teisipäev, 6. oktoober 2015

Minge õige persse

Jälle koolis. Praegu on iseseisva töö aeg, aga kuna me vaatame asjad "kõik koos" hiljem üle ja ma hoian oma lusikaid, võin rahulikult sel ajal võrgupäevikuposti kirjutada.
Mul on kooli suhtes ka sama zen-tunne, mida eelmises postituses kirjeldasin. Et piisab, kui ma siin KÄIN, millegi ärategemine, hinnete saamine, oskamine - on kõrvaline, on juba teine asi, samm edasi. Pole kindel, et ma seda sammu valmis astuma olen.

Kuigi. On siiski olemas mõned asjad elus, mida ma tahan ja mille nimel olen valmis pingutama. Otseselt mitte kooliga seotud, aga mõned on.
Veel 2 last. 2 proosateost, mille üle ma ise uhke oleks.
Tõsi, need on sellised ebamäärased kauged nähtused kõik, mitte midagi vahetut, mitte kedagi hoobilt tunnetatavat. Aga nad on vähemalt mingisugused motiveerivad elemendid mu muidu motivatsioonivabas elus.

Aa. Mu muidu motivatsioonivaba elu ja need vähesed-vähesed asjad, mida tahan. Õige.
Oh, mul on praegu isegi postituse pealkiri sellega olemas.
Elik.
Kõik need, kes annavad mulle palumatut nõu. Kõik need, kes soovitavad mulle asju stiilis "sa polnud küllalt hea, ole veel parem, kui sa oleks olnud parem, siis sul oleks nüüd parem". Kõik need, kes arvavad end mind aitavat, lüües mulle labidaga pähe.
Minge õige persse.

Nagu tõesti. Mul on väga selge arusaam, mis nõu ma ise minevikuendale annaks: ole vähem hea, püüa vähem, maailm ei lähe hukka, kui sa mõnikord ei suuda. Lase lõdvaks!
Aga paljud inimesed arvavad end olevat klassifitseeritud mulle nõu andma, kuigi ma pole seda küsinud, ja nende nõuande sisudeks on: "Sa oled isekas, ole vähem isekas! Hooli rohkem! Pinguta!"
Ma ei saa esiteks aru, miks nad selle nõuandega tulevad, sest seda ma olen küll toibumisest saati teadnud ning väljendanud, et ma olin juba nii hea, kui vähegi suutsin, ja see ei teinud mind õnnelikuks.

Ma olin hea. Siis veel parem. Pingutasin, nii et ninast veri väljas (kujundlikult, kuigi mul kahtlemata on tendents ninaverejooksudele), et olla veel parem, tuua maailma natuke veel headust, rõõmu ja ilu - ja kas see andis mulle midagi?
See ei andnud mulle isegi kuradima seda, et ikka veel ei saaks "sa olid isekas!" signaale!
Maailm tahab alati rohkem. Kui sa annad juba nii palju, jaksad anda ka natuke veel enam, vähemalt on selline üldine arvamus. Ole veel ägedam, veel ilusam, veel tugevam, veel parem, ole veeeeeeeel!

Minge õige persse. Olge ise paremad, mitte ärge andke mulle palumatut nõu, mida ma tõesti üldse ei taha.

Tagantjärele võib öelda, et need kõik tundusidki mulle talumatult lollide kommentaaridena. Kui sa sellest ka aru ei saa, mis mu liikumapanev mootor oli, kui sa sellest ka aru ei saa, kas peaks hea olemise vinti juurde või lahti keerama, miks sa üldse räägid?! Et miks ma oma lastele ei mõelnud? Sest mu lapsed on inimesed täpselt nagu kõik ja kurat, ma mõtlesin kõigile ja leidsin, et nad ei kaota minu näol midagi erilist! Miks ma oma lastele ei mõelnud kui hirmus tähtsatele inimestele?! Kui neil oleks minu jaoks mingi eristaatus, siis peaks mul endal ka enda silmis mingi eristaatus olema,
aga
ei
ole.
See, et nad on Minu Lapsed, ei tee neid kuidagi paremaks ega teise inimesena mulle teoreetiliselt tähtsamaks mingist hutu lapsukesest, keda ma pole elu sees näinud ja kellest olen kuulnud ainult nii palju, et kusagil on mingid hutud. Väga paljudel on hullem elu, kui oleks minu lastel, isegi kui mind enam ei oleks. Saavad hakkama? Mõned saavad, mõned ei saa. Sihuke see elu ongi.

