tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post6939003966343475115..comments2024-03-26T22:58:37.189+02:00Comments on Maha äng!: I'm a leaf on the wind. Watch how I soar!väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.comBlogger9125tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-81176142608048795892013-12-31T13:01:41.147+02:002013-12-31T13:01:41.147+02:00Nad tellisid temaatilise loo ja lubasid raha selle...Nad tellisid temaatilise loo ja lubasid raha selle eest ja siis ma kooliaasta lõpu ja katse vahel midagi Täheaajale kirjutada tegin kolme nädalaga valmis, sest raha =P <br /><br />Tegelt, kui nüüd end mitte ahnusega vabandada, ongi see lihtsalt väike lihtne jutt ilma mingite eriliste ambitsioonideta. Mahupiirang ketistas päris kõvasti mõttelendu ka. (Enamasti mõtlen lugusid suuremates tähekogumites kui 30 000). <br />Piinlik samas ei ole ta pärast. On teadlikult selline lihtne asi, leebe ja ka lugejapoolset pingutust mittenõudev.väga väga nainehttps://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-89753683089086425702013-12-31T00:04:33.687+02:002013-12-31T00:04:33.687+02:00Lihtsalt möödaminnes, aga kuidas Sulle endale tund...Lihtsalt möödaminnes, aga kuidas Sulle endale tundus see maakogumiku jutt?<br />Mulle tundus see millegi uue otsinguna, kuid kuidagi ebalevana. Või noh - proovimisena, katsetusena, mitte veel täieliku punn-põhjas-panemisena.kolmhttps://www.blogger.com/profile/18357468099750622996noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-33314457535486593752013-12-30T00:29:25.742+02:002013-12-30T00:29:25.742+02:00Sest kuni pole tagasisidet, ma ei tea, kas asi üld...Sest kuni pole tagasisidet, ma ei tea, kas asi üldse õnnestus või ka, et millena õnnestus.<br /><br />Kohati mõned arvustused ikka täiesti üllatavad, et mida kõike välja loeti. Vahel on see üllatus ühtlasi täielik absurdsus, aga vahel vaatan, et tõesti-tõesti, ise ei märganudki, et seal SEE asi ka oli - aga muidugi oli ju!väga väga nainehttps://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-19881540829335375412013-12-29T23:16:26.691+02:002013-12-29T23:16:26.691+02:00See kirjutamine kui tegevus pakub mulle sisemist n...See kirjutamine kui tegevus pakub mulle sisemist naudingut küll, aga ilma tagasisideta on ka see kuidagi poolik - ma ei suuda näha tehtud tööd sellena siis, mis ta on, vaid ainult sellena, millisena ma teda plaanisin. <br /><br />Mõni jutt, mis mu enda meelest on Väga Päris, on tagasisidena saanud kõvasti "on kah'e" ja mõni asi, mida ma ise üldse väga millekski ei pidanud, on toonud üllatavalt palju tunnustust. <br />Ja noh. Kui ma kirjutan või mõtlen niisama välja kepifantaasiaid rangelt endale, siis mulle pole oluline, mida teised sellest arvavad, aga kui püüan rääkida midagi enamat, siis juba on ikka küll.väga väga nainehttps://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-28429508874866032682013-12-29T18:43:50.066+02:002013-12-29T18:43:50.066+02:00Mmm, ma ei teagi, kas oleks.. ma ei ole veel väga ...Mmm, ma ei teagi, kas oleks.. ma ei ole veel väga pikalt püsivat "puhas valge ja täis olemise kergust" kogenud. Ikka hakkab meel mõne aja möödudes tõmblema või vastab mingile välisele (jaburale ja mõttetule) stimulatsioonile, aga ausalt enda puhul mind pigem on häirinud see meele tõmblemine ja ma vaatlen seda kõrvalt pisukese pahameelega.<br /><br />Aga ma ei pidanud ka täielikku tühjust silmas, too tegelane oli mosaiigi valmistaja, kunstnik, ja ta veetis aasta suvalises kabelikeses tehes mosaiiki, mida vähesed näevad ja ta tundis, et see polegi oluline.<br />Ehk siis küsimus on selles, et kas Sina kui kirjutav (ehk loominguline inimene) ei kirjutaks üldse, kui keegi ei loeks ega kiidaks. Tunnustus ja kiitus on muidugi toredad (ja mõnikord ka motiveerivad), aga kas Sa loobuksid kirjutamisest kui seda poleks? Kas Sa kirjutad ainult "au ja kuulsuse (ja raha)" nimel või sisemisest vajadusest kirjutada?<br />Ehk siis täiusliku tühjuse asemel töö, mis rahuldab enese hinge, olenemata sellest, mis muu maailm teeb ja mõtleb?moonikehttps://www.blogger.com/profile/13422535619051987245noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-64821404177063334452013-12-29T14:49:01.525+02:002013-12-29T14:49:01.525+02:00See on selline hirmus lihtlabane ja samas kuidagi ...See on selline hirmus lihtlabane ja samas kuidagi väga fundamentaalne küsimus: kas iseendast piisab?