tag:blogger.com,1999:blog-80644381157770279022024-03-18T18:12:43.829+02:00Maha äng!Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.comBlogger2076125tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-69508681850371986072024-03-13T19:21:00.004+02:002024-03-14T09:13:19.241+02:00Kuidas on sedasi?<p>Palju tööd. Nii et vihkan jälle maailmas kõike, soovin une pealt surra, et ma ometi jälle midagi tegema ei peaks, mõtlen kõigest, mis on halvasti, ning tunnen, et keegi ei armasta mind. </p><p>Palju tööd = üks tõlge Algernoni. Pooleks märtsiks peaks valmis saama. Ei, ma ei saa selle eest raha. Ei, keegi isegi ei loe vist neid jutte, nii et feimiga on ka pahasti. Ma ei tea, miks ma endaga nii teen. Phmt vist seepärast, et peatoimetaja meeldib mulle ja ta lubas me raamatut ka Hiirde arvustada, ainult et raamat ei ilmu ega ilmu ja ma ometi KAHES asjas ei taha teda alt vedada, onjo. </p><p>Heh, ma selgelt olen teiste ATH-dega ümbritsetud. Neil pole ajatunnetust ... Mul ka pole, aga HOOPIS TEISTMOODI. Ehk ma saan asjad tähtaegadeks tehtud ja ei hiline. Tean, kui kaua peab vesi minu kraani maksimumi peal avatuna hoides kannu voolama, et tulemuseks oleks liiter ja kui kaua, et tulemuseks oleks natuke üle poole liitri. <br />Mu presskannude mahud.<br />Kui kaua läheb pudruvesi keema ja kui kaua võtab sigareti suitsetamine. Et mu tavaline jalutuskäik koeraga võtab mingi aja poole ja tunni vahel. Et ma vajadusel saan peale ärkamist 10 minutiga linnaminekuks valmis, aga mõõtmatult parem on tunne, kui jääb kolmveerand tundi. <br />See, et mu mälestused on: "No täna hommikul sa ju võtsid köögis need püksid radiaatori pealt ja panid jalga," ja siis selgub, et see oli kolm päeva tagasi, või et mõni 15 aasta tagune detail sööstab korraga mu ajju ja ma torman selle põhjal tegutsema, kuigi selgelt on asjaolud vahepeal muutunud, või et mu tunnetusmaailmas eksisteerib Igavene Praegu ehk mis on praegu, on alati, on iseasi. <br />Tavaaegadega ma olen täpne. Kui hilinen kolm minutit, vabandan. <br />Kui ma just ei otsustagi, et pohh, ma ei jaksa. Lähen hilisema rongiga ja jään hiljaks. <br />Kui veel koolis käisin, tuli seda mõnigi kord ette. </p><p>Ma olen imelik ka ATH-de seas oma uiuga kõik tähtaegadeks ära teha. Sest ma ju lubasin! <br />Igal pool ja alati imelik ...</p><p>Oma märtsialguse silmaarsti ütlesin ära, sest räme migreen. Aga 11. aprilli silmaarsti lausa ootan, sest ma ei näe ikka üldse mitte midagi. Ka tähed ekraanil on hägustuma hakanud - paberraamatutest ei tasu rääkidagi, seal hägustuvad juba ammu. </p><p>Kuna mul on meeleseisund, mis mul ikka ülekoormatuna tekib, jäin mõtlema selle üle, kuidas mõningad lugejad ei vaada asju kui "mis on hea, mis on halb", vaid "nii, nagu on".<br />Ja ma ei saa sellest aru. <br />Mismoodi <i>on</i>. Kogu aeg kõiges on ju vaja valida, mis on hea, mis halb. Kui mingitpidi on variant a hea, mingitpidi variant b, tuleb iga kord valida lähtuvalt hetkeolukorrast. Näiteks koerakaka korjamine. Põhimõtteliselt on see ju halb - kilekott reostab loodust, kaka laguneks poole aastaga. Aga inimesed on kakajunnidest häiritud, see on ka halb. Olen läinud teed, et korjan kaka ära sealt, kus inimesed arvatavasti näevad ja häiruvad, aga näiteks jõepargist ei korja. Sest peaaegu mets ja loodus, las laguneb seal. Mõnikord ei korja ka üsna avalikust kohast, kui koeral on kõht lahti, sest rõve ja pehme kaka kaob ka kiiremini kui junnid. Mõnikord korjan ka kõhulahtisuse produkti , kui koht ikka väga avalik on ja see pasahunnik seal ebameeldiv - siin mängib juba, kui lahti kõht on, kas on vedel loiguke, mis ilmselt kaob päevaga, või midagi päriselt jäledat. <br />Ja siis tuleb veel teemaks, kuhu tohib kakakotti panna ja kuhu ei. Osad inimesed, nagu selgub, kaitsevad kiivalt oma prügikaste. <br />Nende jaoks <i>on</i> nii, et nende prügikast on nende omanduses ja püha.<br />Minu jaoks <i>on</i> nii, et prügikast on prügi jaoks ja kui mul on väike prügi käes, ma panen selle kasti, et see mind ei segaks. <br />Mis mõttes asjad <i>on</i> kuidagi iseenesest? Asjad ei ole, alati on valik!<br />Kui mul raha ei ole, mida on kasulikum osta, piima või mune? Äkki hoopis konte, sellest saab suppi ja kondid võib pärast koerale anda? Kas osta Poeglapsele kindlalt meeldivat, aga kallimat shampooni või odavamat, mis võibolla ka meeldib ja väidab end samuti öko olevat? Kas sundida end tööd tegema, kuigi ma vihkaksin seda praegu, või mängida civilit või öelda endale, et olgu, tõlgin kaks lauset, siis võin civilit mängida? <br />Mismoodi asjad ON? Ei ole ju!</p><p>K on juba viis päeva oma küllatulekut edasi lükanud. Tavaliselt ta hilineb, aga tundides, mitte päevades. Kas ma peaksin ütlema, et see on vähe nõme, või ta teab niigi? Kas ma peaksin minema magama, sest täna ta vbla tuleb, ja ma olen muidu liiga väsinud, et seda nautida? Või lähtun sellest, et just praegu ma tegelikult ei taha eriti magada? Kogu aeg on valikud! Jah, vahel ma otsustan ka, et olen liiga omadega läbi, et hea olla. Näiteks ei läinud silmaarsti juuurde.Aga vähemalt tühistasin aja, sest ma ju ei taha, et mind oodataks, kui ma tegelikult tean, et ma ei lähe. </p><p>Mis mõttes asjad <i>on</i> kuidagi. Ma ei saa aru. Alati on valik. Pole võimalik elada valimata. Mismoodi asjad saavad lihtsalt<i> olla</i>?</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com51tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-6297203361450889152024-03-09T13:03:00.002+02:002024-03-09T13:05:21.461+02:00Väga väike meeleolupost<p><span style="font-size: x-small;">Kunagi tegin selliseid alailma, aga siis kolisin nendega fb-sse ja siia jäid pikemad arutlused. <br />Aga see teeb võrgupäeviku igavamaks, kas pole?</span></p><p>Ostsin küpsisetaignaga Ben & Jerry's-t*. Kaks pooleliitrist pakki. Kuigi Poeglaps eelistab väga tugevalt pannkoogi peale tavalist vaniljejäätist, mitte mingeid segusid, kuitahes häid. <br />Hommikul, kui ta oli kõvasti paljast jäätist puginud ja tahtis seejärel makarone, tuli juttu. </p><p>Poeglaps: Oleks sa ostnud tavalist jäätist, küsiksin ma pannkooke, aga sa ostsid Ben&Jerry's-t.<br />Mina: Tead, miks ma ostsin Ben&Jerry's-t?<br />Poeglaps: Sest ... <i>(jääb mõtlema)</i><br />Mina: Sest Regati kilohind oli seitse midagi ja B&J oma allahinnatuna kaheksa midagi.<br />Poeglaps <i>(ilma irooniata)</i>: Jah, siis oli füüsiliselt võimatu. Mhmh. </p><p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGpq_BKjHxy0thswBEdbzgzntu8u4Vq48676ZeZjzxdeAiRSxEuAlR36EjHvOv6xbWm544Wm7yMnfXwp-jgvbigjE6bHJ0QoJNcswvRjdxLDLQoabRRcWLnRpDZfeSEmMqm7cvY_KmTbVsvhPjcVwMv2oF9WdCf7KnpWniLGmtcKhVBpquy-s0FWvhElX4/s750/j%C3%A4%C3%A4tis%20hommikus%C3%B6%C3%B6giks.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="454" data-original-width="750" height="194" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGpq_BKjHxy0thswBEdbzgzntu8u4Vq48676ZeZjzxdeAiRSxEuAlR36EjHvOv6xbWm544Wm7yMnfXwp-jgvbigjE6bHJ0QoJNcswvRjdxLDLQoabRRcWLnRpDZfeSEmMqm7cvY_KmTbVsvhPjcVwMv2oF9WdCf7KnpWniLGmtcKhVBpquy-s0FWvhElX4/s320/j%C3%A4%C3%A4tis%20hommikus%C3%B6%C3%B6giks.jpg" width="320" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><br />*Jah, ma tean, Ukraina toetaja ja armastajana ei peaks ma neile võibolla oma raha andma. Aga sitaks hea jäätis on ja sõda aina kestab ja kestab ja allahindlus oli hirmus suur! Füüsiliselt võimatu oli B&J asemel Regatti osta!