reede, 26. august 2016

Ving ja hala

Võin ju vinguda, üldiselt teen seda nii harva?

Käisin arsti juures retseptiga peavalurohtusid saamas ja nüüd, vaevalt 20 tundi hiljem, nuuskan, ei saa magada ja kehatemperatuur on natuke kõrgem kui normaalne, kuigi mitte 37 kraadi näitajast üle.
Tuju on ka täiesti arusaamatult vilets. Lootusetus lööb üle pea kokku. Et mul on plaanid mitmekordsete varuvariantidega, ei tähenda ju üldse, et plaanid ikkagi täituma peaks, nagunii läheb midagi viltu igal juhul!
Et peaks keskenduma praegusele hetkele? Aga praegu ei ole ju hea!

Kas arstilkäimise ja sita enesetunde vahel on seos? Nakkused ja nende külgesaamine? Muidu ei kahtlustaks, aga kuna ma pole ühtegi teadmatut päritolu tõbe külge korjanud vist enam kui aasta, siis arsti külastamine (ooteruumis ootas seitse inimest, neist üks äärmiselt nunnu imik - õnneks polnud nad kõik selle minu arsti ukse taga) oleks nagu hea põhjus.
Lihtsalt 20 tundi tundub veidi vähe peiteajaks olevat. Ei, muidugi on sellise ajaga ka, aga mõtlesin ...
Kalkun ka mõtles.
Kiirhaigus.
Vabandust, pean jälle nuuskama.

Oo, nüüd on mul kaks mustandit võrgupäevikus kirjutamisel. Seda pole ka peaaegu aasta juhtunud.

Maailm on haud, sõbrad varjud ja armastus? Armastus?!
Häh.
Raha ka pole. Ritsik just kirjutas, kuidas ma vähemalt selle probleemiga pole üksi. (Linki pole, sest ta pani vahepeal postituse parooli alla ning ma seda oma hala ju ei avaldanud kohe.) Kusjuures üldiselt see ei oleks probleem, lihtsalt praegu, praegu on kõik jamasti ja see ka veel!

Ei, nüüd on ainult üks lahendus - vaadata netist kleitide pilte. See rahustab. Kõik maailmas ei saa ju
halvasti olla, kui nii ilusaid kleite on?
Mõni vaatab sedasi kassipilte. Ma vist võiks kõiki loomi (eriti lõvisid) vaadata, aga kleidi puhul ma võin ennast sinna sisse kujutleda. Lõvi puhul saaks ka seda teha, aga poleks eriti meeldiv kujutlus. Lõvi peaks mu ju selleks ära sööma ning see oleks tõenäoliselt valus, isegi kui ta enne päris ära tapab!
Sest noh, tapmine on tõenäoliselt ka valus.
Naah, kleidid on ohutum valik.
Ja võibolla ehted ka - mul on värk hõbedavärvi ja türkiisivärviga, kuigi materjalide ehtsuse osas mul on pigem "ei taha: siis nad oleks ju kallid ja oleks kahju ära kaotada ja miks?"

Pärast ligi kahte tundi pildivaatamist võib rahulikult magama keerata. Maailm näib 90% vähem hauana ning isegi nuusanud pole juba veerand tundi!

_________________________

Mitte et hommik oleks tore olnud - mu poeg on minu peale kuri. Sest muusika oli liiga vali tema ärkamise ajal. Kui poleks nii vali olnud, ta saanuks kaks minutit kauem magada! Ja paid ja kohv voodisse teda üldse ei lepitanud, ikka on kuri. Oo, mida ma olen teinud, et seda väärida?!

Vähemalt ta läks trenni. Asi seegi.
Nüüd olen üksi kodus - lahe!
Vat see on une ära magamise järel tulnud selge märk mu vaatest maailmale, mis jälle parem on.
Öösel ei näinud ma selles midagi toredat, et poeg magab ja mina saan omaette olla. Või noh, ei tundnud. Mõistusega teadsin ikka, ent ei tundnud.

Lootus on tagasi - miski võib ka hästi minna!

2 kommentaari:

  1. Plaanide (ja varuplaanide kohta) tsiteeris üks mu sõber kedagi teist: "Kui on plaan, läheb plaan persse. Kui plaani ei ole, läheb kõik persse," mis oli ka tookord mõeldud lohutuseks, et plaane tasub siiski teha, mis siis, et nad kunagi täide ei lähe.

    Kleidipiltide kohta - tuttav teema, ainult ma ei jaksa neid netist kuigi kaua vaadata, käsi, kael, selg jms kehaosad väsivad õudselt ära, paberkandjal materjali ümber saab ennast mitmekesisematesse vormidesse krussi keerata. ja nüüd otsisin tükk aega Diana Vreelandi mälestusteraamatus tsitaadi eesti versiooni, aga ei leidnud, nii et kleebin inglise keeles, vähemalt on see ka originaalkeel:

    "Fashion must be the most intoxicating release from the banality of the world."


    Mingid aevastushaigused on praegu üldse liikvel, mul on ka (kuigi ma ei saanud kohe aru, kas see on külmetushaigus või allergia ja sada protsenti kindel pole praegugi, isegi kui ma kuulen poes müüjaid aevastamas - äkki õitseb praegu lihtsalt midagi hüperallergeenset ja kõigil ongi allergia?).

    VastaKustuta
  2. Mõtsin, et olen eriti tühine inimene, et kleidipildid mind lohutavad, aga selle kohta on isegi hea ütlemine =)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.