<br /><br />Mõnes mõttes võiks ju nii olla. Marbloro-mees sadulas, lõputu preeria igas küljes laiumas ja rahulik, ei kuhugi kiirustav tempo. Puuraidur laanes, PJ Harvey laval (üks naine ja kitarr, mida sinna veel vaja?), tiiger jahil. Eneseküllasus. Täius. <br /><br />Aga samas, kui sel üksildasel ratsakarjusel pole kusagil voodit, mis teda mõnikordki embaks, poleks ühegi naise ootavaid käsivarsi ja sääri, mida ta ümber põimida ihatakse, kui puuraiduri puud kedagi ei huvitaks ja tal poleks ka peret, kellele tööga raha teenida, kui PJ lava ees poleks rahvamassi vaid täiesti tühi festivaliplats - iga jumala kord - ja kui tiigril poleks ka paaritumishooajal ühtegi teist tiigrit, kui ta jätaks oma märke, kraabiks puud ja möirgaks oma üksildust ja iha taevasse, aga keegi ei kuuleks kunagi, aastad läheksid ja ta oleks viimane tiiger maailmas - siis oleks need kõik ju korraga lõputult kurvad lood, kas ei?<br /><br />Isegi kui nad kõik sellega lepivad. Isegi kui nad leiavad, et see on hea elu. (Ok, tiiger välja arvatud, tema ilmselt ei mõtle niimoodi üldistavalt kuigi sageli.) Midagi on nagu puudu, sel ongi pigem vähemaga leppimise kui täiuseni jõudmise maik man. <br /><br />Kui elada hetkele, justpraegule, on mu eneseküllasus suurem ja ma alati rõõmustan, kui õnnestub see meeleseisund saavutada, kus seisan ilma ülekäigukohata punktis sõidutee ääres, autod muudkui voorivad, ja ma ei kiirusta kuhugi, ei tõtta kiiremini üle tee saama ega taha ka teist kohta otsida, sest just nii on hea. Seista see minut või neli on hea ja tühi ja vabanenud tunne. Või sõita bussis, mis siis, et tegelt juba 10 minutit lonegusse hilinenud ja hommikul oli see mure ja õhtul ootab teine mure, aga lased nad kuhugi endast läbi ja naudid seda, et istud soojas bussis, näed aknast männipuud ja su keha on terve ja tugev ja ei valuta, sul on kakskümmend minutit omaenda mõtete jaoks ning su hingetõmbed on sügavad ja ühtlased.<br /><br />Aga kui see olekski kõik. Kui kõik, mida ma maailmas oleksin, olekski sellised viivud eneseküllasust. Tühjust. <br /><br /><br />...mmmmmh...<br />Kuidas see Suure maalritöö kunstnik ütleski?<br /><br />"Oh sõbrad, küll te jutt on narr!<br />Teil peas on värvi virr ja varr, ei saa te enam sotti,<br />et valge mõjub sellel moel<br />vaid kõige kirevuse toel!" <br /><br />Ehk siis kui vaim oleks kogu aeg vaid puhas valge ja täis olemise kerget tühjust, vaevalt see eriline nauding oleks.väga väga nainehttps://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-86947821080144821152013-12-29T14:16:31.438+02:002013-12-29T14:16:31.438+02:00Ah, sellest unustasin kirjutada.. Lugesin just Kay...Ah, sellest unustasin kirjutada.. Lugesin just Kay "lord of emperors"i ja see käsitleb ka igaveseks meelde jäämise teemat. lõpuks peategelane leiab endas hoopis selle, et pole oluline, kas keegi näeb, mis ta korda saatis, kuna ta oli ise õnnelik tehes, seda mida ta tegi.moonikehttps://www.blogger.com/profile/13422535619051987245noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-79485827656904659832013-12-29T14:13:54.651+02:002013-12-29T14:13:54.651+02:00Ma mõtlesin ka kunagi sellele ja jõudsin umbes sel...Ma mõtlesin ka kunagi sellele ja jõudsin umbes sellisele järeldusele, et kõige kindlam viis mitte unustatud saada on, saada lapsi ja siis kui lapsed saavad lapsi, siis olla superäge vanaema. Siis nemad kannavad endas kaasa mälestust, vb räägivad oma lastelegi heldinult. Legendaarne matriarh.. umbes nii.<br /><br />Igapäevases elus oluline olemiseks.. Mõnikord tuletan ma iseend meelde, mõnikord leiavad teised mind üles. Kahe otsaga asi. moonikehttps://www.blogger.com/profile/13422535619051987245noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-67513279252759436752013-12-27T17:29:56.820+02:002013-12-27T17:29:56.820+02:00Sellepärast ma nii paaniliselt otsingi FB sõnumi p...Sellepärast ma nii paaniliselt otsingi FB sõnumi punast ruudukest. Enamasti tulutult. <br /><br />Mõtisklus oli taas väga ilus ja valus.Anonymousnoreply@blogger.com