    VastaKustuta
  66. muide, panete tähele, et mu alguse üsna mõõdukast zaumilembusest on nüüdseks saanud päris tugev pooldamine?

    hämmastav, mida teeb inimese kaitseasendisse sundimine =)

    VastaKustuta
  67. Rain Kooli kogemuste pealt paistab, et nõukogu oli pigem selle peal väljas, et peatoimetajaks ei pääseks need, kes kandideerisid (üldse on asjalik artikkel, nt süstemaatiliste vandenõuteooriate à la "Lang tahtis alugsest peale Kenderit pukki panna" välistamise poolest). Kui see peaks tõsi olema, siis vastupidi, igavad ja hallid nõukogud mängisid asja just Kenderile (ja za-umile) kätte kui vähem tülikale seltskonnale (kuna Kender on avalikult reformierakonna pooldaja ja za-umist ei teadnud neist keegi ilmselt üldse midagi).

    VastaKustuta
  68. a muidu ma lihtalt imestan su za-umi rõhuasetuse üle, sest ma ise neid selles skeemis küll eriti kesksena ei näe.

    VastaKustuta
  69. a mis puutub selle asja kultuurimõjusse, võin naljaga pooleks öelda, et minu kultuuritegemisele mõjub see lugu küll väga halvasti - kogu aur läheb uudiste-kommentaariumide lugemise (ja natuke ka kommenteerimise) peale ära ja emotsionaalne jaks ka - sest mul on õudselt paha olla, kui ma pean pingutama ninast vere välja, et siiani kogu aeg sümpaatse, idealistliku ja sõltumatuna tundunud tegelastesse austusega edasi suhtuda ("äkki nad läksid pahaaimamatult kaasa? äkki nemad läksid tõesti siiralt kultuuri tegema, arvates, et seda on vaja?" - ja seda usku tuleb kümne küünega kinni hoida ja hoolikalt nappe infokilde välja sõeluda, mis selle kasuks räägivad)

    Kusjuures kõik see pingutamine on üsna viljatu, ma ei loo selle tulemusel midagi, ainult lihtsalt halb on olla, füüsiliselt. ja selle all kannatavad asjad, mida ma päriselt teen ja millel on/oleks viljad: see tõlge, mida ma lõpetamas olen ja see, kuidas ma tantsu õpetan. Vbla peaks paariks nädalaks internetist eemalduma (a päris eemalduda ei saa, sest enam kui pooled tõlkeressursid on netis).

    muidu on ohvrid küll olemas, aga ma ei näe, mis kasu on kultuuril sellest, kui ma ohverdan asjad, mida ma päriselt teen, uudistele, mis on ikkagi üsna kollased.

    VastaKustuta
  70. Hetke sümpaatiavõitjad tunduvad siiski olema zaumnikud. Langi-Rosimannust-Kenderit jmt rahvast ei armasta eriti keegi, sest nad on igavad. Ärritavalt igavad. Sisemist põlemist 0. Sirbi kollektiiv oli samuti igav, aga kedagi segamatult(no Langi, jah, segas) igav; sõivad maksumaksja raha ja kandsivad "kultuuri mõtet" edasi, korrutades isekeskis järjest hägusamaid piire ja tähendusi omavaid märksõnu(miskitpidi meenub D.Lessingi Shikasta-raamatus kirjeldatud hiiglaste rassi allakäik)
    Reformnikute kõrvu on muidugi paista; paistab, et parteilased ei andnud endile aru, millega alustati.
    Milleks ZAUMile seda kõike vaja oli, selgub ehk hiljem. Eelkõige PR-sündmusena on kõik hetkeltoimuv lihtsalt imeline.

    VastaKustuta
  71. Tasub meelde tuletada, mida kirjutas Kender 2005. aastal:
    http://rus.delfi.ee/daily/estonia/kaur-kender-razgromil-estonskuyu-intelligenciyu.d?id=9905516

    VastaKustuta
  72. tuukan ütles kenasti lühidalt ära kõik selle, mida minagi mõtlen.

