teisipäev, 3. märts 2020

Nutt ja hala, nutt ja hala

Nooh, sain oma äraütlemise kätte ka Varrakult. Et eelmine kogu müüs üsna kehvasti ja inimesed ootavad rohkem romaane ja mõnestki jutust võiks romaani ju saada.
Phmt "kirjuta romaan!"
(Kuigi eelmises "kogus" OLI tegelt ka romaan sees, aga ok.)

Krt ... ei, tegelt ka. Ma ikka peaks lühemate juttudega ajakirju pommitama, eks ju?
Ja Krista Kaer soovitas ka kulkalt loometöötoetusi küsida. Et ma nälga ei sureks.
Ma ilmselt siis küsin.
JÄLLE.
Aga mul kipub olema sees, et kui korduvalt on juba ära öeldud, ma ei taha enam küsida.
Phmt ikka nutt ja hala. Kuigi kogu viimase aja nutt ja hala ei ole siiski nii kurb kui eelmise aasta teise poole oma.
Aga kuigi te mind nii toetate ja abistate ja toidate talvel jne, mul ikkagi tekib vaikselt tunne, et ma ei jaksa enam vapper olla.

Ei jaksa võidelda.

Ja ma ei taha, et mulle halvasti öeldaks. Miks oli vaja kirjutada "jätab kiirustatud ja ebaühtlase mulje praegu"? Nagu ... lood aastatest 2000-2019 tasapisi kogunenud - ja "kiirustatud"???
Nad ei armasta mind.
Küsin pai. Avalikult. Kui nad ei anna, vajun veel enam lössi.

Tuleks vbla lühemaid jutte ajakirjadele saata ja uurida, kuidas saab ISE kulkalt loometöötoetust küsida (seni on kirjastus seda minu eest teinud ja see on "honorar" phmt) ja no võidelda, võidelda, võidelda.

Ja fb-s naeruvääristatakse mittesteriliseeritud või -kastreeritud loomade omanikke ja homme ma lähen oma tütre kooli tema tulevikust rääkima ja K. ei armasta mind ja ...
Olgu, võibolla on siiski piisavalt halb, et mingit möödunud aasta augustijärgset perioodi meenutada.

See on nii selge. Et kui pingutad end üle ja endast enam ei piisa, et rahul olla, vat siis tahaks, et oleks keegi, kelle sülle pea panna ja tunda, et olgu, mis on, tema hoolib ja kaitseb. Kõik saab korda ka siis, kui ma ise enam ei jaksa.
Kui ei lähe nii halvaks, ei ole ka seda vajadust, siis võib rahulikult ja sirge seljaga õlgu kehitada ja "Kui ei taha, pole vaja," leida. Saab vanemateta, saab kallimata, saab ilmselt isegi lasteta (kuigi ma ei tea, lapsi olen omateada ALATI tahtnud).
Aga lapsed ja koer on teistlaadi abi. Jah, neil tuleb ka positiivne tagasiside, nad embavad ja hoolivad, aga mul ei ole sellega koos tunnet, et panen oma koorma maha ja nemad veavad vahepeal.
Nad on üksus, mille EEST tuleb võidelda ja süütunne lämmatab, kui nemad minu eest seisavad.

Olgu, pai tuli. "Pai olen valmis ikka tegema. Mulle meeldib, kuidas need on kirjutatud, meeldivad tegelased ja oskus nappide vahenditega maailma luua." Aga edasi tuleb, et kokku 100 lk ja tahaks pikemat, ja see ei saa õige olla. Nagu mida nemad lugesid? Ma lugesin sõnad kokku ja neid tuleb umbes 60 000.
Isver.
Appi.
Maisuuda.
Ma lihtsalt
eisuuda.

19 kommentaari:

  1. Aga mõni teine kirjastus ikkagi ehk? Postimehe kirjastus nt võiks ju soovida Eesti algupärandit avaldada.
    Tahaks ikkagi uut raamatut :)

    VastaKustuta
  2. Tänapäev? ka korralik kirjastus (st palkavad toimetajad, mitte nagu Fantaasiast räägitakse).

    VastaKustuta
  3. Ach, eks näeb.
    Maijaksa praegu mõelda sellele. Magasin kõige suurema kurbuse välja, aga kõik kirjutamisega seotu ajab hetkel iiveldama.

    VastaKustuta
  4. Pai!
    Proovi tõepoolest mõne teise kirjastusega. Tammeraamatuga?

    VastaKustuta
  5. Oh.
    Teid küll =)

    Jaa, ma varsti, ja ma ... aga mida ma üritasin postituses öelda, on, et ma ei jaksa võidelda. Ma ei jaksa inimesi veenda, et olen hea asja teinud, avaldage. Ma ei jaksa võita sõpru ja mõjutada inimesi ja teha seda kõike 15 korda järjest, sest eelmine ei mõiganud.
    Ma arvan, et Varraku ja Krista Kaera näol mul juba on sõber ja kui nemad ka ei tahtnud, on teistele saata raskem, sest ma kohe kahtlen ise ka, kas mu kirjutatu pealt on võimalik teenida Vbla polegi? Ja siis ma ju ... PETAN?!
    Ja hooandja oleks eriti pentsik, sest selle iva ongi öelda: "Ma olen heaheaheahea, andkeandkeandke!"
    Mul on annetusnumbrid siin blogis juba üleval, rohkem anuda ma lihtsalt ei jaksa.
    Ma lihtsalt ei JAKSA.

