teisipäev, 18. november 2014

Mingi normaalne pealkiri

Issand. Ei, ei soovita kellelegi! Isegi juhul, kui ise tegin, ise vastutan, on  paranemisprotsess jube tüütu ja sellega tegeleda raske töö.
Tahaks ju kõike. Seda, mille kaotasin (kursusekaaslased kisuvad lõpetama, töökaaslased tahavad haiguslehte, Hiir ilmub, Reaktoril on suisa juubel, miski mäng on novembri lõpus, ei tea kust tuleb raha, mul on see poolik romaan, lihased on küll atrofeerunud ja ma näen omast arust välja nagu vana eit, aga arme ei ole ja vist olen objektiivselt suht naise moodi, tahaks sellega midagi teha, et internet oleks lihtne ja telefon ka, et arvuti töötaks ja ma ei peaks avalikule netipunktile lootma) ja areneda lisaks.
Siis tahaks veel igasugu asju nagu laps (kuigi ma ses faasis olen, et ometi kord ei taha teda teha, seks tundub raske tööna ka) ja moraalne toetus (ei saa kunagi küll) ja et elu seisaks, kuni ma taas peale jõuan.
Ja ei saa ju sedasi.

Miski hooldaja täna rääkis, kuidas nad kõik rõõmustavad minu üle. Et nii hästi paraneb, käib juba ise, kuigi rulaatoriga, aga käib SÖÖMAS. Mu emme meenutas igasuguse nostalgiata, kuidas ma ainult lebasin veel kaks nädalat tagasi ja kempsus käisin ka salaja.
Ma TEAN, et see ongi mu töö ja kui võrrelda kasvõi nädalaeelse ajaga, ma arenen. Aga ma ei ole endaga õnnelik ikka. Tahaks ROHKEM. Tahaks paremini. Tahaks olla parem kui ma ise suudan olla, tahaks, tahaks...

Jah. See, et ma teen vahet suur- ja väiketähtedel, see, et ma hädaga saan ka tagurpidi käidud, need on täitsa asjad.
Kui ma jätan võrdlemata, kus teised sel ajal on juba, kui mina ikka veel käima õpin. (Ühtlasi on lahendatud, miks ma ei ole nii soe kui varem naiste suhtes - nendega ma võrdlen end varmamalt.)
Mõned saavad lapsi. Mõned lõpetavad koole. Mõned, kurat võtaks, kirjutavad romaane, sellal, kui mina siin kahe sõrmega tipin.
Ja ma ei tohi end sellest häirida lasta.
See ON raske töö.

19 kommentaari:

  1. There-there. Läbi raskuste tähtede poole :)

    VastaKustuta
  2. Jah, raske on olla mitte ennast teistega võrdlemata. Aga samas, kui see teeb vaid õnnetumaks, siis...

    ...kelle elu see lõpuks ikkagi on?

    Vähemalt minu elukogemus on mulle näidanud, ainult need asjad on need päris õiged asjad, mida tehakse rõõmuga ainult nende eneste pärast, mitte et kellelgi teisele nendega muljet avaldada.
    Lihtsalt eesmärk võistluse nimel(enese ego poputamise nimel), muutub kergelt tühiseks kui see saavutatud (ja keegi nagu eriti ei plaksutagi).

    VastaKustuta
  3. Mulle näib, et sa oled seal majas juba väga paljud oma rolaatori rehvipõlemistossu nuusutama jätnud...

    Mõnes mõttes on see hea, neist aga on kahju. Inimestel on neetult erinevad stardipositsioonid.

    VastaKustuta
  4. Huvitav, kas see lapsesaamissoov on seotud nähtusega, mida ökoloogia elukäiguteoorias nimetatakse terminaalseks sigimispingutuseks (terminal investment hypothesis): kui organism tunneb, et surm on suu ees, suunab ta suure osa oma ressurssidest sellesse, et veel viimast korda järglasi saada. Näiteks võivad lindude elu viimased kurnad olla suuremad kui eelmised kurnad, samuti putukatel; ja taimeriigist, viimasel aastal enne kuivamist kipuvad näiteks viljapuud eriti suure saagi andma. Evolutsioonilises plaanis äärmiselt mõistlik.

