kolmapäev, 27. jaanuar 2016

Asotsiaal

Väsinud? Väsinud.
Selgesti see on käesoleva võrgupäeviku püsiteema. Enne Rongi, peale Rongi, vahet pole. Kuskil peavad olema olemas inimesed, kes ei ole kogu aeg väsinud, aga nad ei ole mina. Hakkas peale väikelaste-ükskikema-väsimustest, liikus natuke-suuremate-lastega-üksikema-tudengi-kirjutaja väsimusteni, siis veel-natuke-suuremate-lastega-üksikema-õe-tudengi-kirjutaja omadeni ja vähemalt on mulle nüüd selge, miks ma isegi muiata ei viitsinud nende peale, kes lohutasid, et natuke veel, varsti on parem - ma olen 10 aastat väsinud olnud, pole nagu paremaks läinud. Ilmselt aidanuks osadest endale võetud kohustustest loobumine, aga seda ju keegi ette ei pannud. Lohutus tuli alati vormis "varsti on lapsed suuremad, siis on lihtsam".
Sittagi. Väikeste lastega on omad raskused, aga vähemalt kulutused on ka pisemad. Mida suuremad lapsed, seda suuremad kulud neil on, seda rohkem neil on vaja, seda enam tuleb rabeleda, et raha teenida.

See väsimuse tasand, kus ei saa enam magada, on eriti veider. Kui sealt jõuab "jube ebakindel, tuigun, pudistan, näen väga kahekordselt, olen selgesti kohutavalt väsinud"-tasemeni, on hästi, on natuke puhatud niisiis. Võibolla isegi magatud, lõunauni on variant näiteks. Õhtul magama jääda enne ühte öösel on väga väsinud peast liig.

Ja siis tullakse mulle nõu andma, kuidas saaks ikka väsimusest lahti ("mine maga natuke", "joo vähem kohvi", "hangi õhtul-öösel sinist valgust vältiv arvutiprogramm") ja mul pöörduvad silmad iseenesest pahupidi.
Ma
ei
ole
mingi
keskmine.
Kui mulle tavalised soovitused töötaksid, siis ma oleks ju juba avastanud, mis aitab!? Klišeed on küll klišeed põhjusega, toimivad neljal juhul viiest, aga samas on nad täpselt need asjad, mis esimesena ära proovitakse, kui probleem kerkib! Ma ka arvasin, et kui teha regulaarselt trenni, süüa tervislikult ning toppida oma päevad täis tegevusi, mis kõik ära saavad tehtud, ei tule depressiooni.
Sittagi.
Tuleb.

Kõik need keskmisele mõeldud soovitused on ajuvabad asjad. Tervislik toit? Aga kellele mis on tervislik? Kas kõigi kehad on siis toimimismehhanismide poolest ühesugused? "Teadlased soovitavad" nii palju trenni, hommikust ja õhtust hambapesu, sünnitus üle 24 tunni on liiast - ja mul on tunne, et tormaks röökides üle välja ning röökimise sõnum oleks: "Ärge kuulake keskmistele suunatud nõuandeid! Mõelge ise enda peale, te tunnete iseend paremini!"

Seal on igasuguseid asju sees veel. Mu Poeglapse klassijuhataja saatis koju kirja, et kui laps nii palju sama probleemiga puudub, peab arsti juurde minema.
Pool aastat enne olime samal teemal telefonis rääkinud.
Esiteks ma tean, mis sellise probleemiga, mis pole isegi õieti probleem patsiendile (oksendab vahel), arsti juures tehakse - nimelt mitte midagi.
Teiseks ei ole mu Poeglaps ka kooliasjades üldse loll sellest hoolimata, et ta suhteliselt palju puudub (ütleme, klassis neljas semestri puudumiste arvult, sest kui ta on kaks nädalat korralikult koolis käinud, saab ta ühe vaba päeva nii ehk nii) ning miks, pagana päralt, peaks ta siis rohkem koolis käima, kui tal niigi hästi on? Sest on mingid keskmisi arvestavad reeglid?
Mul on lausa agressiivselt kama. Kas need on spetsiaalselt minu pojale välja mõeldud reeglid? Ei, need on mingid üldised, "kõigile kohandatavad".
Mis tähendab, et mul on neist kama, kama, kama.
Kolmandaks, kui mult juba midagi nõutakse, hakkan mõtlema, kes nõuab ja miks nõuab. Õnnelik õpetaja vist nii ei kirjutaks nagu tema mulle? Nii et ise ta õnnelik ei ole, aga arvab, et tema nõuanded on kellelegi kasuks?
A mingu ka persse siis.
Jaa, ma TEAN =) Aga mina vähemalt ei saatnud omi nõuandeid paberpäevikus teile koju, pidite nad ikka ise üles otsima =)

