Veel lahedam

Ma ei tea (kuigi oletan, r. =P) kes teist mulle kingituse saatis, aga see on mega. MEGA! Üldiselt rõõmustan ju kõigi kinkide üle, mida kuidagi kasutada annab; raamatud, mida lugeda, mesi, mida süüa, kommid samaks otstarbeks, klapid, millega muusikat kuulata, küünlad, mida põletada - aga see kink ei ole üldse praktiline ja on ometi NII IMELINE, OIVALINE, HÄRDAKSVÕTTEV!
Aitäh!

Ma leian talle kasutuse.
Tegelt kleepsu juba kleepisin baarikapile, kus hoian kõiki oma ehteid, helmeid (tütar tegi neist asju vahepeal), ehtetraati, tähtsaid dokustaate, diplomeid-aukirju, juuksekumme, kunstripsmeid, juuksevaha, küünelõikajat ja -viile, eest ära tulnud nööpe, parfüüme (väga vanast ajast, uusima ostsin umbes 2001) ja üldse asju, mida lihtsalt ei ole kuhugi mujale panna, aga kaustiku osas pean mõtlema - muidu kasutaksin kalendermärkmikuna, joonelisi kladesid olen ikka nii kasutanud, aga ma juba ostsin endale selleks aastaks kalendermärkmiku.
Aga seesinane kaustik on nii lahe, et kaalun tõsiselt tema kalendermärkmikuna kasutuselevõtmist IKKAGI.

No vaadake:

Ka Navitrolla kalendermärkmik ei saa sellele ülejala vastu!

Muidu - kirjutasin Varraku lepingule alla. Kõik saab korda, kõik saab hea, ma olen Päris Kirjanik, jee =)
Uus lugu, mida kirjutan, ei lähe just kiiresti, aga edeneb siiski. Ma arvan, lootusrikas. Toon ja jutustaja on paigas, kõik muu tuleb ehk ise. Võiks ju?
Selle ühisjutuga seoses olen ikka veel pahur. Nii hea jutt võiks tulla - kui ta tuleks lõpuks, dohh. Aga ei paista ÜLDSEGI, sest ma väljendasin oma rahulolematust ja võtsin teisel poolel seega vist täiesti töötuju maha.

Olgu, see ilm on mitte nii väga lahe. Üleüldine "märg, libe ja jõle" on põhjus, miks ma kevadet ei salli, aga kui selline olukord tuleb ette talvel, ei meeldi märg, libe ja jõle mulle üldse rohkem. Sest MÄRG ja LIBE ja JÕLE.
Hästi sobiv ilm otsustada, et täna käin koeraga kaks korda pikemalt õues. Aga noh, esimesel korral käisin pakiautomaadi juures saamaks seda kingitust, millest postituse alguses juttu, ja teist korda käisin vaatamas, kas laupäeval mõni kaltsukas ka viieni lahti on.
Ei olnud, kõik pandi kell 15 juba kinni, aga netis lahtiolekuaegu ei olnud ja nüüd on mul varbad külmad-külmad. Kuigi kuivad radikasoojad villased sokid on jalga tõmmatud. Brrr!

Olen kindel, et kuskil peidavad end kaltsukauued ilusad mantlid mulle ja mu tütrele, aga homseks ma neid siiski ei leia. Jama küll.

Kuigi oluliselt pisem jama kui mu vasaku jala varvaste jäätumus, sest ega me paljad ole. Lihtsalt võiks õues käies VEEL nägusamad näida.