Ja mind ajas nii marru, et inimesed ei saanud midagi aru, aga ei, nõu andma olid küll mihklid. Nt. AbFab andis lingi ja rääkis jumalast objektiivselt, tema faktijagamisest ma saan aru ja kiidan heaks. Aga just need moraalsed nõuanded! Ole parem, ole rohkem, pinguta rohkem, kui sa oleksid rohkem mõelnud teistele, elu sees poleks niimoodi valinud ...

Appi.



Ma ei tea, mida muud teha peale suitsetamise, aga igatahes neile nõuandajatele, kes arvavad, et kui nad mulle halvasti ütlevad, on miski parem: minge õige persse.

15 kommentaari:

  1. Ääää, google kontoga peab sisse logima??? Ei taha, vastik!!!

    Mul vaatan oma lapsi ja tunnen, et kooli suhtes ongi "käin siin" piisav ja ainuvõimalik. Mõnikord võiks lõbus kah olla ja klassikaaslastega võiks sõbraks saada, aga rohkem? Milleks? Mis sa selle eest saad?

    VastaKustuta
  2. kas kaks last juurde ei tähendaks just nimelt sama vana rada - et kaks uut inimest, kelle pärast ennast katki pingutada ja kelle pärast peab rohkem hea olema? sest ma oletan varemloetu põhjal, et sellepärast sa nad teeks, et neil oleks sind vaja (ja niidid tugevamad jne). a vajamine on üks hirmus asi, see seab kohustusi.

    VastaKustuta
  3. sellest ei saa ma ka aru, kuidas need kaks asja kokku käivad, et "veel kaks last" on motivaator, aga teisest küljest ei tundu oma lapsed kuidagi rohkem ega vähem erilised kui kui suvalised võõrad lapsed. et kust see mott tuleb, kui erilisust ei ole?

    VastaKustuta
  4. Loomaaed- jääkaru puuris. Nunnu aga kätt ei maksa toppida läbi võre.

    Sama siin käime ja vaatame aegajalt (suuremad sõbrad ilmselt igapäevaselt) kas on luku lahti muukinud või võret painutanud.

    miks?

    VastaKustuta
  5. Kes jäävad siia linna, kui on ära põletatud linna viimane sild, minema solvatud selle viimased kodanikud?

    Kas see, et keemia võttis sult ahastuse maha, tähendab, et inimesed tuleb elust välja põletada, sest sul pole neid enam vaja? Sest iga viimne kui inimene, kes võtab vaevaks kritiseerida hoolib veel. Kui nad vaikivad, võiks hakata kõhe, sest nad on loobunud.

    Ma ei ole robot.

    VastaKustuta
  6. Mina olen neile lastele eriline, noh =) Vähemalt esialgu =)

    Ja irve, täpselt nii ongi, et kui ei meeldi, ära söö. Kui ei meeldi, ära loe. Kui ei meeldi, ära, kurat, vähemalt kritiseeri!
    Mine ära!
    Muidugi on mul inimesi vaja, aga ma ei kavatse enam pidada suhteid, mis võtavad mult rohkem, kui annavad.

    Ja nii ongi. Sind ma armastan, sulle annan palju andeks, aga kui ma ei suuda sind vastu võtta, siis ma lähen ära.
    Kui ei meeldi, ära suhtle.

