pühapäev, 15. november 2015

Kari

Mul üha koguneb neid klikke, mida blogspot loeb, ja kuigi mul on "don't count my own pageviews" peal enamikus kohtades, kust kasvõi ühekordselt sisse login, on muidugi osa neist ka mu enda omad, nii et puhtsümboolne arv.
Aga no siiski. Varsti (loe: paar tuhat on veel aega) saab 300 000 täis. Ja aasta lõppeb ja on kingituste aeg. Ja ma tahaks ju ka tähistada.
Millega seoses annan 5le esimesena reageerinule välja kingitusi. Öelge siin kommentaarides, et tahate, ning saatke mail aadressil murumuna ät gmail com oma telefoninumbri ja kasutusel oleva aadressiga, ja siis ma veel selle aastanumbri sees läkitan kingituse - kui oskan arvata kasvõi umbes, mis sulle rõõmu võiks teha, saadan seda, kui ei oska, tuleb ilmselt toit =) Sest seda ikka tarbitakse =)

Ära minu väljaminekute või jaksu pärast muretse - ma ise reguleerin seda, et liiga palju ei kulutaks.

Ja ma TAHAN kinkida. Mu suurim hirm on praegu, et ei tule viit täis ja mis keegi ei armastagi mind v =) ?

***

Muidu.
Ohh.
Ma tahaks olla mittepäevakajaline, aga see Pariisi-asi tuleb uksest ja aknast sisse ning kuigi seal on ka see Beiruti-asi ning nii uskumatult nõme on, et kui ükski valge inimene ei sure, ei ole esikaaneuudis, ma olen osa inimkarjast ning mõjutun. Kui see on Kõigi meelest mingi tähtis asi, ma ka hakkan arvama, et on.
Olen natuke nukram kui igapäevaselt, natuke lüürilisem, panen küünla põlema.
Kõigile hukkunutele. Ka nendele seal Beirutis. Ka nendele seal Bagdadis. Ka nendele seal Pariisis. Ma tean, et suremine ise ei ole midagi erilist, aga kuidas ja millal, võib eriti mahajääjatele olla kuratlikult valus.

 Inimkari on kari, me võimendame üksteist, läheme, kuhu enamik.

***

Poeglaps loeb mulle ette lõigu ühest lasteraamatust, et ma ära arvaksin, kellest on jutt.
"... kuulun hoopis delfiinide hulka. Kuigi inimesed ütlevad, et ma olen julm..."
Mina: Mõõkvaal. Kuigi minu arust inimene, kes ütleb, et mõõkvaalad on julmad, peab küll väga loll olema.
Poeglaps: Minu meelest on mõõkvaal natuke julm. Ta sööb hülgeid, aga hülged on nii nunnud!
Mina (ohates): No ta on kiskja! Ta ei saa midagi muud süüa!
Poeglaps: Ma ikkagi ei saa aru, miks ta just hülgeid sööma peab. Koligu mujale ja söögu kitsi palju tahab!

26 kommentaari:

  1. Tänan seikluslike ja hästi kirjutatud postituste eest. Üks minu lemmikblogisid.
    Kingituse võiks aga saata mu 9-aastasele (lugemis- ja muidumaiale) tütrele, sest talle nii väga meeldib postist midagi saada.

    VastaKustuta
  2. Su blogi on üks mu lemmikuid, sest on nii nauditavalt kirjutatud.

    VastaKustuta
  3. Loen ja naudin Sinu blogi ikka ja alati. Bipolaarse ja depressiivsena julgen koguni öelda, et mõistan...

    VastaKustuta
  4. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  5. Eksole, hülged on nunnud ja kitsed toogu oma nahk turule.

    VastaKustuta
  6. AGA Kadi, miks sa kogu aeg eemaldad? Seekord ma õnneks jõudsin lugeda enne, eelmisel korral ma aint seda nägingi, et "autor on selle kommentaari eemaldanud".

    Igatahes oled sa märgatud, eemaldamisest hoolimata =)

    (minu arust on kitsed ka nunnud, aga mine sa sellest Poeglapsest aru saad. Ma lugesin talle Seton-Thompsonit ette, kusjuures ise teadsin täpselt, et milliseid lugusid ei tasu, need on liiga kurvad - aga ta täiesti lahke loo alguses keeldus edasist kuulamast, sest osad rebasepojad said surma ja Poeglaps vihkas ka Ernst Seton-Thompsonit täiel rinnal selle eest. Mind muidugi, et ma nii nõmedat luggu tahtsin talle lugeda.)

    VastaKustuta
  7. Ma vist olen kuues, kui kustutatud kommentaar loeb. Kingitused meeldivad mullegi, eriti jõuluvälisel ajal :)

    VastaKustuta
  8. Kadi ei loe, sest ta tegelikult teeb midagi muud, ruumi on, ruumi on lahedalt =)
    Ritsik, paneme ajju kirja =)

    VastaKustuta
  9. Lehvitan viimast kohta käes, reklaamides hingega, aga kehvalt, sest reklaam ei ole mu oskuste hulgas: "Üks kingitus veel! Kõik muud on juba läinud (kuigi mitte saadetud, aga ideeliselt), väga hea kingitus!"

