neljapäev, 3. aprill 2014

I feel just like a local god when I'm with the girls

Oma veebilehitsejana kasutan ma tulirebast.

Naljakas tunnistada, aga sel on isegi mingi põhjus. Et jah, muidugi, see ongi kõikse peavoolulisem lehitseja ja kõik kasutavad seda. Aga minu jaoks on oluline ka, et ta on tagurpidi see film.
Teile võib teos tunduda vähehuvitav. IMdb pakutav info on veel vähem meelitav kui vikipeedia oma.
Aga minu jaoks oli see film kunagi püha.

Ma mäletan aega, kui ma olin 19. Nii ilus, nagu ma iial enne ega pärast pole olnud, ja nii omadega puntras-metsas-hädas-vesiliivas-hukas-mädas-käkras, nagu ma ka ei varem ega hiljem olnud pole. Ülikoolis ei käinud, olin ametlikult akadeemilisel puhkusel (omal soovil) ja jõlkusin kahe Vanemuise näitleja juures lapsehoidjana töötada, et midagiGI teha ja oma eksistentsi maa peal kuidagi õigustada.
Palk oli kohutav (neli krooni 50 senti tunnis), aga ma sain näitlejate külmkapist süüa, millist võimalust ma ka täie jõuga ära kasutasin e. ma vahel küll muretsesin, mida nad mõtlevad selle kohta, kui ma poole hiigelsuurest ühepajatoidust nahka panen või kõik piima ja jogurti ära joon, aga kuna ma muidu suht nälgisin ja nad ei kaevanud ka, sõin samamoodi edasi.
Laps oli neil nunnu ning pooleteisaastane, aga ega ma temast suuremat ei hoolinud. Hoidsin ta puhta, kuiva, mittekarjuva ja söönuna, ilusa ilmaga käisime õues jalutamas ja liivakastis, aga mingit innukat arendamist või suhtlemist küll ei toimunud. Talle meeldis duši all käia, aga tõtt-öelda käisin mina seal rohkem ise pesemas, kui ma last duši alla panin, kuna sel kevadel-suvel oli mu Annelinna korteris 6 nädalat järjest soe vesi ära.
Ja seal, lapse lõunaune ajal tema vanemate abieluvoodis telekat vaadates, ma nägingi seda filmi teist korda.
Esimesest korrast oli meeles kõriauguni kaasaelamist, aga toona ma nägin ainult poolt filmi ning pooled asjad jäid arusaamatuks.
Teine kord vaatasin otsast lõpuni ja mida kauem ma vaatasin, seda rohkem ripakile mu lõug vajus.

See oli armastus, millega ma suutsin identifitseeruda.
See oli maailm, millest ma aru sain.
Niimoodi ma tahtsin!

Teate, kui vähe on filme ja raamatuid nägusate suguküpsete tüdrukute tõsisest kaalukast sõprusest? Esimese hooga tulevad meelde see film ja raamat "Minu ja jumala vahel on kõik läbi". Teise hooga... ei tule ka midagi rohkemat.

Vanuses, kui kõik mu tähenduslikemad suhted inimestega, kes polnud mu ema ja vend, olid omavanuste noorte naistega, polnud mul võtta praktiliselt mitte mingit rollimudelit, kuidas ja kas niimoodi saab. Mida siis ikkagi tähendab armastada ja reeta oma parimat sõpra, kui te mõlemad olete natuke jaburad, väga ilusad noored kunstikalduvustega tšikid. Mida tähendab see, et su kõige kallimad ja tähendusrikkamad inimesed ongi su plikadepunt. Mida tähendab olla noor tüdruk ilma romantilise meessuhteta, olemata samas ka mingi usin pühendunud koolipriimus.
Mul polnud kusagilt õppida, pidin jooksu pealt leiutama, ja oi, ma tegin vigu.
Ja siis oli see film.

Mu armas Tumen, see, kellega meid jätkuvalt seovad kõige tihedamad sidemed, nägi ka seda filmi. Me arutasime, kes meie pundist on kes ja miks. Me armastasime seda filmi ühtmoodi, tuliselt ja üleni. Ja mis siis, et kohati ülepakkumine. Ja mis siis, et Hollywood ja mingid vägistavad noormehed ja... see on film tüdrukutest. Foxfire.
Isegi tulirebase logo on natuke sarane selle tätokaga, mille nad kõik seal filmis endale tegid. Märgiks, et mingil moel jäävad nad alatiseks seotuks.
Meie, tüdrukud, kes teevad koos asju. Hulle asju, lõbusaid asju, jaburaid asju, valesid asju, pretensioonikaid ja rumalaid, edevaid ja mõtetuid, ülepakutud ja täiega julgeid asju. Meie.