    VastaKustuta
  7. Selles ma üldse ei kahtle, et sa oled neile lastele eriline. ja kindlasti kauem kui kõigest esialgu - või noh, oleneb muidugi, mida "esialgu" alla mõista, aga ma kahtlustan, et kui sul on üldiselt kalduvus oma tähtsust alahinnata, nagu meil viimati jutuks oli, siis ka ajalises plaanis. Ka lapsed on mingil määral sellised ämblikud, et vajavad neid suhteniite, et mitte maailmast välja kukkuda - ja vanema-niit on üks jämedamaid ja tähtsamaid, isegi siis, kui laps ise selle ära unustab (nagu ikka, vajalikke ja tähtsaid asju märgatakse eriti siis, kui nad ära kaovad).

    VastaKustuta
  8. panin äkiste tähele, et ma olen hakanud siin justkui sinu alaliseks tähtsusemeenutajaks. hmm.

    VastaKustuta
  9. Ma tegelt pean oma vanemaid tähtsaks ikka veel. Nii vana, kui olengi. Aga samas - ega ma olemast ei lakkaks, kui nemad lakkaks, ma isegi elaksin ainult mõnevõrra teistmoodi.
    Mul on tunne, et side lastega on tähtsam, nemad mulle tähtsamad, kui mu vanemad. Aga see koht, kus on täiega vaja veel mingeid lapsi, kuigi samas ei ole nad valmistehtuna ideeliseslt tähtsamad kui hutu lapsukesed - see on ositi ka see, et mulle meeldib mõte endast kui suure pere emast. Et üksikult võttes on iga laps ainult laps, aga kui nad on osa millestki suuremast, eraldi võrgustikust nimega "suur pere", on nad ka hoobilt tähtsamad nii mulle kui üldiselt, omaenda võrgustike sees.

    VastaKustuta
  10. Mine persse, et sul on oma praegustest lastest suva ja sa tahad neid juurde teha.

    Mine persse, et sa tahad, et keegi kommenteeriks, aga sa tahad, et need oleksid sinule sobivad (loe: kiitvad).

    Mine persse, et saa arvad, et need kommentaatorid on "suhted", mida sa oma ellu ei vaja, sest nad võtavad, aga ei anna.

    Internet on vaba, pane oma blogi kinni, kui ei meeldi. Sina võid persse saata, võin mina ka.

    VastaKustuta
  11. Siin on väike, ent oluline põhimõtteline erinevus: mitte yhte kommentaari, ka viimast, ei oleks ilma blogita, mille kyljes nad on.

    Niipidi vaadates on viimatine kommentaar mõnusalt enesehävituslik.

    VastaKustuta
  12. Ei no pmst võib keegi ju teha mineperssevvn.blogspot.com blogi. Selliseid vihablogisid on maailmas küllalt ja Eestiski mõni.

    VastaKustuta
  13. Kui ei meeldi, ära loe. Mitte ära tule siia seletama. =)

    Päriselt. Mitte "pane oma blogi kinni", vaid ära loe.
    See on ka ses mõttes vales kohas plõksimine, et kõik võim on minu käes. Kustutan selle kommentaari ära, mis ei meeldi.
    Muide, minu poolest võib mind persse saata küll võõras inimene, see on lihtsalt nii loll, et peaks ka teistele näha olema =)

    VastaKustuta
  14. Uu, ma nii kardan!

    Mis sa ise paremini tegid? Saatsid persse kõik, kes sinu enesetapu teemal onaneerida viitsivad (mis on nähtavasti sinu eluunistus - teema käib ümber sinu), aga ei onaneeri sinu jaoks õige käega.

    Minu pärast kustuta, ära kustuta, istu sisse see kommentaar omale. Point on sama.

    VastaKustuta
  15. Õige, hakkame vastastikku sõimlema, maailm kohe parem koht :D
    Saad sa aru, et kui keegi nii loll nagu sina halvasti ütleb, siis ma võtan seda tunnustusena?

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.