reede, 30. oktoober 2015

Sõltuvus vol II



Ehk siis - mida ma kogu aeg räägin? Ha!

***

Poeglaps vaatab läbi oma trennikotti pakitud asju.
"Usalda, aga kontrolli!" lausub ta valjusti ning jah, ketsid on, püksid on, särk on, veepudel on.
"Ma küll ei tea, keda, ma ise ju pakkisin selle koti," jätkab Poeglaps pominal.

3 kommentaari:

Manjana ütles ...

Ma ka nõus, aga mitte päris nõus. Videos väidetakse, et inimene on sotsiaalne olend, et tal peab olema hea seltskond ja seks teise inimesega jms. Mina pakun omast kogemusest, et jutt inimesest kui sotsiaalsest olendist, pole päris lõpuni tõde. Jah, inimene vajab mingil määral seltskonda, aga kui õppida end üksinda hästi tundma, on veel parem, sest kust sa neid inimesi pidevalt võtad ja inimestel on igasugused tüütud vead ja tihtipeale on inimestega koos olemine veel hullem kui üksinda olemine. Või noh, liiga tihti inimestega koos olemine on hullem.

Et sõltuvuse vastand on lihtsalt end õnnelikuna tundmine. Pole oluline miks inimene on õnnelik, kas seepärast, et saab lõbustuspargis trallida või üksinda mõnuleda, peaasi, et on õnnelik. Alkohol, suits, narkootikumid jms pakuvad õnnele keemilist ja ajutist asendust, mida tuleb pidevalt korrata, sest päriselu tuleb uima tagant uuesti välja, kui olla õnnetu ehk puuris.

väga väga naine ütles ...

Meeldib!
Krt, blogis pole üldse sellist mugavat nuppu =/ Vat selleks ongi fb hea - seal on.
(Ega muidu pole jah.)

väga väga naine ütles ...

Olgu, ma olen küll jube väsinud (milline üllatus!) aga püüan seletada, miks sotsiaalsed suhted üldise õnnelikkuse kõrval mu meelest olulised on just sõltuvuste vältimisel. Ka introverdile olulised.

Need annavad vajalikkuse-tunde, millest praegu nii mõneski võrgupäevikus juttu on. Kui inimene ei tunne end teistele vajalikuna, on tal isolatsioonitunne, eraldatuse tunne teistest kohe kerge tulema. Üksinda olla, kasvõi kuus ja pool päeva nädalas, ja üksildust tunda on täiega erinevad asjad, aga see üksilduse-osa, kui ta juba tuleb, on jube.