kolmapäev, 27. aprill 2016

Lihtsad valikud

Ei, mul peab ju midagi muud öelda olema, kui et vahel siiski saab kohvist kõrini ja joon hoopis teed, sest tahtsin pigem seda?
Kammaaan ..?

Ma ostsin maitsestatud rohelisi teesid, sest mulle tundusid need kuidagi paremad. Nimed olid ka ilusamad: suvine ja nagu jaapanis ja koidukuma ja mis kõik veel.
Kuni avastasin, et oi. Ma võin osta rohelist teed ja erinevaid taimeteesid ja siis ise segada - esiteks tuleb odavam, teiseks saan täpselt oma maitse järgi tuunida ja kolmandaks on ise teha lahe. Ilusa nime võib ka juurde mõelda.
Nüüd segangi teesegusid ise ja olen paksult rahul.

Ainus asi, mis rahulolu natuke tagasi tõmbab, on see, et ma ei joo nii palju teed, et teesegud ruttu otsa saaksid ja pean seega kaua ootama, et uut luua. Kuna raha sai otsa (Poeglapse trennireis võtab omajagu ja Ruudule ka maksin sel kuul) on mul järgmine kohv ka Löfbergs ja üldse mitte midagi edevamat.
Mis võiks mõne inimese panna mõtlema, et võiks rohkem teed juua, aga mitte mind. Tahan kohvi? Läheb, kohv saab tehtud ja joodud.

Nüüd, kus mul on rohkem raha, on nii kerge ära unustada, mismoodi elasin, kui üldse ei olnud.
Ma viisin oma Pealinnas-käigud miinimumini, sest lihtsalt polnud piletite jaoks raha. (Tollal olid piletid odavamad, näiteks euro kakskümmend üks ots.)
Kannatasin kohutavaid peavalusid ilma tabletita, sest mul ei olnud füüsiliselt seda raha, mida maksis pakk ibukat, kuskilt võtta. (Kui tuli, siis valuvaigisti oli miski, mille varud KOHE ära täiendasin.)
Venitasin tampoone kasutada viimase võimaluseni, sest uue paki jagu - jap - polnud raha olemas.
See seebi riivimine pesu pesemiseks, mille üle siin võrgupäevikus imestati, oli täiesti tavaline raha-otsas-tegevus.
Ja siis jõukamad sõbrad arvasid, et on täiesti normaalne saada kokku ja minna välja sööma. (Facepalm.) Kurat, ma ei saanud endale isegi tee ostmist hästi lubada! Headel päevadel täpselt tee ostmist saingi.

Olemasoleva toidu söögikordadeks arvestamine oli ka normaalsus. Pakk mune ei olnud iialgi "kui tahan keedu- või praemuna, teen". Kaks muna pannkoogitaignasse (üks hukkaläinud hapukoorelõpp ka eeldab, et pannkoogid on teema), kaks muna selle peale, mis makaronidest üle ning praadimisele läheb, neli muna šokolaadikoogi taignasse, sest muidugi tahaks vahel ka Midagi Head, ning kaks muna siis on selleks, et lähevad kasutusse siis, kui tahaks neid kuhugi lisada (milline soov tuli sageli, makaronid ülepraetuna kolme munaga olid näiteks märgatavalt paremad kui kahe munaga).

Eriti koomiline oli mu üritus inimeste vastu hea olla, sest nad ju kurtsid, et raha otsas, nii et ma ikka tegin külla minnes süüa kaasa, sest ma teadsin liiga hästi, mida see "raha otsas" tähendab - ainult et nüüd tagasi mõeldes saan aru, et minu "raha otsas" ja nende "raha otsas" olid oluliselt erinevad asjad. See ei olnud neile kuidagi normaalne, mismoodi mina elasin kõik päevad, kui mul polnud just seda "jai, raha tuli!" hetke, mis mul kaane pealt viskas ning vahel poes lausa magustoidukreeme osta lubas.

Oh, täna on tulemas see jõleda peavalu päev, mil mitte midagi teha ei saa vist - hommikul Poeglast äratades oli õrn-õrn peavalupoeg, võtsin ettenägelikult tablettigi, et ta suuremaks ei läheks - kuid praegu on juba märgatav valu ning pannes kohvile koort peale (veel üks vaestest aegadest pärit harjumus - ma loputan koorepaki alati kohviga läbi enne äraviskamist, sest natuke lisavalgendit kohvi peal on jee) hakkas kergelt ka iiveldama.

Ja paraku - mul on raha otsas ning alles veel 1 ibukas ja neli diklofenakki.
Või kui täpne olla, siis päris otsas ei ole, aga ära planeeritud piima ostmiseks ja rongipiletiks Poeglapsele,
Loodatavasti olemasolevatest tablettidest piisab, ema juures saab valuvaigistivaru täiendada ja sinna sõitmiseks on mul kuupilet.

Sa kannatad ära, sest muud võimalust pole.
Või noh: on. See ei ole mul ka mingi uus mõte, et kui sa just ei ole kinni seotud ning sundtoitmisel, on teine võimalus ikka veel, aga ma lubasin, et kümme aastat uuesti ei proovi ning ega ei taha ka ausalt öelda.
Lihtsalt see mõte, et kannatad ära, sest valikuvõimalused on sellised, mis oleks veel halvemad, on mulle jube tuttav.  See, et alati on valik ära surra, ei tundu mulle üldse võõristava mõttena. Nadja Savtšenko teab seda, mina tean seda. Pea ALATI on valik.