<p></p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-78068471421011309482024-03-08T01:25:00.003+02:002024-03-08T11:08:36.372+02:00Mis värk on tahtmiste ja vajamistega<p>Och, mõtlesin välja, mis värk on mul vajamiste ja tahtmistega ja mille pärast ma ei taha midagi, mida ei vaja.<br />Sama loogika, miks ma raudselt veendunud olen, et kui asi töötab, pole vaja seda parandada. <br />Ma ei jaksa. Elada elu nii, et parandad ainult seda, mis katki ja mille puudumine kohutav, on raske. Aga hakata sinna veel mingeid lilli ja liblikaid juurde panema, et tundub hea mõttena ja võiks ju? Mis te teete nalja või?! Elu on niigi raske, tegemata lisaks mingeid plaane, hankimata lisaks mingeid ebavajalikke asju, kulutamata lisaks mingit energiat! Kust krt peaks võtma mingitki huvi asjade või inimeste vastu, keda/mida mul konkreetselt vaja pole?! Mida?!</p><p>Ma ei saagi aru tahtmisest asjade järgi, mida vaja pole. Kui mul juba käivad neelud kuskile suunda, mul on seda midagi vaja. Sest niisama tahta? Pole minu teema.</p><p>Tahtmine võtab jõudu ja mul pole seda üle millegi jaoks, mis mu elu paremaks ei teeks. <br />Paneme tähele, et isegi neid asju (inimesi), mida vajan, ma vahel ei saa. Ok, pooltel kordadel ei saa. Siis on ka maailma lõpp käes. Võin välja kannatada, ent kerge see küll pole.</p><p>Aga kui elamine ei ole raske, kui elamine ise on täiesti tore, kujunebki välja hoopis teistsugune suhtumine tahtmisse ja vajamisse. Siis võibki eelistada tahtmist - sest vajamine on liiga meeleheitlik.</p><p>Mina samas suhtun nii, et tahtmine on mingi loid tunne, mis kuhugi ei vii ja midagi ei eelda. Kui ma tahan veisesinki, aga pole, on ainult muna ja majoneesi, ma keedan muna, segan seda majoneesiga ja probleem lahendatud, sest kui kõht täis, ega ma mingeid söögiasju enam vaja ju. Taha ju. Jah, helbepudruga veisesingiisu ei rahulda, aga muna ajab juba asja ära.<br />Mu isud on ka väga taltunud, muidugi. 25 aastat tagasi ma sõingi liitrise jäätise korraga ära, sest mul oli selle järgi nii suur isu. Nüüd ma enam ei näljuta ennast ja mingeid selliseid hulle vajadusi pole. </p><p>Mõistusega olen omaks võtnud, et olen maailmaimelik. Aga tunnetega ikka arvan, et teised on nagu mina, ainult peidavad seda paremini, ja hämmastun. Ent tegelt on loogiline: kui ma kunagi ei ole jaksanud pooltki seda, mis levinud, kuid sundinud end teistega sama palju tegema ja suutma, mul kujuneski välja hoopis teine maailmavaade. Sest mul oli vaja (he-he) hoopis teisiti suhtuda, hoopis teisiti end hinnata ja kaht korraga - mõelda nagu "teised" ja tegutseda nagu "teised" lihtsalt ei saanud. </p><p>Ma nõudsin endalt ikka hirmsasti. Kust ma võtsin, et nii on vaja? No ikka kodunt kaasa saadud. "Meeldi kõigile, tee kõik õnnelikuks, kui sa seda ei suuda ja grammigi ainult enda õnne nimel tegutsed, oled isekas!" <br />Reageerin siiamaani teravalt, kui keegi jälle ütleb, et isekas olen. Viimasest korrast on küll aastaid möödas, ent ma ei arva, et inimesed on ümber mõelnud. Ma arvan, et nad (te) lihtsalt ei ütle välja, sest on selgeks saanud, et keegi ei võida midagi, kui mul olemine halvaks teha. <br />Mis on õige. Keegi ei võida. <br />Võibolla loevad ametlikud diagnoosid ja puuded jne ka. Kui ikka arstid ütlevad, et minuga on halvasti, küllap siis ongi - kuigi ma pidin spetsiaalselt arste mööda käima ja end tagasilöökidest mitte heidutada laskma, et lõpuks ametlikud diagnoosid välja võidelda. Väga nõrk ja hädine inimene poleks seda suutnud.<br />Mina suutsin. Võitleja. Ja selle peale inimesed usuvad, et mul on päriselt ka raske?<br />Ohjah. <br /></p><p>Täna õhtul tunnen end paremini. Olen rollimängijate kokkutulekust vist taastumas. Isegi tõlkisin lehekülje, sest ma lubasin poole märtsi ajal selle valmis saada ja niisiis ON VAJA teha. <br />Jee mina. <br />Aga ma tõesti rohkem ei jaksa. Midagi tahta veel? Pfffff ...</p><p>* Aaa, seda vist peaks ka mainima, et kuna ma eeldan kõiki olevat nagu mina, tahaksin olla vajatud, mitte tahetud. Sest mis on tahtmine minu maailmas? "Nojah, oleks tore - aga kes viitsib selle nimel vaeva näha?!"</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com10tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-91320637369283933202024-03-04T23:54:00.002+02:002024-03-07T23:46:56.724+02:00Eriti raske sotsiaalne olemine<p>Lugesin <a href="https://rameshwar.wordpress.com/2024/03/04/sotsiaalne-naine-olemine-on-raske/" target="_blank">Rentsi postitust sellest, kuidas sotsiaalne naine olemine on raske</a>, ja leidsin sellest tiivustust kirjutada, kuidas on jah. <br />Eriti kui naine juhtumisi on nii füüsilise kui vaimse ... krt, mis see on? Ei ole "puudega", esiteks ei ole mul vaimset puuet ja teiseks ei kirjutanud riik mulle vahepeal üldse mingit puuet välja, olin lihtsalt "osaliselt töövõimetu" selle pealt, et mu parem käsi ei tööta päris nii, nagu ideaalne oleks, ja pea valutab alailma. Ei ole ka "erivajadusega", sest mu vajadused ei ole kuigi erilised. (Süüa, juua, soojust, et koormus väga suureks ei läheks. Suur on muidugi suhteline mõiste.) Muidu ütleksin, et olen "invaliid", aga kui mu teadvusse jõudis, et see on inglisekeelsest väljendist <i>"invalid</i>" ehk vale, valedel alustel põhinev, ebaloogiline vms, leidsin, et selle sõna kasutamise vältimine ja riiklikult toimunud ümbersõnastamine on tegelikult arukas ja vajalik. <br />Okei, vana hea <i>sant </i>ilmselt kõlbab. Niisiis, eriti ei ole sotsiaalne naine olemine kerge, kui see naine parasjagu sant on. </p><p>Käisin rollimängjate kokkutulekul. Suht hea kokkutulek oli. Paljude teiste meelest suisa väga hea. <br />Mul oli mitu head üks-ühele vestlust huvitavatel ja isiklikel emotsionaalsetel teemadel. Sain pikki ja tugevaid kallistusi. Vaimse tervise vestlusring osutus täitsa toredaks. Üks naine kallistas mind lõpus ja ütles, et päästsin ta elu ja ta on selle üle nii tänulik (pidasime pikki netivestlusi, kui tal raske aeg oli). Lisaks paistab tal olevat uus hea suhe mehega, kellega mul ka meeldivaid mälestusi on ning mul on nende pärast väga hea meel. (Muuhulgas oli see mees üks neist, kellelt last küsisin, kui parasjagu sel teemal tegutsesin.) Mängisin ühe lauataguse impromängu, mis oli meeldiv. Käisin jalutamas. Mitmed inimesed kiitsid mu küpsiseid - kuigi Poeglaps sõi ja kiitis esimesena ja siis ma teadsin, et on head. Tema juba niisama ei kiida. <br />Kohal olid isegi beebi ja koer - kumbagi küll ainult üks, aga see-eest eriliselt nunnud. <br />Magasin öösel hästi ja hommikul ärgates pea ei valutanudki.<br />Kahjuks hakkas varsti jälle. </p><p>Ehk siis kokkutuleku arvukad head küljed ei kaalunud üles seda, et osad kohalolijad ei ole just mu lemmikud, et inimesi oli palju ja nii osad inimesed kui osad vestlused häirisid mind. Mitte hingelised vestlused, vaid need, kus iga osaleja korrutas muudkui üht ja sedasama. Teate vist?