Kui tulid mehed, kes muutusid päriselt-päriselt tähtsateks, muutusid meie pundi suhted natuke ära. Mõned meist lendasid laiali sellise hooga, et ma pole neid iial enam näinudki. Kui mul tulid lapsed, muutusid asjad veel rohkem, me läksime järjest rohkem eri suundades laiali. Ja enam ma ei ela elu, kus mu kõige tähtsamad suhted on need naised - oh, keegi meist pole enam tüdruk. Ammu enam mitte.

Aga mingil moel ja mingis osas on nad ikkagi osa mu elu kõige olulisemast ajaloost
Nii et ma kasutan tulirebast oma veebilehitsejana selle aja ja nende inimeste mälestuseks. Kõigi valude ja haigetsaamiste ja tülli- ja lahkuminekute mälestuseks. Ei lähe Chrome'i peale üle, ei lähe!

23 kommentaari:

  1. Jane Austenil on sellist sõprusematerjali hulgem (vahel küll õdede vahel, aga ikkagi). a mind on see teema ka paelunud ja mõnele filmile olen tärni külge pannud: "Mystic Pizza", "Ghost World"; sarjadest "Daria" muidugi (oot... see peaks ka sinu põlvkonnas päris kultussari olema ju?) ja ausalt öeldes ka "Seks ja linn". seksi ja meessuhete aspekt oli selles sarjas minu jaoks palju vähem huvitav kui see, kuidas nad omavahel sõbrad olid, ja mu arust väga äge, et selline teema lõpuks ka NII meinstriimi ujus. Näh, Johanna Rosski märkis selle oma naiste sõpruse artiklis ära.

    veel pop- või massikultuurile mõeldes on ka see krimisari, "Rosemary and Thyme". ja suurepärane USA politseisari "Rizzoli and Isles" (mis on raamatusarja ainel tehtud). ma olen sellest tohutult sillas. jälle osalt sellepärast, et näe, täitsa popkultuuris ja meinstriimis! sest ma usun, et see näitab ühiskonna mõtlemise allhoovuseid paremini kui üksikute geeniuste tööd.

    VastaKustuta
  2. Mu jaoks rääkis Daria pigem sellest, kuidas eksisteerida maailmas, kus vaba koht on välja lõigatud kellegi sinust hoopis erikujulise jaoks.
    Tegelt ma üldse ei mäletanudki, et tal mingi sõber ka oli, ainult seda, kuidas ta käis ringi ja peas ketras sarkastiline kirjeldus ümbritsevast.

    + ilmselgelt oli tema see ideaalne tuupur, kel on lubatud olla ilma romantilise suhteta, sest geniaalne nohik ei pea olema huvitatud.
    Mingil hetkel tal midagi isegi oli vist ka?

    Ja õed on hoopis teine asi kui sõbrad. Õed on nagu vennad - isegi kui sul pole ühtegi teist (naist) meest elus, tema ikka on. Sest tal ei jää muud üle. Sest te olete ühte verd, tema ja sina.
    Seega ei ole sõprus ja õdesus mu jaoks üldse sama mudeli erinevad versioonid. Nad on hoopis isemoodi.

    See, et sa valid kellegi, kes lihtsalt sattub ette, ja tema valib sinu ja siis saab üksteisele nii lähedale, et saab ka nii hullusti haiget teha, et katkestadki suhtlemise alatiseks ära - see on mingi täiesti omamoodi mäng ikka.

    VastaKustuta
  3. Mōtlesin praegu, et kuidas mina hindan inimeste vahelist sidet kõrgeimal tasandil ja mille alusel see tekib üldse.