Keskmisi inimesi on väga vähe, enamik kalduvad ühes asjas ühele, teises teisele ja kolmandas kolmandale poole, erineval määral erinevates suundades, täiesti suvalises kaheksandas on keskmised ka, aga üritada end keskmistele suunatud soovitustega paremini elama saada on juba eos nurjumisele määratud üritus. Kus sa just pole haruldane üleni keskmine.
Selliseid on, lihtsalt jube vähe.
Ma enam isegi ei kaalu, et nii peaks vist, kõik teevad ju nii. Ma ei ole kõik! Mu lapsed ei ole kõik! Kes on üldse "kõik"? Miks on "vaktsineerjad" ja "antivaktsineerijad" ning selliseid, kes iga vaktsiini ning selle tegemise aja üle eraldi mõtlevad, nagu polekski?
Me teeme nagu meie tahame ning kuradile muu. Seda maailmale sobimist olen juba proovinud ning see ei olnud mulle sobiv.

6 kommentaari:

  1. Sa rauasisaldust veres (ka rauadepood) ju ikka oled kontrollinud?
    Mu meelest on ka nõme, et nõutakse mittepuudumist, kui asjad on korras. Mul vanem laps võib puududa nii palju kui tahab, aga ta käib täiskasvanute gümnaasiumis.

    VastaKustuta
  2. Jep, kontrollitud.
    =) Mul on olnud alla 130 hemoglobiin elus ühe korra, siis, kui kogemata esimest kuud rasedana doonoriks käisin =) No ei teadnud, et laps kõhus kasvamas.

    VastaKustuta
  3. sa praegu kõnetasid mind 100%. sest ma olen ka nii väsinud ja kui tööandja ei sunniks, siis ma lihtsalt magaks talveund.

    huvitav, kas nt Portugali ja Hispaania blogides on sama teema? Kas see on kliimast sõltuv?
    või ongi inimese normaalne olek olla väsinud ja vahel meil lihtsalt natuke veab, ja me pole?
    Ja ühiskond surub meile seda eriolekut peale nagu see oleks normaalne . No nagu ekstr/intrv teemagi.

    Ma kunagi raadiost kuulsin, et nii vanad eestlased kui ka vanad prantslased magasidki talveund. Loomad talitati ära, aga muu aeg oli suht lebo. Eestis on nn poriaeg üsna mõistetav, Prm mind toona üllatas ja jäi seetõttu meelde.

    VastaKustuta
  4. See talveune mõte kõlab erakordselt hästi!

    VastaKustuta
  5. Ma võin omast kogemusest lisada, et rauapuuduse-väsimus ja deprene väsimus on täiesti erinevad, kogedes eristatavad asjad. Mis võivad kyll teinekord korraga mängus olla, eriti kui depressioonist on see variant, kus syyakse vähe, ebaregulaarselt ja suvalisi asju ning kogu liigutamine nõuab uskumatut hulka pealehakkamist näiteks. (Mul on hemoglobiin loomu poolest madalavõitu.)

    VastaKustuta
  6. no ja siis on veel see väsimus, mis tuleb sellest, kui krooniliselt saab liiga vähe magada või üldse ennast lõdvaks lasta.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.