<br />Kui üks rääkis "mis värk on larpidel osalemisega ja tahaks rohkem osalejaid" -teemal oma jutu ära, esitas teine vestluses osaleja OMA peaaegu identse versiooni, sest ta tundis, et see on õige ja tahtis teistele selgeks teha, et nii on. Siis võttis kolmas jutujärje üle ning kandis ette OMA üsna samasuguse versiooni. Ja siis neljas. Ja siis viies. Ei toimunud sünteesi ega arengut ning kõik rääkisid tegelikult üht ja sedasama. Erinevused nende hinnangutes jäid väga pisikeseks. <br />Larparid tegutsevad erinevates kogukondades, mis ei kattu ÜLDSE. Meie oleme vanad peerud ja eestlased. Kõik tunnevad kõiki. Aga teisi gruppe me ei tunne. Ei ole ühtset rollimängijate koondumiskohta, kus mängude teated üleval. No on fb, aga tegelikult panevad oma teated tehtava mängu kohta rollimängugruppi üles ainult sama kogukonna liikmed, kes siin on. Võimalikud uued tulijad ei leia infot. Teiste gruppidega meil ka kontakte pole. Võiks olla. Aga pole. Võiks olla koht, kuhu kõik mängukuulutused laekuvad. Aga pole. Discordi grupp on. Aga seal käiakse veel vähem kui fb-s. <br />Siis alustab kõigile juba tuttava jutuga jälle esimene või teine vestluses osaleja, öeldes, et võiks ikka olla koht, kuhu mängukuulutused koonduksid. Siis esitab oma (muutumatu) arvamuse kolmas, kinnitades, et pole sellist kohta. Siis rõhutab neljas, et uued tulijad ei leia infot, infot peaks rohkem olema.. Siis tuletab viies meelde, et on olemas erinevad kogukonnad, meie siin oleme ainult üks grupp. Vanad ja eestlased. <br />Igaühel on eelnevaga identne sõnum. Ositi oli isegi sõnastus sama. <br />Vahele küsib kuues osaleja vähemalt neli korda, et kuidas siis ikkagi saada rohkem mängijaid. Aga midagi uut ta ei kuule.<br />Kolmanda ringi ajal läksin minema, ent kahju oli juba sündinud. <br />Mu arvamus inimestest sai jälle löögi ja pea hakkas uuesti valutama.<br />Jaa, see valutas esimesel päeval alailma sellise taandub-tugevneb-taandub-ununeb-tuleb jälle rütmiga.<br /></p><p>***</p><p>Kirjutamisse jäi praegu tore kahekümnetunnine paus - ma algul lugesin Rentsi lugu kohe, kui see ilmus. <br />Siis hakkas mu pea kõvemini valutama. <br />Nii kõvasti, et kirjutamine ei olnud enam teema. JA seda tiheda tabletivoodriga. Mis tähendab, et olen vahepeal maganud ja civi mänginud, koeraga poodi hiilinud ja vaevaliselt tagasi komberdanud, söönud (ma PEAN SÖÖMA, muidu ei saa magada!) ja isegi mitte mõelnud kirjutada. <br />Kokkutulek ega selle teine päev - mis oli põhiliselt hommikusöök ja siis kojuminek - olid peavalu suhtes oluliselt leebemad. Oli valus, kuid noh, talutav. Tablett peale ja saab elada küll. Mul koondus sellesse teise päeva pealegi rohkem meeldivusi kui päris-kokkutulekupäeva, sõitsin lemmiksõbraga koju ja nii põnev oli rääkida, et läksime lõpuks veel välja sööma. <br />Saate aru, selline inimene, et ma ei pane natukenegi, pisinatukenegi pahaks, kui ta ütleb: "Tead, sa oled kõige keerulisem inimene, keda ma tunnen," vaid naeratan ja ootan laiendust. Ma nii armastan teda!</p><p>Nojah, aga tänane päev on kohutav olnud. Öösel ma ei saanud magada, sest kui on sotsiaalselt nõudlikud päevad, ma kaotan isu, kui ma ei söö, ma ei saa magada, ja no sellise pinge peale vähe magamine ka tõi kaasa nii jubeda päeva, et ...<br />Selle kogemuse peale ma ikka väga tõsiselt pean mõtlema, kas tasub end sotsiaalsete sündmustega, kus osalevad inimesed, kes mulle ei meeldi, tükkideks rebida. Mis siis, et on palju hirmus toredaid inimesi ka. <br />Sest ma tunnetan inimesi kaugelt liiga tugevalt. <br />Ma ei hakka ju inimesega jõhkrutsema, kui ta on igati sõbralik, lihtsalt veits nõme. Aga samas tunnetan seda, et ta on nõme, igal hetkel, saan hea näo tegemisest siukse peavalu, et 200 mg sumatriptaani ja 1200 mg ibuprofeeni ka ei aita, ja kaotan hulga aega oma elust veel takkajärgi. <br />Ma ei läinud täna silmaarsti juurde. Ei tõlkinud sõnagi, ei kavatse ka. Ei teinud ühtegi kehalist harjutust peale õlaringide - isegi migreenivastaseid praegu teha ei suuda. Mul on nii halb.</p><p>Ma päris muretsen. <br />Et ... ma ei saa kunagi minna nt larpile, kuhu tuleb ka mõni inimene, kes mulle ei meeldi? Piknikule, sünnipäevale, krdima ... maitea, paadisõidule? Saangi ohutult suhelda ainult oma lemmikinimestega, sest muidu juhtub nagu tänane päev?<br />Sotsiaalne sant olla on ikka ERILISELT raske. </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-91131076645797710562024-03-01T21:32:00.006+02:002024-03-01T21:48:55.787+02:00Rändid<p>Mul jälle viskas adrenaliini üles ja hakkas hea. <br />Vaata, homme on mul rollimängijate kokkutulek. Ma lähen, mul on kõik plaanid tehtud, aga jumala tükk aega oli peamine, mida selles suunas tundsin, ööv. On võimalus, et mul hakkab pea valutama. Täna terve päeva valutas, nii et tundus ekstratõenoline. Nii palju inimesi, osad neist uued, uus koht, vaja vara tõusta. Jube.<br />Korraga jõudis mu teadvusse, et kaks tundi on pühendatud vaimse tervise teemalisele vestlusringile, mida veab õppinud psühholoog. <br />WHOA!!!!!<br />Ma osalen ja räägin, MILLINE prügi on keskmine vaimse tervise spetsialist ja KUI väga nende "abi" ei aita ja mu meel läks kohe heaks. Ma seisan tõe ja õiguse eest! Mina aitan inimesi päriselt, mitte mingi koolijuraga! Ma osalen nii suure vaimustusega!<br />Ohhhhh!</p><p>Läksin nii elevile, et tegin kaasa šokolaadiküpsiseid - ma pole neid aastaid enam teha viitsinud - ning lausa ootan homset. Kui mõni rollimängija seda loeb - ma oletan, et üsna vähesed - võib tulla ja minu käest küpsist küsida. Sest tervele seltskonnale mul neid jagada pole, aga üksinda söömiseks on neid kaugelt liiga palju =P<br />Kuigi pea ikka veidi valutab. Mis ei ole väga hea. Samas - võtsin 100 mg sumatriptaani ja mul on ikka veel TERVE KARP kaasavõtmiseks. Mis on imeline. Ma sõin varem kuus poolteist karpi või umbes nii. Nüüd on viimasest ostmisest pea kaks kuud möödas. </p><p>Neid asju on vähe, mis mind niimoodi ketta ajavad (jah, tänapäeva noored räägivad NIIMOODI sellest, ilma -sse lõputa) kui soovitus vaimse tervise spetsialisti juurde minna, kui mingi vaimse tervise mure tundub olema. <br />Samaväärne on ainult mure oma laste elu pärast. Ma lähen NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII närvi iga kord, kui keegi asub murest oma laste elu pärast piirama nende võimalusi elada täisverelist elu, olla uhke ja hea. <br />See on mu jaoks mitte lihtsalt mõistetamatu, aga teravalt vastuolus sellega, kuidas mina maailma kogen. <br />Kui keegi hakkaks päästma minu elu sellega, et võtab ära naudingud ja meetodid maailma paremaks teha, ma võitleks temaga, kuni suudan ja täiesti reaalne oleks, et tapaksin kas tema või enda. <br />Nagu ... ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!</p><p>Ma olen elus kahe inimesega (emad) suhtlemise lõpetanud seepärast, et nad oma laste elude pärast nii intensiivselt muretsesid, et üks ei lasknud oma kahest ja kolmest suvi otsa õue, sest mis ma teen, kui üks turnib trepil veel ja võib kukkuda, kui teine .juba liivakasti serval seisab ja sealt kukkuda võib, ja teine arutles tõsimeeli selle juhtumi järel, kus mee<a href="https://tartu.postimees.ee/3611495/tartus-johkralt-labi-pekstud-mees-paraneb" target="_blank">s koomasse peksti Tartus prügikasti tagujatele meelde tuletamise peale, et nii ei tehta</a>, kas ta peaks õpetama oma lastele hea olemist või ellujäämist.<br />ÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ!!!!</p><p>INIMESED!<br />Ma ei VÕI!</p><p>Mis krdi rõõmu on tal lapsest, kes ei ole julge ja hea?! Mida?! Öök! Api! Päästke! See olen mina, nodsu, api, api!<br />Mis krdi rõõm on ta lapsel elada, kui ta ei tohi midagi teha, mis äkki kuidagi ohtlik olla võib?! Elu on niigi raske ja julm, ta võtab kõik rõõmud ka sealt ära, et lapsel aga pikk ja hästi nõme elu oleks?! Väikesed lapsed said suve jooksul umbes kolm korda õue - kui tal laste isa ka kaasa oli võimalik võtta nende järgi valvama. 1 vanem ühe lapse kohta.<br />Ja omast arust on ta seepärast HEA ema?! <br />Ma lihtsalt ei.</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-71437159335040870792024-02-27T17:24:00.008+02:002024-02-27T23:26:46.906+02:00Ei jaksa<p>Nõme on olla.