    Fenomeni taga peitub sobivus mis lähtub sarnasusest. Kui leiad endaga sarnased mõttemaailmad, siis on lahkhelid pea olematud ja süda hõiskab sees, et appi kuidas on võimalik, et ta mind nii suurepäraselt mõistab. Ja tekib soov seda nauditavat teineteisemõistmise tunnet veel ja veel kogeda ning kujunebki välja sõprus/armastus (eimaviitsi sellele vähemklisheelikku vastet otsida nagu ilmselt naisele sobiks ;).
    Raamatud ja filmid on elust enesest inspireeritud, mitte vastupidi :)

    VastaKustuta
  4. no siia see armastus täitsa klapib tegelt. Inimvaimustusena =)

    Aga kui inimesed on noored, nad kuidagi haakuvad palju jõulisemalt ja täielikumalt kui hiljem.
    Jaa, see sarnasuse ja mõistmise otsimine. Mhmh. Mhmh.
    Hiljem teatakse maailmast ja inimestest vbla juba liiga palju, et kerget, õnnelikku ja täielikku ühtesulamist loota =P

    VastaKustuta
  5. Darial olid (kuigi vastamata) romantilised tunded vist kohe esimesest osast peale; kui mitte esimesest, siis teisest (kõik need "Must talk... cannot talk" tüüpi kohad, väga klassikalised teismelise-armastuse sümptomid) Ja sõprus ka. Selle sarja kõige suuremad draamad tulid sellest, kui ta parima sõbraga (Jane) tülli läks.

    tglt lausa huvitav, et sari on tõesti sellest, kuidas arukas inimene peab elama maailmas, kus talle nagu kohta ei ole - ja samas on tal kohe esimesest osast peale palju tugevam sõbrasuhe kui paljudel paremini sobituvatel tegelastel. eks see sõber oli muidugi samuti autsaider.

    ja Austenil on ikka päris sõbrasuhteid ka, mitte ainult õe-. "Uhkuses ja eelarvamuses" on Elizabethi elus üks mõrumaid asju see, et sõbranna abiellub nii lolli mehega, et tal tuleb kahelda kas sõbranna mõistuses või südames. ja siis tuleb tal ennast selle faktiga pikalt lepitada. ja Emmas on üks teema see, et sõpradega manipuleerimine (sest sa tead omast arust paremini, mis neile hea on) on vale; ja et võrdsus on sõpruseks parem alus (naisterahvaga, keda ta alguses liiga ülbeks peab, kuna see on temaga võimetelt vähemalt võrdne) kui see, kui kergesti keegi ennast sinust mõjutada laseb.

    VastaKustuta
  6. Ma nagu väga ei saa aru mees-ja naissõprade erinevusest. Kõigi tutvusringkonnas olevate meestega ei pea ju ometi armusuhteid aretama? Aga ma pole ka kunagi aru saanud nn. girltalk'ist aka arutleme nüüd pikalt-laialt juuksevärvi-küünelaki-meigi-aeroobika-meeste jne. üle, seega...

    K.

    VastaKustuta
  7. ma usun, et inimesel on terviklikum suhtlusringkond, kui tal on mõlemast soost sõpru. ja päris elus enamasti nii ongi.

    a on väga palju popkultuuri, kus naised naistega justkui ei suhtlekski või kui, siis on see kõik kuidagi meestega seotud, à la kaklevad sama mehe pärast.

    ja siis paistavad need popkultuuri nähtused, kus on selle koha pealt rohkem nii nagu päris elus, positiivselt silma.

    eks see ole ka Bechdeli kriteeriumi mõte.

    VastaKustuta
  8. no ja mu isiklik kiiks on, et mulle näiteks meeldivad buddy movied ja ma samastan ennast nende tegelastega väga hästi, aga kuidagi tüütuks läheb ennast kogu aeg meestega samastada ja siis on kahju, et naistega buddy moviesid nii vähe on.

    VastaKustuta
  9. mees- ja naissõprade erinevused:

    * mehelt sa ei saa võrreldava samasumisvõimega tagasisidet üldjuhul.
    Pole erilist lootust, et kui sa kõhuli laual pisaradad teemal "Ma ei saa, mehed on hullud, ma ei saa tast üldse aru!" su meessõber sind igasuguse seksuaalse pealetükkivuseta tagantpoolt kallistaks ja täiesti siiralt ja ilma irooniata kinnitaks: "No jumala eest, nii on. Mul H-ga oli ka selline kohumine üleeile..."
    Samui ei kisu eriti nende ees kurtma teemal "Vaata neid poore mu lõual! Enne neid polnud! Kas nad nüüd jäävadki sinna IGAVESEKS?!?!"

    DISKLEIMER!
    Mehed ei ole halvemad sõbrad seepärast, et pakuvad naistest sagedamini teist, mitte sama vaatenurka. Ja vahel suudavad nad muidugi samastuda täiesti hämmastavate asjadega.

