kolmapäev, 3. august 2016

Mõne keha on ühesugune, mõnel teistsugune

Oot, ma võiks-tahaks kirjutada millestki muust kui oma kohutavast väsimusest - aga väsimus haarab kõik mõtted, olen liiga väsinud, et midagi muud oma maailma lasta, kuidas ma siis saan?!

Ah, see, et vasakus sääres on õrn permakramp, on ka meelel. Ma unustasin oma magneesiumitabletid maha juba haiglasse minnes, vahepeal nii tosin päeva võtsin, siis läksin emakoju ja elasin tablettideta ka seal. Nüüdseks on krambid mu nii vallutanud, et on väga selge, miks ma lisamagneesiumi üldse võtma hakkasin. See, et kõhulihased kipuvad teatud kummardusasendites krampi minema, on veel vastuvõetav, aga need unes tulevad jalakrambid ja faking krampi minev tallaalune on ikka kurjast juba. Püsikramp sääres on veel samm edasi. Ükski painutus ühtegi pidi ei aita, mudimine aitab vähe, ta lihtsalt ON seal.
Jee.

Pooled lihased, mis pole kramplemisest haaratud, on valusad ainult siis, kui pigistada. Mitte kõvasti pigistada, kergelt. Kohe on tunda.
Pea ka valutab pisut. Sedasi kirja pannes tuleb pähe, et äkki olen haige - nagu mitte oma püsihaiguses, vaid sellises vahel-ikka-pealetulevas-ajutises. Ainult mingeid muid sümptomeid nagu ei paista olevat. Ei tatitõbe ega köha, ei palavikutunnet ega kurguvalu.
Nah, normaalne valutamine ning väsimus.

Tervisest räägitud? Rist kirjas.
(See on tegelt vabandus, ma ei arva, et see jutt kuidagi vajalik oleks, aga ta lihtsalt voogas sissejuhatuseks - no las olla siis.)

Mingi september vist läheneb? Peaks ilmselt kooli üliõpilasnõustajale kirjutama ja uurima, kuidas mu Lõunalinnas toimuva ainega on, millal sinna minna?
Mõnes mõttes on tore - mulle juba eelmine kord aine meeldis. Mõnes mõttes on naljakas - selle aine pealt ma Rongi alla läksingi. Vaatasin oma konspekti (väga täissoditud spiraalkaustiku jäänus, enamik lehti kaante vahelt välja kistud), sinna on muuhulgas trükitähtedega kirjutatud: "Igaks juhuks KVÜÕA-le: aine on teil super, mulle tõesti meeldib, selle pärast ma küll ei surnud!"

Huvitav, kas keegi mäletab mu nime seal? Igal juhul on mul esmaklassiline kogemus elupäästva esmaabi saamisest =) Et sest midagi meeles pole, on tühiasi. Vähemalt tean nüüd mitte ainult teoreetiliselt, vaid väga otseselt praktiliselt, et see on vajalik ala ning oskus.
Aga arvestades, et see on viimane aine: jõuan kõike, ei ole vaja rutata. Nagunii lastakse läbi, enne diplomit ei tule mingit jõhkrat peedistamist isegi normaalsetel inimestel, kelle nime ja olukorda keegi ei saagi mäletada.
Eelmisest korrast on meeles, kuidas enne korrutati ja korrutati, kuidas kui läbi kukute, mingit teist korda ei tule. Sõjakool enne järgmist sügissemestrit seda ainet uuesti ei anna, teistega koos te siis ei lõpeta ning isegi poole aasta pärast mitte - ja siis oli meil kaks läbikukkujat (kes kurat tuleb selle peale, et žgutt ümber kaela panna, nagu tõesti?! See on anekdootlik lugu ainult, päriselt seda ei tee ju keegi?! ARVESTUSEL?!?!?!) ning häh.
Tegid arvestuse koos järgmise grupiga uuesti ning lõpetasid.
Ainult mina olen veel selline - ripakil.

(Täiega on kohane paanikat külvata ning levitada teadmist, et võite sattuda õe käe alla, kes oli võimeline arvestusel žgutti inimese asemel kasutusel olevale mannekeenile kaela ümber panema. Peale 3 aastat õpinguid.)
(Paanika on võimas jõud, lülitab aju ikka täiega välja, kui peale tuleb. Nagu ka nende nüüdseks diplomeeritud õdede pealt näha oli.)

Ma ei ole vist kunagi elus paanikat tundnud. Mu aju töötab alati, teeb tehteid, arvestab head ja halba kokku. Aga saan aru, et normaalsetel inimestel, neil "keskmistel", ikka tulebki see peale ning teha pole ka midagi. Mõnedel tuleb. Mõnedel ei tule. Kõik.