<br />Nii et kindlasti on saabunud hetk postitada - tegevuste seast, mis mu elus pidevalt ette tulevad, on võrgupäevikusse kirjutamine üks kõige lõõgastavamaid ja lihtsamaid. <br />Kuigi ka see ei ole enam täiesti vabakäigul tehtav. Olen lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii väsinud. Eile oli moment, kus tuvastasin, et mul on pissihäda ja mõtlesin täitsa tõsiselt, et olen liiga väsinud, et kempsu minna. Alles mõte, et ainus alternatiiv on püksi pissida, veenis mind WC-d külastama. <br />Siis sain aru, et ma ei ole mitte lihtsalt veel väsinum kui tavaliselt, vaid SITAKS väsinud. </p><p>Ja ikka ma teen asju. <br />Sest elama ju peab. <br />Võtan ette kõige vähem vastiku tegevuse ja teen selle ära. Kuigi vahel ka lihtsalt pakilise. <br />Siis laon arvutis tund aega kaarte. <i>Solitaire </i>on veel lõõgastavam kui võrgupäevikusse kirjutamine. Eriti kuna mul on valitud režiim "võidetav" ja seega viitsin oma pasjanside kallal nokitseda, mitte ei mõtle, et nahh, see on nagunii võimatu, ja jätan pooleli.<br />Kuigi ka "võidetava" mänurežiimiga on mingi jama: vahel tuleb mulle ette mäng, kus ma ei saa mitte ühtegi kaarti liigutada. Mitte. Ühtegi. See ei saa võidetav olla.<br />Nii et kuskil on midagi valesti - aga mulle annab see lihtsalt vabaduse liiga palju vaeva nõudvad mängud pooleli jätta. </p><p>Huvitav, et minu jaoks ongi ette võetavad asjad peamiselt tasemel "alustan uut <i>solitaire'i</i>". See ei ole ju alati nii olnud? Ka PR ma käisin lausa välismaal, larpidest rääkimata, mõnel konsertil ja kirjandusüritusel, viisin lapsed välja sööma - ning nüüd on nädalavahetusel rollimängijate kokkutulek, mul on raha makstud, lapsega loomadehoiust räägitud, transport olemas phmt uksest ukseni - ja ma väsin ära juba kokkutulekule MÕTLEMISESTKI. </p><p>Miks ma varem jaksasin ja nüüd ei jaksa persetki? <br />Kuidas ma varem jaksasin?!<br />Aga samas - ma olen vastuse siinsamas võrgupäevikus ka ära toonud, viimati mingis päris hiljutises postituses: kui on vaja, ma teen.<br />Muide, selle kokkutulekuga läheb ka samamoodi: ma otsusta(si)n, et ma ei plaani midagi ette peale selle, et kui tahan, lähen magama. Lihtsalt astun kokkulepitud ajal uksest välja ja edasi ... vaatab. <br />Aga inimesed elavad nii, et nad teevad asju? Kusjuures veel nii, et tehakse mingeid asju, et mitte teha mingeid teisi asju, nö. mõtete kõrvaleviimine? Mingi ... käiakse trennis, mitte ei tehta omaette kodus mõned harjutused, käiakse teatris, välismaal puhkamas - mis krdi PUHKUS see on??? - üritustel mitte selleks, et kasu saada inimestega suhtlemisest, neil meeles püsida, vaid niisama, sest tore? Mida põrgut?!<br />...<br /></p><p>Ma nagu ... olen ka ju asju teinud? Tegelt.<br />Miks isegi tegemisele mõtlemine ahastama ajab siis?<br />Ka väikeste asjade tegemine. Ma viisin kolm paari kuivama pandud sokke sahtlisse. <br />Isver kui raske töö. Ja ma ei saa selle eest mingit medalit, keegi ei kiida isegi. Miks elu nii kuramuse RASKE peab olema?!<br />Ma magan 12 tundi öösel. Pluss paar tundi päeval. Kas see ongi kevadväsimus või ma olen jälle midagi ekstra saanud selle eest, et ei taipa õigel ajal aega maha võtta ja puhata?</p><p>Ma tahaks, et mind nunnutataks, kiidetaks, patsutataks, söödetaks ja rahastataks ning ma ise ei peaks mitte midagi tegema. (Ei, see EI OLE vihje inimesele, kes on mind vist lausa paar aastat kogu aeg oluliselt toetanud, ta on mega ja kui mul VIIMAKS mõni raamat peaks välja tulema, saada mailile oma telefoninumber ja sobiv pakiautomaat, ma loen su õiguse autorieksemplarile ESIMESEKS, isegi suuremaks kui mul endal.) Ja üldse ja üldse. <br />Selle asemel pesin puhtaks köögipõranda JA vannitoapõranda (sest ma ajasin kempsuharja ümber ning mul on kempsuharja hoidikus kempsupuhastusvedelik ju juba sees, nagu targad soovitasid, nii et see voolas põrandale laiali), käisin koeraga poes, tegin putru ja avastasin, et "lugemise väljakutse" grupis oli keegi lugenud minu soovitatud "Viimast ükssarvikut" ja talle ei meeldinud eriti.<br />Mida kuradit. Mis inimene peab olema, et mitte seda raamatut armastada?!?!</p><p>Inimesed ... inimesed!!!!! Miks inimesed inimesed on?!?!?!</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-13412570158355011672024-02-23T16:14:00.003+02:002024-02-23T16:14:57.969+02:00Puhkus<p>Mind kutsuti Tartusse Prima Vistale esinema. Muidugi olin nõus, aga samas see võttis ohkama. Ohkamise ja vaevlemise ja veel ohkamise tuules taipasin, mida ma tahan ses armastamise ja vajamise kontekstis: ma tahan, et inimesed armastaksid mind selle eest, mis ma juba teinud olen. Et ma oleksin nende silmis valmis oivaline. Mitte et nad kuhjaksid mu ette järgmisi ülesandeid, sest ma olen hea neid täitma, vaid selle eest, et ma olen mina. <br />Ma ei jaksa ju teha ja teha ja teha. <br />Olen väike väsinud inimene. <br />Aga kui tuleb tähelepanu, tuleb see pea alati koos sooviga "tee veel asju".</p><p>Seepärast on mu lemmik-tagasiside arvustus juba olemasolevale. Mitte "oh, teeme inteka", "oh, tule esinema", "oh, kirjuta sellest jutt", "oh, kirjuta artikkel meile!"<br />Hinnake seda, mis juba on, oo publik! </p><p>Lubasin ka uuesti läbi vaadata ja läbi töötada on elamisõppimise raamatu - selle koostasin peamiselt blogitekstidest, nii et teil on peamine käes, kui huvitab. <br />Aga no viimati vaatasin seda käsikirja 2020. aastal, sestsaati olen üht-teist elu alal veel omandanud. Läheb ümberkirjutamiseks.<br />Aga.</p><p>Psühhiaater kuulas mu värske eluaruande läbi ja ütles, et nii-nii. Haigus, operatsioon ja siis taastumise asemel kuhjunud töö tegemine hästi kiiresti? Pole ime, et ma omadega läbi olen. Vähemalt sel nädalavahetusel ära mingit tööd tee, väga väga naine. Tee ainult neid asju, mis vaimset tervist ja tasakaalu abistavad. Koeraga loodusesse ja K kohtumine sobivad väga hästi. Ja ära alkoholi tarbi!<br />Mida ma nagunii ei tee. <br />Aga ma siis nädalavahetusel ka ei tõlgi ega kirjuta artiklit ega toimeta vana käsikirja, vaid puhkan.<br />Polegi ammu puhanud nii, et samas pole täiesti otsas omadega. <br />Äkki on hea vaheldus.<br />Või noh. Tegelt ma olen omadega täitsa otsas, muidugi. Õige jah. </p><p>Ma tahan olla inimestele tähtis ja armas sellepärast, mis ma juba olen. Vaja mind, sest ma OLEN, mitte sest ma võiksin teha seda ja seda ja seda ja seda. <br />Teod on teisejärguslised. Ma teen, kui ma jaksan.<br />Kuid ...<br />Ma OLEN imeline, onju? Ma ei pea seda kogu aeg tõestama, onju? </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com10tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-78453777656955189602024-02-21T15:22:00.005+02:002024-02-22T12:23:16.365+02:00Olen seda väärt<p>Teate, millal ma ütlen endale: <i>"I'm worth it</i>"?<br />Kui mul on ebamäärane tunne, et ma ei saa järgmisi asju tehtud (duši alla või magama mindud näiteks), kui me enne suitsu ei tee, ent tegelikult ma ei taha eriti suitsetada. Just paari tunni eest tegin ühe, ma isegi ei taha väga, miks ma siis peaksin ... aga ma<i> tahan</i> magama või duši alla minna ja kui ma enne suitsu teen, saan end kokku võetud. <br />Bah. <br />Ma olen seda väärt, et teha suitsu, kui see aitab mind edasiste tegevustega edasi. <br />Ma olen seda väärt, mis siis, et "sisesta kõik võimalikud põhjendused, miks suitsetamine halb on".<br />Ma olen seda väärt, mis siis, et ma isegi ei naudi seda sigaretti väga - aga see annab selge üleminekutunde, üks tegevus sai lõpu, nüüd lõõgastun ja teen midagi muud. <br />Sigaret kui päeva struktureerimise oluline osa.