laupäev, 2. detsember 2017

Omikupoolik

Olen maininud, et mul läheb hästi?
Vist olen.
Lihtsalt täna-ennelõunased:

sain elektri tagasi.
Eile õhtu... öösel, kui olin juba hambad ära pesnud ja plaanisin pärast heleda-naha-isepruunistaja (kasutan regulaarselt) näole hõõrumist käed ära pesta ning kolm nõud kraanikausist ka, panin köögis tuld põlema.
Kostis väike pauk, käis kerge välgatus ja kõik oli pime. "Selge, pirn läks läbi," mõtlesin ja vajutasin teise lambi lülitile. Ent see ka ei põlenud. Vannitoas vilkus boilerituli täpselt nagu ta seda boileri stepslist välja võttes ikka teeb.
Kuradi pirni kuradi läbiminek võttis kogu elektri!
Kell oli umbes kaks. Pesin tänavalambi valgel ikkagi oma kolm nõud ära ja läksin magama.
Homme valges vaatab

"Homme valges" selgus, et ma ei saa elektrikappi lahti.
Ukse avamiseks-sulgemiseks peaks olema mingi vidin, mida mul ei olnud, näpitsad ei mahtunud uksesse tehtud (nagu lukuauk, aint veidi suurem ja universaalselt avatav) auku sisse ning otsisin, mis ma otsisin, no ei olnud minu kodus.
Helistasin siis naabrinaise, kes meil maja haldamisega seotud asju ajab, ukse taga.
Ta tuli välja, proovis oma näpitsatega (mis ka auku ei mahtunud) ning hakkas siis kuidagi kahe võtme pinsettidena kasutamisega proovima. (Mina isegi ei proovinud - mu käelisest osavusest annab aimu näiteks see, et eile riivisin apelisinikoort, kogemata ka natuke pöidlanukki ja seepeale viskasin mingi omapoolse tahtluseta apelsini õhku ja see maandus täpselt mu taarakotis. Mis ripub radiaatori kraani küljes ja ümberminekut ei karda. Lisaks lõhkusin nõusid pestes oma presskannu ära. Mitte ainult klaasist osa, vaid plast läks ka. Kui keegi tahab, võib mulle jõuludeks uue kinkida.)
"Jaa, proovi! Ja kui ei õnnestu (teen titahäält) kutsun mõne mehe, nad vahel jagavad sellised asju." Millega ma tegelikult mõtlesin "neil on sageli kõriauguni tööriistu, mõni ikka ukse avamiseks kõlbab". Aga naabrinaine, nii umbes 65, mühises: "Ma olen juba nii kaua elanud, et tean: ei jaga nad midagi!" ja sai kohe ka oma kahe-võtme-pinsettidega ukse lahti, ma lülitasin autmaatkorgi sisse ja kõik oli jasmiinilõhn ja juuniöö maitse.

Siis kaunistasin ära ühe karbi (liim, käärid ja kollaažitehnika).
Jaa, oleks saanud paremini mingi ideaalse endana, aga kõlbab küll.

Leiutasin meetodi (aa, legod võib ju KÕIK sinna kasti panna ja kasti saab omakorda tõsta!) koristamiseks ja hakkasin sellega kohe peale. Jaa, ma enne ka tulin selle peale, et legod võiks kasti panna ja siis see kast on tõstetav, aga millegipärast arvasin, et kasti tuleb panna ainult põrandal vedelevad legod. Mitte riiulitel, laudadel, aknalaudadel ... Ja kui kast on Omal Kohal, siis tolmuimemiseks ma teda ei liigutanud.
Kuidas ma sedasi elatud sain?
Mind ei huvita koristamine väga. Kuni näkku ei karju, et "HALBKOLEJUBE on", ma ei hooli.
Ja selle vaimustuse turjal võtsin tolmuimejaga üle KAHE TOA PÕRANDAD.  Selleks peaks mingi erimedal olema - KAKS PÕRANDAT ÜHE PÄEVAGA.
Vahva Rätsep teeks endale selle kohta rinnalindi.

Ja õues on nii ilus, küünal põleb, kõik on nii oivaline!