Lähen ilma provotseerimata, lihtsalt mõttest, tigedaks inimeste peale, kes ei saa aru, et kui ma tegin valiku ära surra, oligi see minu jaoks parem valik! Kaasa arvatud valu, mida põhjustan oma perele, kaasa arvatud kõik poolelijätmised ja jamad - kui see oli minu jaoks parem valik, siis mul pidi ikka päris rõve olla olema!
Kurat, kurat, kurat! Peavalu on täpselt nii palju kontrolli all, et saan veel suitsu teha selle vihastamise peale,

Ma ei saa aru, kuidas inimesed ei saa aru, et kui ma tegin valiku teised õnnetuks teha, ja see oli ikkagi minu jaoks parem valik, oli mul järelikult endal kirjeldamatult halb!

10 kommentaari:

Aurora ütles ...

Pane konto nr, teen ülekande ibuka jaoks.

väga väga naine ütles ...

Nüüd üle lugedes tundub jah natuke "andke mulle ibuka jaoks raha" moodi. Aga õnneks esimesed tabletid suhteliselt hakkasid mõjuma, valu on jälle selline tuim tuikamine, pood ja apteek on nagunii kaugel (loe: ma lähen sinna, kui muide ei saa, aga praegu saab) ja...
aga suur aitäh!

väga väga naine ütles ...

s.t. ma võtaks, inimesed on võrgustik ja kui mul tõesti oleks silme ees valust valge, muidugi ma laseks aidata. aga praegu ei ole ning mõned tabletid veel alles ka.

väga väga naine ütles ...

Rapoteerin: ibuka tõi kohale ja ostis ära sõber.
See aitas, aga muidugi mitte üleni - olen nüüd habras nagu õlekõrs ning pea tuikab veel ainult kergelt.
Natuke tundun endale lollakas, et selline teema üldse võrgupäevikus, aga ainult natuke.

Anomaalika Q ütles ...

Teised nimesed ei viitsi mõelda nii halbu mõtteid tavaliselt, õigemini nad ei tule selle peale, et neil võiks kuidagi halb olla. Inimene vihastab tavaliselt selle pärast, et ta tahab teistel inimestel ka tuju oleks sama halb, muidu kuidas ikka võib teistel midagi head olla, kui minul ei ole. Muidu pole ju mõtet vihastada lihtsalt vihastamise pärast. Peale selle vihastamine tahab nii palju energiat, et targem on see kuidagi mõistlikult teises kohas rakendada. :)

Triin ütles ...

Tampontsikute teema on tuttav: esiteks on nad suht kirved, teiseks on ühe-kahe kuu varu seljakotis ringi vedada päris koormav (sest igal pool maailmas ei müüda) ja kolmandaks pole neid pärast enam kuhugi ära paigutada (näiteks matkates). Pealaegi on neil päris karmid (kuigi harvad) kõrvalnähud, mis kõik lõppevad surmaga (tšs & emakakaelavähk nt). Olles aastaid üht uut lahendust mõttes mõlgutanud ja mõnikord poes hinda nähes hirmu tundnud, hankisin lõpuks ka seda tüüpi asja (ja kiidan!):
http://divacup.com/how-it-works/how-it-works/

Esiteks - kui algne väljaminek (paarkend eurtsi) üle elada, siis aasta peale tasub ta juba ära. Elu jooksul pidi neid kuluma keskmiselt 8 tk. Kõrvalnähte pole ja äraviskamisprobleemid tulevad oluliselt harvem ette. Kunagi ei ole ohtu, et juhtub "appi, täpselt üks tampoon on puudu:S" ja lähim pood asub 8 tunni või 8 päeva kaugusel.

Olulist rahalist poolt üle korrates ja enamvähem umbropsu arvutades: tassi eest ühekordne väljaminek 30€, lemmiktampoonide aastaväljaminek 60€. Võit esimesel aastal 30€ :) Ja hädalistel aegadel ei ole kunagi vaja tampoonidest viimast välja venitada

Skarabeus ütles ...

Löfbergs on minu meelest parim kohv müügiartiklite hulgas.
Aga seebi riivimist harrastan mina senimaani. Viimati kahjuks murdsin tükkideks ja viskasin pesu vahele.Tulemuseks viskas masin need kõik luugi taha kummiääre peale ja seal nad koondusid lahustumatuna pesemise lõpuni.Ei viska ju seebilõppe minema---panin purki ja vajadusel riivisin pesu sisse.HINDAN NUTIKAID!

notsumaja ütles ...

Nende menstruaalanumatega pidi küll see asi olema, et neil, kellel tõsiselt uputab, tuleb uputusepäevadel lisaks sidemega turvata (on kasutajad kommenteerinud, nii et see ei ole minu väljamõeldis). Nii et päris muude kuludeta ei pääse.

§ ütles ...

:) vaata oma fb other kausta.

Triin ütles ...

/notsumajale/ anumate kohta - avastasin ka, et on vaja ikkagi seda _kõige õhemat_ pesukaitset igaks juhuks ka kasutada (et oleks puhveraeg mille jooksul vetsuni joosta), aga kokkuvõttes on materjali- ja rahakulu ikkagi oluliselt väiksem.