</p><p>Kas ATH-kad suitsetavad palju?<br />Ma oletan küll, ent ma ei tea. Lihtsalt suitsetava ATH juhtumeid on palju rohkem kui suitsetava mitte-ATH-juhtumeid mu elus. <br />Selge on, et ATH-inimesi on väga erinevaid. Osasid ma vaatan üleolekuga ja ma TEAN, et see on must veits alatu - kes siis veel neid mõistma peaks kui mitte teised omataolised? Aga ikkagi. Minul ei ole tegevushalvatust. Harjutasin endast välja. Miks siis tal on? Ja samas ta võtab niiiiiiiiii palju ette ja siis kurdab, et on väsinud. Tehku vähem äkki! Miks ta on selline?!<br />Mitte et soovitus vähem teha mind ennnast aitaks - ma lähen igalt poolt otse, kus aga annab, teen kaht või kolme asja korraga, et üldse midagi tehtud saaks, kõnnin iga päev väga tagasihoidliku kilomeetri, et tuhande päeva pärast tuhande kilomeetri kaugusel olla - ja olen kogu aeg väsinud. Ravimitega vähem. Aga ikkagi. <br />Tasapisi on doosi tõstetud ja ilmselt tõstetakse veel. <br />Minu ATH on konstantne väsimus peamiselt. </p><p>Mitte et see oleks mind varem takistanud miljonit asja tegemast. Ikka oli vaja veel sinna larpile minna ja sinna piknikule ja kirjutada ja lapse esinemine on ja sõbrad Tartus tahavad külastamist ja mängime lauamängu nendega, onjo, ka D&D mängimine teiste sõpradega on ju vähemalt kord kuus teema ja teine laps tuleb jälle lauluringi viia ja tegelt ma tahaks larpe korraldada, mitte ainult osaleda, ja kostüümi on vaja ja see inimene tuleb Tallinna, vaja kokku saada, JÄLLE ta esineb, vaja minna, lastevanemate koosolek, vaja minna, tal on HOMSEKS vaja hundimaski?! Ja seda kõike muule elule lisaks, kus verivaesus ning sugulastega kohtumised, kõrgkool ja tavaline seltskondlik elu, sest ega ma alati erak pole olnud. <br />Ma õppisin sellest väga hästi ennast alla suruma. Ma ei jaksa? On vaja, saab ka tehtud. <br />Muuhulgas ma ei adunud üldse, et "oioioi, veel ühe lapsega on ju raske, sa tahad ÜKSIKEMA ka veel olla?!" teema oleks. <br />On vaja - ma teen.Muidugi ma teen. Mida?!<br />Ja ma tegin ja ma tegin ja ma tegin ja ma tegin ja ma tegin ja ma tegin ja ma tegin ja ma tegin ja mul on endast nüüd niiiiiiiiii kahju.<br />Vaene noorem mina, kui väga ma püüdsin olla hea ja teha nii, et kõik teised õnnelikud oleksid!<br />Õige, ja siis ma veel arvasin, et mees peab olema ja üritasin lisaks sellele kõigele vahepeal ka mingi kohtamisvärki ajada.<br />VAENE mina!!!!<br />Ma pärast lahkuminekut Pojaisast, kui otsustasin olla inimene, kes ära teeb, mitte inimene, kes mõtleb teha, ei tunnustanud üldse mõtet "ma ei jaksa". Mõtlesin, et kõik on "viitsimine". <br />Sest noh. Ma ei jaksanud kunagi. Aga kui sundisin end tegema, sain ära tehtud. Nii et jaksama = viitsima, eks? <br />Nojah. Ja nüüd ma tõden, et ma lihtsalt ei jaksagi eriti. On vaja teha - ma nipitan, kuidas saab tehtud nii, et väga ära ei väsiks. Ei oska nipitada niimoodi? Ei ole ju ka nii väga vaja seda teha. Lihtsalt ei tee. </p><p>Tollal ma suitsetasin vähe. Mitte isegi iga päev. Aga erilise endakiitusena mõnikord lausa kaks tükki päevas. <br />Nüüd teen 4-5 päevas ja see annab rütmi. Saaksin toime ka kahega, nii et ei ole kohutavat isu, aga miks ma peaksin? "<i>I'm worth it</i>!"</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-89729263847566694472024-02-17T14:59:00.004+02:002024-02-17T17:04:35.816+02:00IdentideetNatuke eelmise postituse jätk - kuigi mul polnud plaani sellele jätku kirjutada. <br />Aga lihtsalt juhtus nii, et panin FB-sse üles sita-meeleolu-lohutage-mind-üleskutsepostituse ja üks üsna võõras (ta on mu fb sõber juba aastaid, kunagi, kui kirjandusauhinna sain ja kulturnikud sõbrasoove saatsid, võtsin vastu) mees kirjutas midagi stiilis "mul oli endal just raske aeg, kurda, kui soovi on" ja ma innukalt asusin kurtma. Ainult et kuskil seitsmes lause temalt oli "oh, nii raju flirt!" (kuigi mina omateada mitte midagi servapidigi flirtivat öelnud polnud) ja siis tuli, et ta on minusse peaaegu armunud ja et ta hüppab elevusest mööda tuba ringi - ja ma olen õudusest tumm. <br />Selliseid asju juhtub alailma. No aastas kord ikka umbes. Jumala võõrad mehed liginevad kirjalikult täiesti armsalt ja süütult - ja siis hakkavad külge lööma. Ning solvuvad, kui ma nendega välja ei taha minna. <br />Seekordne ei kutsunud välja ja vabandas hommikul "puhangu" pärast, aga jube oli ikkagi.<br />Mu halb tuju läks veel halvemaks ja kuigi hommikul ütles kirjastaja, et talle meeldib mu raamat, kuigi see ei ole tal veel läbi (jessssss!), ja annab Kulkasse taotluse sisse (jesssssx2), ma ei ole päriselt helges meeleolus ikkagi.<div>Sest on nii masendav, kui väga mulle ei meeldi need kiired ja kirglikud armusuhte-sõlmimise-rituaalid, mis teoreetiliselt ju VÕIKSID mulle meeldida. Kirglik ja aus nagu ma olen. <br />Aga ei, demiseksuaalsuse eest ei ole pääsu.</div><div><br /></div><div>Igasugune vihje armuasjadele enne paari kuud tutvust on kohutav.<br />Kui ma ei ole just "teeme lapse, ma tahan last, palun, beebi!"-rea peal ja valmis iseennast vägistama. </div><div>Enam ei ole. </div><div><br /></div><div>Hmm. Mul on päris hea meel ikka selle üle, et Raulile meeldib mu raamat. <br />Sest - noh - maitea. Kui talle ka ei meeldiks, kellele siis veel?!<br />Mulle endale?<br />Ok, mulle ka =)<br />Rõõmustaksin ilmselt veel rohkem, kui ma ei oleks unes mingit jama näinud. <br />Ma ei tea, kuidas teiega on, aga minu meeleolu sõltub ikka VÄGA sellest, mida ma unes näen. Hea öö järel on kõik parem, halva (nagu tänane - ma õudusunesid ei näe enam üldse, aga selliseid kehvakese tundega küll) järel ma ei suuda õieti päriselu-head ka sisse võtta.<br />Kuigi noh - ilmselt on päriselu mu sitale enesetundele samuti mõjuriks, sest hirmsale flirtijale lisaks soolasin eile ka toidu üle ja seegi häiris mind märkimisväärselt. Midagi ma ka ei oska, ei kirjutada, ei süüa teha ... Jaa, saan aru, olen inimene ja iga inimene teeb vahel vigu, jadda-jadda, MA TEAN.</div><div>Tunne oli ikkagi kehv. Aga iga minutiga rõõmustan selle üle, et Raulile meeldib, rohkem. </div><div><br /></div><div>Sest mu idenditeet, noh. <br />Ma ikka tahan kirjanik olla, sest kui ma kirjanik ei ole, mis ma siis olen? Eeee ... blogija?<br />Olgem ausad, blogija ei ole identideet. Blogitakse ikkagi millestki; sellest, mida ja kuidas inimene teeb ja kes ta on. Ehk siis ma oleksin kirjanik olemata Hästi Imelik Inimene, kes üritab elus kuidagi hakkama saada?<br />Nojah, see ma loomulikult olen ka. Aga kirjanik olemata oleks "elus kuidagi hakkama saamine" nõrgem. Poleks nagu kuhugi risti teha, et näe, vähemalt see on saavutatud. <br />Ok, lapsed ka. Lapsed on sitaks oivalised. Olen Ema. <br />Teate, et ma ei pidanud kaht suurt last üldse Ema olemise teemaks? Emal on kas koolieelikust laps(i) või vähemalt neli suurt, alla selle pole teema? Ah, ma olen sellest korra vist kirjutanud ka.<br />Et Poeglapse koolimured ja see, kui palju ma pingutasin, et neid lahendada, tekitasid tunde, et tegelt on suure lapse ema olemine ka Ema olemise teema. </div><div><br /></div><div>Aga ikkagi on tore kirjanik olla. <br />Vähemalt seegi, noh =) Demiseksuaal, ATH, autist, ema, enesetapja, lemmikloomapidaja, Algernoni toimetuse koosseisus, töövõimetu puudega kirjanik. </div>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com21tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-74904176979399357892024-02-14T17:34:00.450+02:002024-02-17T14:26:33.445+02:00Ajaloost ja tulevikku vaatamisest armuasjus<p>Ma tahan, et mind armastataks.