neljapäev, 18. detsember 2014

Kasutegur

See, et ma ei kaalu midagi, võib harjumuseks saada.
Vahepeal olen veel kilo maha võtnud, kõige riietega ja kempsuta on 57, ning öelda, et see poleks mu meelest ainus edasiminek pärast seda, millest viisakusest ei räägi, oleks ju puhas vale. Alla 60! Hei, miks pole kooma juba tunnustatud dieediviis?! Vanast ajast on isegi natuke lihast alles, treeningute uimane jätkuvus on siiski jätkuvus ning peale pesu vannitoas on ennast suht rõõm vaadata.
Mis on ka ainus aeg. Enamasti olen mitmekordse pika aluspesu ja dresside sees peidus, muidugi. Ja täiesti ebaseksuaalne. See, et murdsin häbemeluu lisaks muudele, ei anna eriliselt tunda, aga salata ka ei saa. Sünnitama kodus enam väga ei kipu. Seksi osas olen nähtavasti süütu tasemel, mis minu vanuses on päris ebaharilik.

Et kehakaalu ja õnnelikkuse vahel puudub igasugune seos, selles olen ma nüüd katse-eksituse meetodil veendunud, aga üle 65 ikka ei tahaks minna, sest kui ma juba kaalun alla 60, kas ei peaks sellest mingit kasu olema?! Elik teisiti öeldes: kui ma juba läksin alla rongi, kas sel ei võiks olla mingitki kasutegurit?
Kuramus, on ikka raske tõdeda, et ise tegin, ise vastutan, ise ise ise.

Et paljudele tegi rõõmu see, et elan, ei ole kätetu ega jalutu, on hea. Et kõiki ei mäleta, on veel parem, sest nii võin kujutleda sinna "ei mäleta" lahtrisse keda tahes. Nimed blogis ikka tundsin ära, aga kujutlusvõime on ka hea ja ma ikka veel kaldun uskuma kõike, mida ise kujutlen =) Mõnes mõttes muidugi ei ole ka hea, samal põhjusel - võib-olla just sinu unustasin kujutleda?

See on tegelikult huvitav - et paari inimese "õige" kujutlus minust on piisav, on see, mille nimel täiesti võib elada, ja kui seda pole või pole kujutlust sellest, kuidas mind kujutletakse, ongi kõik läbi ja elu mõttetu, kuigi neid, kes kujutlevad, võib olla rohkemgi.
Mis mulle üldse loevad teiste kujutlused?!
Aga mingil määral ikka loevad. Et mitte öelda "see on peamine, mis loeb".
Ei ole sealjuures isegi püsivaid õigeid inimesi, kelle kujutlused tulevad arvesse. Kord see, kord teine, kord kolmas. Mõnele aitab kassist, kellele armastus antakse, mõnele ei aita kellestki, sest keegi ei tea "tõelist" teda.
Et mingit tõde polegi, ei ole nende jaoks tõena olemas. Et keegi ei saagi teada "päris" meid, sest "pärist" ei ole olemas, ja isegi kui anda pidevalt oma parim, ei näe kõik seda parimana, ja kellelgi pole kontrolli teiste ega isegi omaenda kujutluste üle niiehknii, pole olemas. Et me oleme need, kes me oleme vaid teiste teadvuses, pole olemas.
See võrgupäevik on mu katse kontrollida, mida must kujutletakse, ja see on ka läbi kukkunud, sest panen siia üles asju, mida hiljem natuke kahetsen. Mitte kustutamispiisavalt, ent siiski kahetsen.

Kujutlemine on vist ikka tähtis, kuigi see on tõest kaugel ja midagi ei muuda.
Imelik.

Mingil määral on see, et käisin all rongi, mulle ses osas ju kasulik, et paarkümmend inimest, kes varem must ei mõelnud eriti, mõtlevad nüüd natuke aega. See ei muuda jätkuvalt midagi, aga... mingi kasutegur on. Nähtamatu, aga on.
Vbla polegi kaal see ainus - või isegi peamine - asi, kust kasu leida?

6 kommentaari:

irve ütles ...

Kõrvalise vaatlejana palun kaasaelajatel hingata rahumeelsemalt. Asjalood pole sugugi hullud, ütleks et on isegi päris hästi.

Ma käisin teda vaatamas ja julgen väita, et ta kahe nädala jooksul on parema käe kasutamisel omandanud finessi, mida varem polnud; hakanud rääkima soravamalt ja kiiremini, kui varem; teinud kõiksugu väikesi progresse, mida ei saagi seestpoolt näha. Ehk siis see blogi võib-olla ei suuda väljendada kogu seda toredat osa, et paranemine on ilmselt vältimatu.

Ray D. Noper ütles ...

See, kusjuures, tuletab meelde, et ma tegelikult mõtlesin pärast, pühapäeval, et - olles ise korduvalt mäluprobleeme läbi teinud - et ega ma sulle intensiivse mula ja kohvi-koogi-hirmutamisega segadust, et kes ma olen üleüldse, põhjustanud ometi ? :D

Anonüümne ütles ...

Ons see blogi sündinud sinu kujutlusest missugune on blogi lugejate kujutlus sinust?

väga väga naine ütles ...

Kusjuures...
jah.

See on väga aus vastus, sest tõesti, ma ju tahan olla nii hea kui annab ja siis käitun ka nii nagu hea käituks. Ja minu elust võib välja lugeda nt seda, et julgus, ausus ja ilu on minu väärtused viimased 6-7-8 aastat olnud.
Aga sa küsisid ka minu kohta ja mul on kerge vastata.

Kuidas sinuga on, mis väärtused?

Anonüümne ütles ...

Vaprus. Kõik ülejäänu on suhteline.

väga väga naine ütles ...

(kook ja kohv on püsihead seni!)