    VastaKustuta
  10. JEE! Saatke mulle nüüd mailid ka, kus asute (ma võtan vabaduse saata pakiautomaati, mida google teile lähimana näitab, kui tahate kuhugi mujale, öelge seda mailis) ja ma tasakesi-tasakesi hakkan igale privaatselt mõtlema =)

    VastaKustuta
  11. Nende kajastamiste kohta üks artikkel:
    http://www.vox.com/2015/11/16/9744640/paris-beirut-media

    Probleem pole selles, et ei räägita, probleem on selles, et keegi ei kuula.

    PS. Kuigi olen su kingituste üle alati rõõmustanud, siis seekord kinki ei soovi. Ma pean sellele põllele veel järgi minema :)

    VastaKustuta
  12. Hea artikkel, aga minu jaoks natuke märgist mööda (või siis liiga õige märgiga=)), sest mu jaoks ongi meedia sotsiaalmeedia - mida seal pole, peab mulle kuidagi muidu ligi hiilima väga, et ma üldse teaks, et sihuke asi oli. Ja kui Pariisi peale muutusid fb-s profiilipildid ning kisa oli taevani, ei teinud keegi Beirutist väljagi.

    VastaKustuta
  13. Pariisiga on inimestel tugevam side, nad on seal käinud, neil on seal sõpru-tuttavaid. Ja küünilise poole pealt - Pariis on ennast maailma mõttes paremini brändinud.

    Minul on sõpru, kes elanud Pariisis ja tuttavaid, kes ikka veel elavad seal. Ettevõtte, kus töötan, kuulub rahvusvahelisse gruppi ja kaotasime 9 kolleegi. Beiruti või puudub mul igasugune side. Kui terrorirünnak oleks toimunud Riias oleks terve eestlaste sotsiaalvõrgustiks kaastunde- ja meeleheiteavaldustest kordades enam tulvil. Selline on inimloomus - hoolida rohkem sellest, mis on lähedal.

    VastaKustuta
  14. Kle, ma ei taha kingitust (ja ei saa ju ka sest 5 juba täis :D :D) AGA. Ma juba tükimat aega mõtlen (ja vahelduvalt ka unustan ära), et mul on kodus selline pall, mida pihuga saab pigistada. Ostsin selle kunagi endale stressipalliks, aga see on parajalt kõva, nii et ei ole teist eriti viitsinud näppida. Üldiselt on see vist mõeldudki rohkem nagu raviotstarbeks, käe ja sõrmede funktsiooni parandamiseks, Gadoxist ostsin. Sulle ehk vasaku käe tugevdamiseks kuluks ära kui sul juba sellist pole? Tahtsin eelmine kord Hanna sünnale kaasa võtta, aga unustasin maha. Igatahes kui oled huvitatud, siis see on sinu.

    Keit

    VastaKustuta
  15. (...või oli see parem käsi nõrgake. Jälle ei mäleta :) )

    VastaKustuta
  16. Tead, ega ma seda ei kasutaks. Mitte isegi seepärast, et kasutu, aga lihtsalt - mul on niigi üle mõistuse palju neid asju, mida iga päev teen, et oma neuroloogiat parandada ja mu poeg on solvunud, et legosid panin kokku aint 4x.
    Ma lihtsalt ei jaksa.

    See oli mul täiesti probleem, millega psühholoogi juurde minna veebruaris, et kõik soovitavad mulle asju, millega mul paranemine parem oleks, võimlemist, silmaharjutusi, kudumist, loe seda raamatut!, tegevusteraapiat - ning kui ma ära stresseerun sellest, et MA EI JÕUA, siis tuleb soovitusena neiltsamadel teiselt "võta vabalt, ära muretse!"
    Ja seejuures oli (ja on) mul iga päev nagunii oma peas ette nähtud
    1) käia õues
    2) teha trenni 16 seeriat
    3) kirjutada käsikirjas
    4) lugeda päris raamatut
    5) kirjutada arvutis
    6) kasutada valuvaigistavat ja neuroloogiat taastavat masinat 3x
    ja täita 5 muud ülesannet.

    Trenni osas on nädalavahetused vabad, aga vahel tuleb teha ka rohkem kui 16 seeriat, mu nädalane norm on 84 seeriat.
    Ühelausega - sinna veel asju toppida ja mitte tunda sealjuures, et maeijõua, maeijõua, maeijõua lihtsalt ei jõua.

    VastaKustuta
  17. ...ja iga tegevus võtab mult lusika. Ka igapäevane "nii elu käib" tegevus.

    VastaKustuta
  18. Kle, aga kas sa trenni, neid "seeriaid", pead kindlasti nii palju tegema? Üldiselt soovituslik on teha 3 päeva nädalas trenni, ülejäänud päevadel tuleb juba koduste toimetuste ja tavalise jalutuskäiguga piisav tervislik koormus täis? Olümpiaks treenid või? :P
    P.S. Palli võtmine on rangelt vabatahtlik :) Lihtsalt mõtlesin, et hea asi mida nt rongisõidu ajal näppida.

    VastaKustuta
  19. Ei pea, aga mul on lihtsam teha kui mitte teha =)

    VastaKustuta
  20. A kuule, asja sidumine rongisõiduga on hea mõte. Anna pall jah!

    VastaKustuta
  21. Annan :) Postiga hästi ei viitsi saata, seoks mingi kokkusaamisega. Ma juba tükimat aega pommin Rattuselt mingit soolaleivakat välja või siis tulete kõik mu juurde filmi vaatama/kaardimänge mängima. Mõtiskleme. Kontakteerume. :)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.