<br /><br />Ma ei ole ses osas raudselt ainulaadne, aga ausalt: varem arvasin ma, et KÕIK tahavad armastatud olla. <br />Et osadele inimestele on see täiesti kama ja mõnedele lausa eemaletõukav olukord, nõudis mult ikka väga palju inimestesse vaatlevalt (mitte nendesse uskuvalt, vaid neid rahulikult vaatlevat) suhtumist.<br />Aga ikkagi olen JÄLLE üllatunud, kuidas maailm on täis inimesi, kellel ei ole üldse sees tunnen: "Ma tahan, et mind armastataks, ma tahan, et mind armastataks, ma tahan, et mind<b> armastataks</b>, ma<b> tahan</b>, et mind armastataks," ja nii edasi. <br />Sest neid paistab olevat - lausa enamus?! Et suhet otsitakse, ei tähenda üldse seda, et tahetaks armastatud olla. Niimoodi armastamine, nagu minu arust on normaalne ja mida mina tahaksin ka enda pihta suunatuna tunnetada, on enamiku inimeste jaoks arusaamatu veidrus. <br />Jumala toredad inimesed on täiesti ükskõiksed teemal "kas kunagi juhtub üldse, et keegi tirib mu naerdes püsti, et paremini kallistada ja suudelda?!", nad üldse ei mõtle ka selle üle, see lihtsalt ei ole teema. </p><p>Jaa,olen aru saanud, et mulle ei sobi ka enamiku inimeste armastus. Esiteks, kui rääkida seksuaal-romantilisest armastusest, on hirmsaks takistuseks, et mina tahan inimesega enne sõber olla, muidu on temapoolne minusse armumine konkreetselt võigas ja talumatu. <br />Teiseks, ka lihtsalt lembe suhtumine ajab mu ebamugavusest nihelema, kui seal puudub teatud kiiks. Ma isegi ei tea, mis kiiks, ja ma ei ole kindlasti vihane inimeste peale, kes minuga lambist FB-s rääkima hakkavad või kõiki mu poste südamekestega hindavad, ent ega ma nüüd nendega lähedaseks ka ei taha saada. On lihtsalt ... ebamugav. Ja ma ei tea, miks mõne inimesega aastas viis lauset vahetada teemal "Sa oled tore." - "Sa oled ka tore, , nii hea, et sa oled!" on hea ja mõnega ei ole.<br />Nii lihtsalt on.</p><p>Seksuaal-romantilisest rääkides: mu hormoonid hakkasid jälle tööle ja ma jälle nii väga tahaksin, et demiseksuaalne armastus (krt selle armumisega, ma saan ka ilma toime, aga <b>armastus</b>) mu elus olemas oleks. <br />No ... K on, AGA. <br />Tema küll mind kunagi naerdes ei emba ja suudle ja imetle mu käsi, silm, juukseid või head maitset. Ta on mulle paar korda öelnud omal algatusel, et tal on hea meel, et mu enesetapp ei õnnestunud, muidu ta ei tunneks mind. Kiitnud mu kooke või pajarooga või suppi. <br />Ja öelnud, et olen huvitav inimene. <br />Jee.<br />Ma tahaks küll, et K armastaks mind nii, nagu mina teda. <br />Aga no ei armasta.<br />Need, kes on minusse viimastel aastatel armunud, tahaks hoida mu käsi, õlgu, pead, sosistada imetlussõnu ja ronida minu nimel kui mitte Džomolungma, siis Suure Munamäe tippu ikka, äratavad aga minus sellist jälestust, et ma pigem sureks kui nendega koos oleks. Liialdamata. Nagu ... JÄLK. <br />Sest nad lõid põlema liiga ruttu. <br />Mina hakkasin alles taipama, et ok, selle inimesega võib suhelda, kui nemad juba ... oh, mis seal rääkida. Iu.<br /></p><p>Tegelt ma põen hetkel hoopis selle üle, et kirjastuse esindajale vist ei meeldi mu romaan. (Ehk ta ei armasta seda, ta ei armasta mind, ta arvab, et lugejad ka ei armastaks seda raamatut ja tal on nagunii õigus samuti.) Loogika on selline: kui ta hakkas lugema ja talle meeldis, oli põnev ja ta tahab seda avaldada, oleks tal raamat juba läbi loetud ja ta oleks minuga ühendust võtnud. Kuna ta EI ole minuga ühendust võtnud, ta kas ei ole haaratud, loeb nagu töö nõuab, või pole alustanudki. <br />Viimane võimalus on ebatõenäoline, sest kohe on Kulka tähtaeg ja enne seda tuleb läbi lugeda ja otsus teha.<br />Ma nii väga tahaks olla kirjutanud raamatut, mida armastatakse. <br />Aga jälle ei ole, oh, kus ma jään.</p><p>Tulles tagasi seksuaal-romantilise juurde, siis kuna mul on jälle regulaarsed menstruatsioonid ja kirg ovulatsiooniperioodil, näpukad annavad isegi orgasme (kuigi loide) ja phmt hormoonid töötavad, ma imestan selle üle, kuidas teistel inimestel töötavad armuhormoonid NII TEISTMOODI. <br />Nagu NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII. <br />Ok, ilmselt kuskil on mõned, kel töötavad ka nagu minul. Aga neid on selge vähemus. <br />Ma arvan, et <a href="https://toidutegu.wordpress.com/" target="_blank">Frieda</a> on üks. Aga tema on ka naine - ma tahaks meest, kel töötavad nagu minul =D Ja ma tahaks, et ta oleks mu sõber ja siis tasapisi ka muid asju. <br />Phmt (kordan) tahaksin,, et K armastaks mind nagu mina teda. Aga no see ei ole võimalik.<br />Ja üldse ei ole ilmselt võimalik, et mul kunagi meestega veaks. Poeglapse isaga oli mu ainus suur armulugu ja see sai ka olema ainult seepärast, et ega temagi mingi normaalne ometi pole. <br />See šokeerib mind ikka veel. <br />Et ilus ja tark ja hea ja kirglik ja mida iganes ma olen, mul ei saa mitte kunagi olema head armusuhet. Sest mina ei taha neid, kes mind tahavad. Tahan ainult neid, kes mind ei taha, sest ainult nendega saan ma piisavalt headeks sõpradeks enne.<br /></p><p>Enne. <br />Enne mida?</p><p>Olgu, ütleme nii: ma tahan ainult neid, kelle hing mulle meeldib. Noorena ma kujutlesin iga ilusa näolapi taha ilusa hinge ja armusin esimesest silmapilgust, mis koliseb. Kõik need armumised jäid platoonilisteks, kuni tuli KEA. Ma ei tea, mis neist reaalselt saanud oleks. Aga KEA oli väga kujukas. Nagu - nii pidigi minema, kui armuda välisesse ilusse, arvates, et koos sellega tuleb kaasa sisemine. Et ilusa näolapi ja keha taga, romantilise viisi taga, kuidas juukseid silmilt heita, peab olema sisemine haav, mida just mina arstida saaksin.<br />Kõige Ebaõnnestunum Armsamavalik. <br />Ma siiamaani näen teda vahel unes ja loodan tema tunnustusi teemadel, millel ta mind 25-26-27 aasta eest halvustas. <br />Ma siiamaani mõtlen vahel rahuloluga tema reaalsetele tunnustustele - et pidi ikka midagi tunnustada olema, kui isegi TEMA märkas ja ütles. <br /></p><p>Siis oli Tütarlapse isa. <br />Temaga hakkasin asju ajama, sest lihtsalt tahtsin hirmsasti, et mul oleks oma poiss ja ise olla kellegi tüdruk. Nii hirmsasti, et ma isegi ei lasknud end takistada sellest, et ma temasse ei armunud. Maga minuga, käi minuga, ütle, et ma olen sinuga, oleme paar, mis siis, et ma ei tunnegi sind!<br />See toimis natuke aega. <br />Ma hakkasin teda armastama.<br />Tema mind vähemalt omast arust ka.<br />Aga mulle sellest ei piisanud. Selleks ajaks, kui me laps oli aasta ja kaheksa kuud vana, oli mul selja taga nii palju elamusi ja koosolemist, ebamugavusi ja valu, et mul ei olnud mingit tõrget öelda: "Aitab küll."<br />Sest ta ei armastanud mind minu jaoks arusaadavalt viisil. Magas teiste naistega ilma kummita. See tähendab, ta üldse ei mõelnud:minu elule ja tervisele nendega seksides, ma olin tal täiesti meelest läinud.<br />Ja sellega ma ei leppinud. Et ta teistega seksib: okei. Et ta teistega seksib, mulle kui Tähtsalt Isikule mõtlemata: üldse mitte okei. <table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg83Yx1GrCLOvqZDWzG5jaGsNtBYoSxw4hZ_QDdsi4JeapYA6ukiGUfZi4fPTpwbLCzW95KfY_oG2V-zh_cbudKeYwbvRb3uGsEPTUPa1wBoCm0mwCogwgzBDBA3mdgjNvqLwcM261PmAyTubmXWe3DmSOfnlzWDsMKfZNdioqxarUWF1QPGh8OTaqeUECX/s720/s%C3%A4deme%20perepilt%202005.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="540" data-original-width="720" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg83Yx1GrCLOvqZDWzG5jaGsNtBYoSxw4hZ_QDdsi4JeapYA6ukiGUfZi4fPTpwbLCzW95KfY_oG2V-zh_cbudKeYwbvRb3uGsEPTUPa1wBoCm0mwCogwgzBDBA3mdgjNvqLwcM261PmAyTubmXWe3DmSOfnlzWDsMKfZNdioqxarUWF1QPGh8OTaqeUECX/s320/s%C3%A4deme%20perepilt%202005.