    * On üsna ebatõenäoline, et oled ajanud armuasju sama või samasuguse mehega kui su meessoos sõber. V.a. juhul kui ta on homo. Mul pole ühtegi homosõpra olnud oma teada, ainul ajuti erinevate sugudega eksperimenteerivaid seksihuvilisi, ja kuigi nendega neid asju arutada on huvitav, on see jälle täiesti teist sorti vaatenurk.

    * Vähemalt minul on meessõbrad nii, e nad on minu sõbrad. 1+1. Ja meil ei ole mingit ringi omavahel ühistest sõpradest, kus kõik oleks ligikaudu sama lähedased. Naissõbrad on aga enamasti mitmekaupa. Mingite gruppidena, mis omakorda omavahel vahel põimuvad ja segunevad. Ägedad naised tõmbavad ligi teisi ägedaid naisi, nad rühmituvad mõnusalt ja tekivad (kohati rohkem, kohati vähem coolid) mustrid, veiniõhtud ja dünaamikad.

    * Kuni vanuseni 28 mul polnudki ühtegi meessõpra.
    See, kas sul on mingi sõber või pole, on ka täiesti väga oluline erinevus!

    Aga küünelakiamine... ohjumal. Naiste sõprus ei ole ju SEEE. Selleks leiaks rollimudeleid filmidest kõriauguni, aga see ei ole see asi absoluutselt, mis minu kogemus tüdrukute sõprusega oli.
    Mida ma ses postituses püüdsin ka väljendada.

    VastaKustuta
  10. noh, jah, see asi natuke jah. Et naiste sõpruse filmid ja lood on kuidagi väga vähe esindatud.

    Ja nii kummaline kui see ka pole - ilma vastava rollimudelita on vähemalt noorena väga raske olla sina ise.
    Sest sa alusad lapsena, kes õpib end sisse ühiskonda ja sul polegi mingit aimu, kes sa oled, kuni sa pole proovinud. Proovid aga ikkagi erinevaid variante sellest, mida ümberringi näed, kuuled ja tajud.

    Kui sa pole mingist asjast kunagi kuulnud, sa tõenäoliselt ei taipa seda proovida. Või kui isegi komistad seda tegema, isegi komistad läbi umbvedamise tunde otsa, et nii on hea - ikkagi jääb tunne, et sul on äkki midagi viga siis, et sulle normaalsed asjad ei sobinud, pidid mingi Uue Oma Asja leiutama, et elada.
    Ja siis leida, et sa polegi maailmas ainus noor naine, kel on eranditult naissoost sõbrad, oh, see on nii äge =)

    VastaKustuta
  11. see meessõprade puudumine, on jah, omaette teema, mida ma olen samuti kogenud. selles ringkonnas, kus ma liigun, elab palju naisi, kes peamiselt suhtlevadki naistega, lihtsalt põhjusel, et mehi eriti ei ole.
    sellise naise vaatepunktist on reeglina nii, et sõbrad on naissoost ja mingid mehed ilmuvad love interestina (sest meestega suhtlemiseks peab pingutama, nt neid ekstra taga ajama ja selleks ei ole ilma armumata motti.)

    alles nüüd vanemast peast, suhtlusringkonna mitmekesistudes on tekkinud meessõpru, neist osa ongi homosõbrad. nendega ei ole mul muide eriti seda jututeemat, et oleks armuasju sama tüüpi meestega ajanud - mul on nähtavasti nii kõva geiradar, et mind homomehed eriti ei tõmba ja tuttavad homod paistavad jälle olevat päris hea heteroradariga. aga teisest küljest on mul ka tuttavaid (hetero-)naisi, kellega mul ei ole kunagi huvi samade meeste vastu.

    hetero-meessõpru on vähem... ja nendega kipub ka sageli nii olema, et ühelt või teiselt või mõlemalt poolt on teatav erootiline elekter. mis teeb suhtlemise muidugi hoopis teistsuguseks kui naistega suhtlemise. iga asi võib midagi kangesti Tähendada. Naistega on selles mõttes rahulikum.

    VastaKustuta
  12. a nende filmidega on alates nii üheksakümmendatest siiski paremaks läinud. just peavoolus. ikka seesama Daria ja... "Rizzoli ja Isles" on suurepärane buddy-movie tüüpi sari (ikka see klassikaline värk, et vastandid tõmbuvad, üks on töölisklassist ja end ise üles töötanud "street smart" politseiuurija, teine on peenest perest ja kergelt autistlik nohikust kohtuarst või patoloog või see noh, kes kahtlasi laipu uurib, et mille kätte nad ära surid.