    Aga miks ma keskendunud zaumnikutele, on muidugi lihtne - selles narratiivis ma identifitseerin end nendega. Mul ei ole vana kooli kultuurisammastega kuigivõrd sarnast, poliitikutega ammugi mitte, aga kui keegi tuleks ja ütleks: #Triinu, mul on jalg Sirbi ukse vahel, tule, teeme midagi teistmoodi," siis mu esmane reaktsioon oleks: "Ohshit, milline koormus, milline vastutus, kui palju peavalusid ja näkkupeksu sealt tuleb..." - ja siis ma oleks nõus.

    Sest mitte nõus olla oleks mömm ja arg ja sa kõrgemale püüa, kui tiivad kannavad, miks muidu taevas on.

    VastaKustuta
  73. Notsu, kui sa ohverdad oma kultuuritegemise aja uudistele, mis on üsna kollased, siis laiemale üldsus jällegi ohvrdab tänu nendele uudistele kultuuri tarbeks ilmselt (loodetavasti?) rohkem aega, kui seni; sinu isiklikud huvid on ohvriks toodud üldisele hüvangule. See pole esimene ega viimane kord, kui individuaalne tragöödia on liigile (rahvale, sootsiumile) kasulik. Kardetavasti pole sa ka ainus.

    VastaKustuta
  74. notsu, sul on lihtsalt erakordselt kehv konfliktide talumise võime. tõesti ebatavaliselt kehv. ma olen ju seda küll ja veel näinud, kuidas sa tunned füüsilist ebamugavust mingite (minu jaoks) suhteliselt väikeste jamade juures, mis sind isiklikult isegi otseselt ei puuduta. st ma suudan väga hästi ette kujutada, kui ebamugavalt sina end neist asjadest lugedes tunned, aga ma arvan, et see tunne ei ole üldistatav. näiteks mulle mõjuvad mõõdukad konfliktid aegajalt pigem stimuleerivalt. raputavad letargiast üles ja panevad tegutsema. ja see praegune tundub just seda laadi konfliktina. mind isiklikult ta nii palju puudutanud ei ole, et ma ise midagi ette võtaks, aga jälgin huviga. et kas saab asja. sest lisaks negatiivsele näitele (tartu lasteteater) on ju tegelikult olemas ka positiivne näide ülevõtmisest ja radikaalsest ümberkujundamisest -- NO99. neid kahte võrreldes tundub mulle, et avantüüri õnnestumine võiks sõltuda sellest, kas uutel tegijatel jätkub ka pikema aja peale ideid ja võhma ning kas nad saavad administreerimisega hakkama. kusjuures, need mõlemad pooled peaksid korras olema, et ettevõtmine ka pikemas perspektiivis väja kannaks. samas see, et kõiki reegleid pole järgitud, läheb mulle vist vähem korda kui see, et lang & co on lihtsalt uskumatult lollid (täiesti delfilikult sügav mõtteavaldus, eksole). aga kui mingi seltskond oskab nende lolluse positiivseks pöörata, siis ma vist väga ei nutaks.

    ep

    VastaKustuta
  75. Morgie, kas sa usud, et see laiem üldsus, kes muidu üldse kultuuri vastu huvi ei tunne, aga praegu tunneb, sest see on piisavalt poliitikaga seotud ja skandaalne, jääb selle vastu huvi tundma? või ise millegi loomingulisega tegelema? ma kardan, et see osa publikut on huvitatud ainult senikaua, kuni skandaali jätkub, ja siirdub mujale, niipea, kui kuskil mujal on parem skandaal.

    ep, ma mäletan, et sa rääkisid, et sulle mõjus "La strada" halvasti. ma ei saa muidugi päris täpselt teada, mismoodi sul siis halb oli, aga ma kahtlustan, et mul on praegu umbes samamoodi halb. nii et pmst on ka sulle tuttav olukord, kus ärritaja ei ole stimuleeriv, vaid masendav.

    reeglid reegliteks, hirmus on olla ja karta, et inimesed, kes on tundunud toredad ja kellest mõnda ma tunnen, osutuvad järsku alatuks. viimatised infokillud õnneks viitavad sellele, et eip, pigem ikka naiivsed.