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Pildi tegi Tütarlapse isapoolne vanaema</td></tr></tbody></table></p><p>Poeglapse isaga läks juba traditsioonilise demiseksuaali mudeli järgi. Kuna tal oli naine ja me absoluutselt mingil soolisel pinnal ei suhelnud, ma armusin temasse sügavalt ära. <br />Ja siis jättis ta naine ta maha. 2 kuud hiljem olime juba paar.<br />Mina ainus kahepoolne Suur Armastus ja see pold ka Suur Armastus, vaid ta lihtsalt otsis pärast naise äraminekut plaastrit. Jai.</p><p>Pärast oli mul seksisõber, kes mulle meeldis ja ei meeldinud ka. Tundsime üksteist ammu, ta oli ilus, dramaatilise mineviku ja kenade avatud mõtteavaldusega. <br />Ta tegi ka palju väga halba nalja, otsis seltskonna positiivset tähelepanu, neil põhimõtteliselt vaimselt jalus püherdades ja saba liputades, ning mida aeg edasi, seda enam taipasin, et ta on otseselt rumal.<br />Tema on ainus inimene, kellest arvasin, et jäin rasedaks, ja otsustasin, et krdile, teen aborti.<br />Õnneks järgnes negatiivne rasedustest ja päevad ja huhhhhh.<br />Lõpetasin temaga seksimise. Sest ta oli mingil moel sümpaatne, aga ikka liiga rumal.</p><p>Proovisin Leevikesega. Kuna Leevike oli täiega ebakirglik, oli meil aeglane mingisuguse surveta algus. Ta oli (on ikka veel) kena ja mina tuvastasin, et oh, ta on autist, sellest omapärad, ning me põimusime.<br />Mõne aja pärast selgus, et ta ei muutu minu suunas kirglikumaks, vaid VEEL jahedamaks. Sest no naine olemas, rist kirjas, nüüd tuleb teda vahel kinno ja välja sööma viia ja sellest piisab. <br />Mina tahtsin, et mind armastataks. <br />Mulle TÕESTI ei piisanud sellest, et ta mulle rannakarpe tegi ja filme näitas. <br />Pealegi oli (ja on) ta mitte lihtsalt rumal, vaid JUBE rumal. <br />Millest ma sain aru aastaid hiljem, ent ikka veel täidab see mind õudusega.</p><p>Noh, ja aeg temaga jooksis tegelt juba Rongimehele sisse. <br />Hei, tegelt jooksis seksisõbra oma ka! Mul tuleb meelde üks telefonikõne, kui Rongimees helistas ja ma vastasin, kuigi amelesime samas seksisõbraga. Sest ega mina ka mingi psühholoogiline tark ei ole kogu aeg olnud. Telefon helises otse mu kõrval, ma vaatasin selle ekraani, tuvastasin, et tore inimene helistab, ja võtsin vastu. Sest seks - seks ei ole ju nii oluline kui armastus, ja Rongimeest armastasin ma raudselt rohkem kui seda teist vennikest.</p><p>Ohhhh ... nii väga armastasin. <br />Arvasin, et tema armastab mind ka. Platooniliselt, ent nii-nii kõvasti.<br />Eksisin.</p><p>Peale Rongi läks kõik kuradile. See tähendab, sõpruse ja armastuse suhtes. Senised suhted ja suhtemallid muutusid (enamasti suhted katkesid, aga mõned ka sõlmusid), minu seksuaalsus jäi magama ja kuigi ma proovisin seda siira uskumatusega igat moodi äratada, see lihtsalt ei juhtunud. <br />Ma tahtsin last ja olin kindel, et saan ta. Keskendusin ainult lapsesaamisele, krt selle seksuaalsusega, no kui ma ei taha kedagi, no siis ei taha. <br />K hakkas mulle samas romantilise partnerina järjest ahvatlevam ja ahvatlevam tunduma, aga peale mitut moodi üritamist teda voodisse saada - ma arvasin, et armusuhetes on seks tähtis - ta ütles mulle, et eieieiei, ta "ei taha mulle haiget teha". <br />Läksin täiesti tükkideks. "Ei taha mulle haiget teha?!" Krt, sa ei SAA mulle rohkem haiget teha, kui sa praegu oma äraütlemisega teed! <br />See oli hirmus. Reageerisin tüüpiliselt: koidu ajal Olerexi suitsu ostma, sest suitsetamine on ainus, mida teha tahtsin. Seisin tühermaal, suitsetasin ja nutsin. <br />Need olukorrad on mu elus nii korduvad olnud, et minust võiks teha reaalelul põhineva filmi, kus iga "ta ei armasta mind, miks, miks?!"-episoodi järel ma seisan tühermaal, suitsetan ja nutan.</p><p><iframe frameborder="0" height="270" src="https://youtube.com/embed/Lle_GA1cg20?si=rE6PKpSgTL7pF_wa" style="background-image: url(https://i.ytimg.com/vi/Lle_GA1cg20/hqdefault.jpg);" width="480"></iframe></p><p>Nojah, aga iga korra järel, mil ma ta meie mitte-paar olemisest hoolimata ta maha jätsin, näitas ta mulle, et armastab mind. Paar korda isegi tulles vastu ning andes mulle, mida ma tahtsin ja ta varem ei andnud. <br />Ja olgem ausad: ma hoolin armastusest kaugelt enam kui seksist. <br /></p><p>Nii et nüüd on mul K ja midagi muud ei paista kunagi tulevat ja K ei hakka mind kunagi tahtma. "No ma võin ju sinuga magada, kui sa nii hirmsasti tahad," EI ole see, mida mina tahan.<br />Ma tahan armastust - sellist armastust, nagu ma ise välja annan.<br />Aga no seda ei anta. <br />Ma arvan, seda ei tulegi kunagi.<br />Mis on päris krdi hirmus tõdemus ikka. </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com14tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-21376410279356866212024-02-11T15:36:00.001+02:002024-02-11T15:36:46.516+02:00Oeh, tähtaeg möödas, asjad tehtud, kergendusvalu<p>Nüüd on peavalu. </p><p>Mu pea valutab pärast füsioterapeudi soovitatud harjutuste iga päev tegemahakkamist umbes 3 korda vähem, valu saab üldiselt ibukaga ära kaotada (mis on ime, üldiselt ibukas aint leevendas) ja sumatriptaani ei lähe vaja. <br />Olgu, see ei olnud päriselt selge lause, sest kõlab nii, nagu mul algaks peavalusid ka kolm korda vähem kui enne.<br />Tegelikult vbla kaks. Lihtsalt migreene, sumatriptaani vajavaid peavalusid on kolm korda harvemini. Mitte kord nädalas või rohkem, vaid kord kolme nädala jooksul - kuigi siis on visad, kulub mitu tabletti. <br />Aga mis! Enne olid ka pooltel kordadel visad ja mu maailmatunnetus on nüüd PALJU helgem.<br />Igast asjad: ma ei lähe magama seepärast, et peavalu algab, vbla õnnestub enne magama jääda, kui hulluks läheb, ja jääb seekord tulemata. Ma ei ärka hommikul seepeale, et krt, pea valutab, ent vbla läheb paremaks, kui ma ei lama. Muide, enamasti lähebki, mul on sellised peavalud, mis pikaliolemisega kasvavad. Kuigi UNI vahel aitab. Magamine. <br />Üldse, see tunne, et "nagunii hakkab pea valutama" on taandunud. <br />Enne oli kogu aeg saatjaks tunne, et kohe, kohe võib hakata. <br />Nüüd teen igast peavaluohtlikke asju ning küll mõtisklen vahel, et varem ma poleks nii saanud, aga see ei pidurda mind tegemiste ees absoluutselt. <br /><br />Mu elu ei ei saada peavalu nagu igavene koor. Ma ei mõtle selle üle, kas pea valutab nii vähe, et oma tavaline hommikune kilomeeter joosta või nii palju, et see läheks jooksmise peale ainult hullemaks, kõnni, naine, see on kõik, mida endale luba saad. <br />Kui pea valutab, ma nüüd ei jookse ja kogu moos. <br />Ma võtan peavalu kui erakordset olukorda, mille jooksul tavalist elu ei elata, mitte kui tavalist, mis siis, et jube vastikut olukorda, mille jooksul tehakse endale järeleandmisi, kuid nii vähe, kui vähegi saab. </p><p>Nojah,, aga nüüd mu pea ikkagi valutab. Sest pinge oli suur, eile saatsin romaani ära, et äkki Raulile meeldib, siis mängisin kella viieni hommikul civi , sest und ei olnud. Ma rüsasin enda nii ära, et kõht läks lahti, jalad värisesid, käed värisesid, põrkasin vastu uksepiita ja täna pea valutab.<br />AGA IKKAGI AINULT NÕRGALT! SELLE VALUGA JOOSTA POLEKS PROBLEEM!