    VastaKustuta
  13. Murca kirjutas sellest, kuidas tal on naistega lihtsam, kunagi hoopis teistsuguse taustaga inimese vaatepunktist - tal on vist tutvusringkonnas naisi rohkem kui mehi, mis on teisiti kui mul või väga väga naisel.

    aga see on ikka, et meestega on kogu aeg risk/võimalus, et on mingid alltekstid (ja ei saa rahus nööpe vahetada, vaid peab mõtlema, et järsku see nüüd tähendas midagi).

    VastaKustuta
  14. "murcal on rohkem naisi kui mehi tutvuskonnas".
    No mul on ikka ka naisi rohkem. Mul on palju häid naisi ja mitmeid häid mehi.

    VastaKustuta
  15. Mis ma üritasin öelda, oli see, et minu kogemusest lähtuvalt ühendavad inimesi rohkem huvid, kui sugu. Mul pole otseselt vist kunagi niisuguseid väga soostereotüüpi (huvid) sobituvaid sõpru olnud, seega ma ei näe nende sool ka mingit tähtsust.

    K.

    VastaKustuta
  16. ma kirjutasin valesti - ta kirjutas, et nt kursusel on mehi rohkem kui naisi. nii et ikka vastupidi kui meil, sry segaduse pärast.

    ja see on väga huvitav, sest muidu tuleks mõte, et meestega kipub ühes või teises suunas elekter tekkima ainult siis, kui neid harva näeb, nii et nad muutuvad kõik seksobjektideks. aga tuleb välja, et vähemalt mõnel naisel on nii ka siis, kui mehi näeb sageli.

    VastaKustuta
  17. muidu on ka mul nii, et pigem huvid kui sugu. aga on teatud kogemused, mis käivad pigem sugupidi, ja neid on huvitav jagada ja just nendes asjades nõu küsida. nt rasestumishirmust/-soovist.

    ja kindlasti on see puuduvate eeskujude probleem naistel aktuaalsem - popkultuur mõjutab ju mingil määral kõiki ja kui sealt tulev valdav sõnum on see, et mehed suhtlevad meeste ja vahel ka naistega, aga naised suhtlevad meestega või äärmisel juhul meestest, siis naisel on võõrastus kergem tekkima, sest see läheb tema päriselu kogemusest rohkem lahku.

    no ja siis tekib küsimus, et kas ma olen imelik vä. selline võõrastus ja küsimused ei ole iseenesest pahad asjad, aga sellega seoses muutub ka suhtluskaaslaste sugu olulisemaks. ükskõik, kas püüdes paaniliselt normaalseks seriaali- või filmitegelaseks saada ja endale meesssoost suhtluskaaslasi hankida, või vastupidi, ülbelt peavoolu trotsides, "häh, suhtlen, kellega tahan ja sobin ja mind ei koti, et pole ette nähtud."

    ma ise olen popkultuuriga arvatavasti vähem kokku puutunud kui enamik, aga isegi mina märkasin kunagi ammu, et kui mul on tunne "see on nagu päris", siis tähendas see sageli "see on nagu filmis/raamatus". ja kui see isegi mul luges, mis siis veel paremini ühiskonda sobivatest noortest rääkida.

    VastaKustuta
  18. no aga kui sa oled noor, on su põhiline huvi õppida hästi elama ju.
    ja siis sa otsid inimesi, kel oleks sinuga sarnane stardipakk ja varustus ja e püüate koos leida mingi viisi.

    Või ei ole nii? Ongi nii, et inimesed saavad sõbraks vaimustusest kahepaiksete vastu, ükskõik, millised nad muidu ja isiku- ja iseloomuomaduste komplektina on? vanusest, soost ja temperamendist sõlumata?

    VastaKustuta
  19. ja kui juba klassikuid tsiteerida, siis seal postiuse lõpus on üsna kuldne rida selle kohta, mida mina ühiste huvide kohta mõlen.

    http://mmurca.blogspot.com/2012/09/seenepilukas.html

    Mul see Leevike ka kogu aeg rõhus sellele, et "aga meil on ju ühised huvid."
    No... jah. Me käime ajuti ühtedel üritustel ja mängime mänge koos. See ei tähenda, et meil oleks mõtet ajada isiklike suhete asju, kui meil ajud ja tunded omavahel kokku ei haagi üldse.