12 kommentaari:

  1. "Mina vihastan tavaliselt nõmeduste peale, mida mingi kõvasti kõvasti kõvasti lollima inimesena võiksin teha, aga mida praeguse endana üldse ei taha. Vihastan nõmeduste peale, millegi peale, mida loll inimene mõtleb ja teeb.
    /... /
    Aga "jestas, ma võiksin ka nii nõme olla, mingi halvema endana oleksingi?!" ja mul on õudne ja appi ja jäle.
    Kurat, mina saan targem oldud, miks tema ei saa?!?!
    /... /
    Inimesed on lollakad."

    Irooniat näed?

    VastaKustuta
  2. Ei.

    Kus on iroonia?!

    Mulle on see lolluse teema väga piinav ja keeruline. Üritan leppida sellega, et inimesed ONGI lollakad, ei tasu vihastada, ei tasu hinge võtta - aga ei suuda. Mulle mittemõistuslikult on täiesti võõras mõte ja tunne, et mina olen Mingi Tark. Ja siis iga kord, kui inimesed on lollimad kui mina, on jookse-puusse-tunne.
    Kuidas nii saama?! Mina ju ei ole nii loll ja tunde järgi ma olen keskmine inimene.
    Aga reaalsus ... njah.

    Ma TEAN inimesed on lollakad. See ei tähenda, et ma seda tunnetaks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Järjest enam saab kinnitust eelaimdus, et...
      1. Sa pead oma suhteliselt lambist sõitva rongi ette seisma jäämist väga rumalaks teguviisiks
      2. Ega see "mp" tätoveering ka vist väga tark tegu polnud.

      Ok, kustuta nüüd kiiresti ära, muidu teised näevad ja saavad ka tegeliku tõe teada ;)

      Kustuta
  3. Ma eitea, see absurdsus käib sinu, mitte minu kohta.
    Ja nii pinda sa mulle ei käi, et su jutt mu maailmast eemaldada tuleks.
    Veel.

    VastaKustuta
  4. Mul on kogemus, et neid elektrikappe saab hästi lahti kääridega. Keskmist mõõtu käärid (mitte küünekäärid) veidi avatuna keeravad kiirelt lahti.

    VastaKustuta
  5. Raporteerin, et olen viimasel nädalal su peale palju mõtelnud ja jõudnud arusaamisele, et me mõtleme tegelikult täiesti ühtemoodi. Eriti selle lolluse koha pealt. Waya, unkown et al.- käige põrgusse.

    VastaKustuta
  6. Selles ongi iroonia. Kui vvn vaatab kedagi ja neid mõtteid mõtleb, siis on kõik hästi ja ilus. Aga kui keegi teda vaadates sama mõtleb, siis käigu põrgusse. Topeltstandardid?

    VastaKustuta
  7. Ma ei saa aru, miks peaks kellegi MÕTTED kedagi segama. Minu poolest mõelgu mida iganes. Kes iganes.
    Mind segab, kui ta (sa?) oma mõtteid mulle väljendama tikub.
    Mina küll kellelegi ütlema ei lähe, kuidas ta elama ning mõtlema peaks. Isegi kui vihastan.

    VastaKustuta
  8. Sind segab, kui keegi oma mõtteid sulle väljendama tikub? Aga kui sinu mõtete väljendamine kedagi segab ja ta sellest märku annab, siis see ei ole ok?Irooniale lisandub ka silmapaistev vastuolulisus :)
    Homo sapiens on ikka paganama kuradi keeruline leiutis...

    VastaKustuta
  9. Mina ei sunni kedagi siin lugema. Kellegi teise koduõuele ma ka lällama ei lähe. Kes siia tuleb, tuleb vabatahtlikult.
    Ise.
    Omast tahtest.
    Võiks vähemalt vait siis olla minu pinnal!!!

    VastaKustuta
  10. Saan aru, et eks see üks olmeblogi ole. Aga siiski mõtlesin, et äkki viitsiksid veidi filosoofilistematel teemadel arutleda mõnes postituses (elu, moraal, religioon, surm, universum jne). Sellises filosoofilisemas võtmes. Võiks olla huvitav.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.