    VastaKustuta
  76. ep, veel üks asi: NO99 stsenaarium on ebatõenäoline - NO99 seltskond läks platsi kindla plaaniga teatrit teha, Kender on läinud ainult ajutiseks kohusetäitjaks ja on pigem mõista andnud, et pikemaks ajaks ei jää. mis juhul tuleb lehte selle koha pealt hakata edasi tegema kellelgi teisel, kui selleks ajaks midagi teha on jäänud. Toimetus on ju juba praeguseks hirmus kokku kuivanud.

    VastaKustuta
  77. Kogu selle ülevõtmise arutamise tsirkuse juures on kannatajate poolel keskendutud ühele isikule ja leitud, et selle inimese minevikusuurus on mõeldamatult suurem uuendajate omast.
    Kui nüüd Kareva kõrvale jätta, siis on vana Sirp ikka pretensioonika ametnikukeskpärasuse keskne koht.
    Sümbolisikud, erinevas ametlikus staatuses Tarmo Teder, Jan Kaus, Rein Raud, Karl-Martin Sinijärv. Loojatena on nad kõik alla keskpärase. Kõik nad on kultuuri ametnikuvõimu kaudu tõusnud avalikkuses tähelepandavaks (olen veendunud, et „kultuuriajakirjanik“ on ametniku ja võimupositsiooni kirjeldav sõna). Kõigi nelja looming on kirjeldatav sõnapaariga „igav ja tühi“. Mida ei saa öelda Kenderi loomingu kohta. Ma võin mitte nõus olla selle maailmaga, mida ta kirjeldab, aga selles kirjutamise viisis on jõudu ja sära.
    Miks mitte anda võimalust loovale algele?
    Vana Sirbi ühe isiku minevikusuurus olla mõeldamatult suurem ühe uuendaja olevikusuurusest. Teiste uuendajate tulevikusuuruse kohta ei oska me midagi arvata. Me ei tahagi uskuda, et sealt midagi tulla võiks?

    VastaKustuta
  78. Mulle meeldis see notsu tõdemus, et vallandatigi ju phmt Lydia Koidula, kui sümbolväärtusest rääkida.
    Vallandati Under ja Alver.
    Vallandati Anna Haava!

    Kõik ühe liigutusega.

    Päris jube rappimine seal Sirbis ikka käis =/

    VastaKustuta
  79. Aga veel kord: nii inimlikult kui loominguliselt pean ma Karevast väga lugu.
    Ma olen talle omaendagi luulekogu võlgu.

    VastaKustuta
  80. Loodan, et siinne perenaine vandenõuteoorialemb Tuukani versiooni juhtunust väga pahaks ei pane; kommentaarium on siin vahva.
    Algas lugu ehk sellest, et Kender tahtis saada paar korda kuulsamaks. Ehk mingi kibestumus tagus seestpoolt, et ta siiski korralikult kirjandusparnassile ei kuulu, vaatamata teoste hulgale. Läks teine Raini juurde, kes tõenäoliselt talle teenega sees oli, plaaniga käivitada op. "Sirp". Rainil pold ka suurt kaotada, kuna Refi populaarsus niigi peatumatult p-kursil on; seda enam, et tanki pidi ronima ju Rein. Kaur otsis samal ajal üles noorintellektuaalid,suutis neile mõtte maha müüa ja tegi grupipildi.(Ega ühtegi teist sellist normaalset kompleksivaba kampa ju polegi olemas, väike Eesti..:()
    Ja nii ta läks; tõenäoliselt tuleb kevadine peatoimetaja konkurss klikiarvult samasse kaalu Eesti Lauluga ja Kauri sinna ei jäeta, talle avavad ukse ehk vaid "Paremad uudised" või "Reformikiri" . Kaotajad on kokkuvõttes kõik peale ZA/UMi.
    Kuid oodakem ka Reinu "tõekõne" ära - ehk viskab korgi korralikult pealt?

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.