    VastaKustuta
  5. Tuul, kas sa oled ühtlasi Sepp? Kui jah, siis teie artikkel viimases Sirbis oli ütlemata hariv, ja mu kõiksugu vanuses lapsed saavad unejutuks maised-lendvaid-ujuvaid putukaid, aitäh kirjutamast, aitäh.

    Naine, pai. Parane rahulikult. Kui tahad end kellegagi võrrelda, siis käib pöff (kuhu sa ei saa, a tühja), mis tutvustab maailma ja elu pahupoolt nii põhjalikult, et mistahes viisil eksistents siin ugrimugrimaal on lihtsalt tänuväärt.

    VastaKustuta
  6. Sepp jah. Aitäh, väga liigutav.

    VastaKustuta
  7. Tuul, kui palju vana noa-rondi lihvimine ja karastamine maksab? Selline suur kole ja ebanormaalne saelehest tehtud nuga. Ma tean, et tegelikult ei peaks seda nuga üldse kasutama aga ta on lausa võluvalt rõve ja odav. Kuid tera oleks vaja uuesti lihvida ja töökorda seada. Vaenlane on väravas...

    VastaKustuta
  8. krt, kõik teavad, millest jutt =)

    aga ma ütlen vahele, et muidugi on teil kõigil (!) õigus. et ma tahan pai. ja et inimestel on erinevad stardipositsioonid. ja et minu elu ju, tuleb seda elada parimal moel, mis võtta on. oma asi, mis on.

    ja et paljunemistung =)

    VastaKustuta
  9. See noaküsimus on küll hämming.

    VastaKustuta
  10. Kas Tuul on Sepp või sepp? Sellest siis arvatavasti ka noaküsimus.

    VVN, pai-pai-pai! Juuksejuurtest varbaotsteni ja tagasi ja nii kohe mitu korda!

    VastaKustuta
  11. näe, istun siin 5 minutit arvutis, kontrollin meili ja sinu plogi. värske laps on täna kokku umbes 4 tundi nutnud. tahaks sulle helistada, aga kõik selleks sobilikud hetked on kulunud tukkumise, toitumise ja dushi all käimise peale. ära kadesta, praegu see oleks sulle ju liig, ja kui kunagi saabub sobiv aeg, siis jõuad veel. :)

    hoian sulle mõttes iga päev pöialt.

    VastaKustuta
  12. Miks noaküsimus hämming on? Ise just ütlesid, et oled sepp?

    VastaKustuta
  13. Kuidas selle noa-asjaga siis ikkagi jääb? Kas tänapäeva sepad enam nugadega ei tegele? Kopsivad üksnes kaminavõresid? Mulle tundub, et ma hakkan siin vaikselt irooniliseks muutuma...

    Vägisi tekib küsimus, et mis toimub? Kas sepad on muutunud pehmikuteks? Kas nad söövad nüüd ainult taimetoitu ja ökohelbeid? Kas terariistad on "hab maitse"? Või on probleem selles, et tänapäevasel sepp teeb ainult kõrget kunsti (= kaminavõre ja käsipuu!) ning nuga, nael ja kõblas on mingi prolede teema?

    Mis toimub, ah?!

    VastaKustuta
  14. naine, ma ka hoian sulle iga päev mõttes pöialt.

    troll, kõtt.

    VastaKustuta
  15. Mis värk on? Mis "kõtt"? Küsisin noa kohta sepalt täiesti adekvaatse ja viisaka küsimuse aga ei saa mingit vastust! Mida ma nüüd tegema pean? Süüdlaslikult müts peos nurka seisma minema või? Ausaltöeldes olen hoopis hämmingus. Mis hakkab tasapisi juba tusaks muutuma. Kaua võib?!

    VastaKustuta
  16. Kõik Sepa-nimelised inimesed ei pea ilmtingimata sepa ametit. Usu või ära usu. Kõtt!

    VastaKustuta
  17. Äh. Siuke tüng vä? Oleks kohe pidanud ütlema mitte laskma siin inimesel nimodi sitsida! Pagana salapärased on kõik viimasel ajal...

    VastaKustuta
  18. Suurtäht sõna algul viitab enamasti sellele, et pärisnimi. (Lause alguses on iseasi, aga lause keskel peaks ju ühemõtteline küll olema). ja õige mitu inimest juba vihjas (et küsimus selles, kas Sepp või sepp jne).

    VastaKustuta
  19. söön jätkuvalt iga pai, ka seda, mis jäetud sõnata "pai" =)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.