    VastaKustuta
  6. Hooandja on ju teistmoodi asi kui annetus. See on pigem nagu raamatu ettetellimise võimalus. Trükikoja teenust pakuvad praegu juba paljud head tegijad, ja on ka ettevõtted, mis ise välja antud raamatuid poodidele levitavad (nt Trükiviis). Kokkuvõttes võib raamatu ise välja andmine osutuda oluliselt kasumlikumaks kui kirjastuse kaudu asjade ajamine, ja nii mõnedki kirjanikud teevadki hoopis nii (nt kunagi rääkisin sellest Urmas Vadiga, kes nii oma raamatuid välja annab, ja loodusfotograaf Urmas Tartesel on isegi ise pisike kirjastus tehtud). Kuigi ma saan aru, et asjaajamine on raske ja väsitav ja saatanast.

    VastaKustuta
  7. Veensid ümber =) No ma mõtlen sellele.

    Mitte praegu küll.

    VastaKustuta
  8. Meenutasin seda aega, mil ma end eri tõlkebüroodele pakkusin, ja taipasin, et kirjaniku elu on selle poolest kohutav: pmst on ta iga raamatuga tööotsija rollis. Ja tööotsimine on rusuv, see käib kuidagi inimloomuse vastu. Igasugune töötamine ise ei käi, aga nurumine "makske mulle selle eest, ma olen nii hea küll" on masendav ja tunne ei erine kuigivõrd kerjamistundest.

    Ses mõttes võib ise kirjastamine või fännidele tellimise peale raamatu (kasvõi pdfina) andmine tõesti vähem rusuv olla. Tegin vat sellise, nüüd vaadake teie, kas tahate.

    VastaKustuta
  9. Eriti veel Eestis. Eesti lugejaskond on nii väike, et väärtkirjanduse avaldamine ongi kirjastuste jaoks reeglina pigem südametunnistuse ja missiooni küsimus kui teenimisvõimalus; raha teenivad nad elulugude, reisikirjade ja eneseabikirjandusega, ilukirjandust antakse sageli välja just nimelt toetuste abil.

    Väiksemas mastaabis tegutsedes on seda võib-olla kergem teha, sest vaatan näiteks, kuidas Lindepuu oma tõlkeid muudkui välja annab, järelikult ta sellega pankrotti pole läinud.

    VastaKustuta
  10. Ma sattusin siia kogemata :) Tagantjärele targemana (peale nov. 2019 meditsiiniteema kommentaaride lugemist), ma vabandan vvn’i ärritanud paari postituse pärast.

    Küll aga kasutan ma siinkohal juhust ja adresseerin Absolutely Fabulous’ile, kui ta peaks seda nägema, ühe lingi, mis võiks teda huvitada
    https://en.wikipedia.org/wiki/Mental_time_travel
    ka Ilmamaa raamat on täiesti saadaval
    https://www.apollo.ee/episoodilise-malu-elemendid.html
    jah, on ikka tarku eestlasi…

    VastaKustuta
  11. Nii armas, et sa vanu asju ka loed =)
    Olen meelitatud =)
    Ja AbFabile siin teadete jätmine on ka surmlahe! Nagu - oo, olen kohtumiskoht, umbes nagu "raekoja platsil kella all"!

    VastaKustuta
  12. Kirjastaja on sama hull (arvan ma).
    Ta kõigepealt nurub poode, et võtke mu nunnu müüki, ja siis palvetab, et inimesed märkaks ja ostaks.

    Muus maailmas tehakse uutele toodetele reklaami ka, nii et müügitulemus on natuke su enda (reklaamikampaania) teha. Aga kirjastamisel ei saa seda kulu keegi lubada. Nii et lihtsalt palvetad.

    VastaKustuta
  13. Ma arvan, et korralikud kirjastajad tegelikult emotsionaalses mõttes tegutsevadki selle nimel, et häid raamatuid välja anda ja nõid Nastja üllitiste väljaandmine on selle rahastamiseks. Nad ei kirjasta selleks, et rikkaks saada (minuteada võbelevad korralikud, hea reputatsiooniga kirjastused meil kõik kogu aeg kahjumi piiril).

    VastaKustuta
  14. Ok, esiteks tore, et kaks inimest tulid mulle eraldi ütlema, et blogisabas on mulle kommentaar :D Rahu-rahu, ma käin siin lugemas.

    Teiseks: miks need lingid just mulle?

    VastaKustuta
  15. kirjutasin, et lugesin novembri kommentaare…

    „Misasi on "keha?" mida te mõtlete, kui seda väljendit kasutate? Teie aju? See kehaosa, kus on probleem? "Teie" laiemalt? Misasi?
    Evolutsioon on suht rohmakas tegelikult. See "keha kontroll" ei ole peenregulatsioon. Söömist - seda, mille järgi isu on - reguleerivad need aju osad, mis on miljoneid aastaid vana, vanem kui inimene…
    Evolutsiooni seisukohalt on oluline, et organism oma geene edasi kannaks.”

    Möönan, et mu mulje võis olla petlik.

    VastaKustuta
  16. Oh jumal küll :d "novembri kommentaare". Ole nüüd, kust ma mäletan, mida siin keegi millalgi kirjutas või millal ma talle seda vastasin.

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.