Peavalu on peaaegu taandunud. Dolmen on tore asi. Hea =)
See valuasi on ka veider. Iga kord, absoluutselt iga kord mõtlen ja sõnastan selle, et pea "veidi" valutab, kõht "pisut" valutab. Et no on vastik, aga võiks olla palju vastikum, ma ju tean.
Ja siis läheb mul 4 korda tuntavalt paremaks, kusjuures valu ei kao ikkagi ära ja olen sunnitud omaks võtma, et algul pidi ikka päris rõve olema, kui nii mitu korda tuntavalt parem saab hakata ja 4. korra järel on ikka veel valu alles samas.
Nii et võibolla ei ole peavalu peaaegu taandunud. On lihtsalt tuntavalt pisem.
Dolmen on ikkagi tore asi.

Ah, ei, meenub, et kui südamerütm kerkib üle normaalse taseme, toimib ka mul see, et mõtlemine muutub raskemaks.  Lihtsalt päris ära ei kao.

5 kommentaari:

udupea ütles ...

Ojaa, need jalakrambid - ma tean millest Sa räägid.
Mingil määral lapsest saadik - millegipärast kiskus jalg krampi kummikus, ujudes ja siis kui jalg välja sirutada. Nüüd on muidugi põrgu lahti, ilma Mg tablettideta on just see, mida Sa kirjeldad. Iga jumala öösel, täielik haamer. Ärkad, vups tald vastu põrandat ja surud, aga no ei aita. Lonkad mööda tuba ja ootad

Söön igal õhtul 2 sellisest pakist: https://apteek.apotheka.ee/product/174/magne-b6-kaetud-tbl-5mg-470mg-n50 - apteeker soovitas, ja aitab :). Kunagi proovin ka ühekaupa - siis kui see rõveda valu mälestus veidi tuhmuma hakkab ;)

tühi ütles ...

Žgutt kõri ümber. Mitte, et see oluline oleks, aga teinekord puhtmeditsiinilises mõttes vajalik ja teostatav. Lihtsam võte: vastaspoole käsivars pea kõrvale püsti, žgutt külje pealt ümber kõri ja kasutades üles tõstetud käsivart toena omakorda ümber selle.
Keerulisem võimalus: kolme-punkti-side ümber kõri, toetudes vastaspoole meelekohale ja samuti vastaspoolse kaenla alt läbi.

Hädatapp oleks leebem lahendus, arvan ise. Enda kohta muidugi, teise inimese puhul ju ikka prooviks, äkki on abi.

Isiklik küsimus: kas sul on ka päevi, mil midagi ei valuta? Madala valulävega inimesena on neid valujutte lugedagi valus. Teeks pai ja ütleks "läheb üle". Ehk lähebki.

väga väga naine ütles ...

Valuta päevi küll pole =)
Aga neil, kus on ainult kerge jala- ja puusavalu, pole palju kurta. See pole vastik valu, ainult tüütu, ja kui valuvaigistav masin on püsivalt kasutuses olnud, tõesti kerge.

Jaa, phmt ma seda vastaskäe-asja isegi tean. Kunagi õpetati, tuleb meelde. Midagi, mingis olukorras, kuidagi ... Aga mis see olukord on, kus sedasi teha, ei tea küll.

tühi ütles ...

Carotis externa vigastuse korral vist ja ilmselt olukorras, kus abivajajaid on enam kui abistavaid käse. Üks lekkija ja üks abistaja - siis võib ju kasvõi rusikaga haava kinni vajutada.See peab arteri puhul ikka üsna pisike mulk olema, et žgutiga nikerdamise korral õigeks ajaks valmis jõuaks.
Äh, jälle pisut mõttetu inf.
"Tüütu valu" on termin, mida ma ei tunne. On "ilma valuta" ja "issandmasurenkoheäraniivalus". Hall ala puudub.
Tugev naine oled.

väga väga naine ütles ...

Jap, mul tuleb ka see põhitakistusena ette, et kui arteris auk on, siis inimene sureb ju ära, kuni žgutiga sekeldatakse, nagunii, suruda käega haav kinni on lootustandvam.
Ja ei ole mõttetu. See on täpselt see asi, mida ma teada tahan, mis võib mulle reaalselt aastateks meelde jääda ja kui kanüüli ma ei pane ja verd ei võta võibolla kunagi, aga kindlasti lähiaastatel mitte, siis sellist mitte nii suurt täpsust nõudvate liigutuste tegemist ma saan ette kujutada kui endale reaalset tegevust.

Aga muidugi olen tugev =) Täh märkamast ja ütlemast!