    VastaKustuta
  20. ma mõtlesin veel, mis vahe mul meestega ja naistega suhtlemisel on. välja triivis tunne, et põhiline vahe on ikkagi seksuaalsusel. Naistesse võin ma praktiliselt armuda, ilma et see seksuaalseks kätte ära läheks. Ja siis ongi vaimustav, et näh, ilma igasuguse seksuaalse külgetõmbeta on ometi nii soojad tunded. Meeste - heteromeestega - lähevad nii palavad tunded paratamatult seksuaalseks ja tuleb tavaline armumine. Mis on samuti väga äge ja mõni armumine on hea alus ka pikemale sõprusele, aga see on hoopis teistmoodi.

    ja sellepärast, et need tunded on teine teist moodi, ongi mõlemat vaja, muidu jäävad pooled sõprusetunded kogemata.

    Aga geimeestest sõpradel ja naissõpradel selles mõttes vahet ei ole. Vanasti, noorena, ma lihtsalt ei tundnud ühtegi geimeest ja siis oli illusioon, et niimoodi saab sõber olla ainult naistega.

    ja see, et ma ei saa neilt menstruatsioonivalude vaigistamiseks uusi huvitavaid võtteid küsida, ei ole nii oluline kui see, kas on seksuaalsus mängus või mitte.

    VastaKustuta
  21. Ehm, te räägite seda mehe-naise vahelise sõpruse värki nagu üksiku/vallalise naise seisukohast, kes parasjagu endale paaniliselt meest otsib. Et nagu seksuaalne tõmme peab olema, muidu mehega üldse suhtlema ei hakatagi, mis siis veel sõprusest rääkida. Sitta siis neist isiku ja iseloomuomadustest.

    Samas- jumal teab, võib-olla mõnede inimeste libiido lokkabki niimoodi, et sellest ei saa üle ega ümber. :D

    VastaKustuta
  22. mu arust mõistab viimane anonüümne nats valesti seda, mida notsu räägib, aga las olla =)

    Mina räägin, et mehega ja naisega on lihtsalt eri moodi sõprus. Mehega on see vähem "ta on niiiii nagu mina, oo milline mõnus sotsiaalne kinnitus, et ma olen normaalne!" ja rohkem "ta on ositi nagu mina, aga samas NIIIIII teistsugune, oo kui põnev ja kummaline on ikka maailm, selliseid on ka olemas!".

    Naistega on nende kahe tundmisviisi vahekord vastupidine. Nad võivad ka olla niiii nagu mina ja samas niiii teistsugused, aga sarnasuse ja erinevuse määr on pigem ikka sinnakanti, et ta on rohkem sarnane ja vähem erinev. Mehed on pigem must rohkem erinevad ja vähem sarnased
    Muidugi on olemas ka erandmehi ja erandnaisi.

    Aga mul TÕESTI ei ole ühtegi sõpra, kellega mind ühendaks eelkõige huvi mingi välise asjaolu vastu.
    Need, keda ma olen kohanud hobide põhjal, köidavad mind ju ikkagi inimestena nüüd. Sest kõriauguni inimesi, kes ka sama hobiga tegelevad, ei ole ju mu sõbrad.
    Ja kui kumbki meist ka jätaks need hobid kus see ja teine, inimesed köidaks mind inimestena ikka edasi.

    nagu....

    inimene, kellega ma vahel niisama koos mingit asja arutan hobi jaoks ja siis me kohtume mitu korda aastas üritustel ja patsutame üksteist õlale, ei ole ju mu sõbrad veel seepärast.

    VastaKustuta
  23. ma räägin, et meeldivate meestega lihtsalt on seksuaalne tõmme, sinna pole midagi parata. seda ei pea alati realiseerima (hoidku selle eest).

    võib-olla on teoreetiliselt võimalik, et ma satun mõnest heteromehest totaalsesse vaimustusse, ilma armumata või füüsilise huvita, ja ilma et tema poolt sellist huvi tuleks. teoreetiliselt võimalik. sel juhul pole mul nähtavasti elu jooksul nii palju heteromeestest tuttavaid olnud, et see oleks saanud juhtuda - suuremat valimit vaja, aga kust sa võtad, kui tutvusringkonnas on neid kümnest heal juhul kaks-kolm.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.