</p><p>Täiesti teine elu see pidevmigreenita elu. <br />Ega ikka enne ei saa aru - vähemalt mina - kui halb on, kui see halb ära kaob ning kergendus NIIIIIIIIIIIIIIIII suur on. </p><p>Vbla selle pärast ma ei saa aru, kuidas kannatusi ei saa järjestada ja kannatus on kannatus on kannatus, ükskõik mis põhjusel. <br />Sest minu jaoks ei ole kannatus kunagi nii suur, et võtab kõik enda alla ja midagi muud ei ole. Või õieti, on küll. Valu on kohutav, kohutav, KOHUTAV. <br />Aga olgu vaimne või füüsiline valu, taustal on ikka mingi kiretu hääl, mis märgib: "Nojah, aga oleksid sa mõni teine inimene, su arust oleks veel üsna hästi. Kui sa endale seda lubaksid, mõtleksid ju kohe välja, mis võiks veel halvemini minna ja veel halvem olla!"<br />Muidu, ma enam häda sees ei mõtle, et niigi hästi. <br />See ei teinud mu olemist paremaks, see tegi veel halvemaks, sest tundsin: "Praegu on perses, aga võiks veel enam perses olla. Kõik võib VEEL HALVEMAKS minna. Miks ma üldse elan?!" <br />Haiglased mõttemustrid olen PR ära koristanud. Aga seda mõtlen ja tunnen küll, et olgu, ma suudan veel veidi. Veerandtund korraga. Üks tegevus korraga. Pole hullu, ma suudan.<br />Et vahepeal oli VÄGA VÄGA V Ä G A rõve, saan aru takkajärele. Kui valu enam ei ole, kui saabub kergendus, kui korraga ei vajutata mind enam 100 kilo kividega aeglaselt lömaks, on imeline olla.</p><p>Aga et kannatus on kannatus, olgu või karedate linade, mittekäivituva auto või valutava sõrme häda ...<br />Eip, mul ei registreeru. <br />Sest mul vahetu kannatus üldse närvisüsteemis ei registreeru.<br />Olla on kohutav kohutav kohutav, aga ega ma sellepärast veel ... maitea, kokku kuku ja tegutsemist lõpeta nt.<br />Minu maailmas on kannatustel määr ja pole olemas mingit "OMG, sõrm valutab, ma hullun!"-õigust. <br />Sest minu jaoks on isegi suur sõrmevalu: "Aah, vastik. Õnneks mitte igavene. Kannatan ära, mis seal ikka."</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-76241731552514769852024-02-08T16:47:00.006+02:002024-02-09T00:52:14.759+02:00Ma usun, ei usu<p><span>Ma olen viimased kuus päeva toimetanud omaenda tekste päevas vähemalt viis korda rohkem, kui normaalsetel päevadel. <br />Ühe lehekülje asemel 5.<br />Selle tulemusena olen omadega täiesti läbi, vihkan kõiki ja kõike (märgatav ka viimasest postitusest, juba teisel tihepäeval olin omadega läbi) ning mul pole leebust, lahkust ja sõbralikkust kuhugi anda. <br />Täna ka ainult tõrelen maailmaga. <br />10. veebruaril peaks see kõik läbi olema. Huvitav, kaua kulub, et end pärast välja puhata?</span></p><p><span><span style="color: red;">HOIATUS: Osa juttu kõlab, nagu oleksin väga uhhuu - aga krt, neid uhhuu-inimesi ma KA ei usu.</span></span><br /><b><br />Mida kõik teavad ja mina ei usu</b><br /><br />* kui oled hea inimene, läheb sul hästi<br />* jube tähtis on, mida sa sööd, millega end pesed, millest rõivaid kannad. (Öko päästab su!)<br />* sõltuvused on pahad<br />* suitsetamine on paha<br />* alkohol ei ole lahendus (mulle ei olegi, aga kellelegi kuskil on kindlasti)<br />* narkootikumid on eriti pahad<br />* keskmised tulemused milles iganes ütlevad sulle pädevalt, kuidas sinu elu, haigestumine, tervistumine jne käib<br />* asjade ärategemine annab positiivse laengu<br />* pole oluline, mida teised sulle teevad, loeb, mida sina teed teistele<br />* oma ala spetsialistid (arstid, psühholoogid, maalrid, õpetajad) on pädevad ja nende pead täis tarku mõtteid, usu neid.<br />* varem magama minnes saab rohkem und<br />* õnnelikkus on kinni mõtlemises ja tervislikes eluviisides<br />* paks olla on paha su tervisele<br />* ja üldse paha<br />* haridus teeb targaks ja pädevaks<br />* teraapiatest on vaimse tervise toetamisel suur abi<br />* peaasi.ee on pädev leht ja sealt saab kontakti pädevate inimestega<br />* inimene on selline, nagu haridused väidavad teda olevat<br />* kõike saab kehtivate reeglitega seletada<br />* seaduslikkus on headuse mõõdupuu<br />* välised näitajad (nt haridusdokumendid, kehamassiindeks, töölt/koolist puudutud päevade arve jne) näitavad neid asju, milleks nad väidetakse pädevad olevat<br />* teadus ei kannata "<i>conformation bias</i>"-e all<br /></p><p><b>Mida ma arvan, et kõik teavad, ja olen täiega hämmingus, kui nad ei tea</b><br /></p><p><span style="color: red;">Hoiatus: jaa, vastuolud! </span></p><p>* inimesed on VÄGA erinevad<br />* tunded on hormoonides, kehalised<br />* inimese "ilu" peitub peamiselt tema endassesuhtumises ja -usus<br />* jutumärkideta ilu on ka olemas, aga selle märkamiseks peab tark olema<br />* psühhosomaatika on VÄGA sage <br />* eksida ja oma eksitust tunnistada on väga tavaline ja igati normaalne (jutumärkideta)<br />* armastus päästab (kui mitte maailma, siis indiviidi ikka)<br />* inimene võib teha, mida tahab, ilma et sellest midagi hullu juhtuks<br />* enamik inimesi tahab teha nii hästi, kui nad suudavad<br />* ma ei ole isekas<br />* kuidas inimene kedagi/midagi näeb, on kaugelt enam mõjutatud sellest, milline inimene tema on, ja väga palju vähem sellest, milline on see inimene või nähtus, mida ta vaatleb<br />* mina tean enda kohta palju rohkem, kui sina minu kohta tead<br />* mis ei tähenda, et blogidest ei saaks inimese kohta adekvaatset pilti<br />* inimesed on üldiselt head<br />* aga uskumatult rumalad<br />* enamik meie (inimeste) omadusi on kuidagi evolutsiooniliselt kasulikud, kuid mitte nii, nagu esmapilgul arvaks<br />* ausus on alati parem kui valetamine, vaja ainult õiged sõnad leida<br />* hellus tuleb enne jõhkrust, mis tuuakse mängu alles siis, kui hellusest kasu pole<br />* lahke olla tasub ära (vähemalt endapildi osas)<br />* maailm saab hakkama<br />* IGA tegevus võtab energiat<br /></p><p>Nüüd ma toimetan edasi.<br />Ilmselt saan tähtajaks kõik tehtud - ühe asja juba sain ja saatsin ära - iseasi, kas teised ka seda hindavad või on mul ainult: "Nojah, vähemalt tegin oma parima."</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-10108469165946111402024-02-05T18:38:00.005+02:002024-02-06T14:57:36.564+02:00Enesetapmisele tagasivaatav pealelõuna<p>Nüüd ma tahan vinguda.<br />Peamiselt sellepärast, et olen kahel päeval järjest kõik ära teinud (kirjutamised, muu on pisiasjad-pisiasjad), muu elu ka enam-vähem ära hallatud, isegi trenni olen vaikselt tegema hakanud, täna on ka kirjutamistest pool tehtud - ja ma olen vihane, õnnetu ning hädas.<br />Kusjuures kirjutamine ju tegelt MEELDIB mulle. <br />Aga päriselt elusana, nii et ma ei mõtle kogu aeg "kasutegurile" ja "kas ma olen selle ära teeninud" jms tundsin end ikkagi kolm tundi civi tagudes. Et kolm tundi, on tähtis - kui ma teen midagi lõdvestavat ja kasutut vähem kui pool tundi, ma pean seda hädavajalikuks puhkuseks. Et end unustada ja hasarti minna, mitte püsida hädavajaduste rahuldamise tasemel, kulub märksa kauem aega. <br />Mis tuleb näiteks kirjutamise, une ja koristamise arvelt.<br />Oh, paha mina, vbla ma ei kirjuta täna normi täis!</p><p>Seejärel pesin köögis nõusid ja mõtlesin mornilt - väga mornilt - kuidas see ongi elu. <br />Teed seda, mida pead tegema, muidu ei jõua kõiki oma kohustusi täita, ja kui saad natukene tunnet kätte, et on mõnus, unustad hetkeks enda ja tavalise mõistlikkuse, kirjutab kommentaator sulle, kuidas sul peab ikka väga kerge elu olema, kui saad civilit taguda.<br />Ja siis ma olen halb inimene, kes ei tohiks kunagi lapsi saada, oh vaesed lapsed, sest ma ei suhtu sellesse ellu, mis koosneb kohustustest ja midagi toredat minu energiatasemega elamisse eriti ei mahu, entusiasmi ja innuga. Kestku elu aga kauem, soovib miljon rahvast ja mina olen mingi värd, et loodan surmas puhkust leida. <br />Mul ei ole täna eriti halb.<br />Mul ei ole täna eriti kriis ja pinge ja panen viimase välja.<br />Mul lihtsalt ei ole eriti hea ja siis ma vihkan kõigest südamest ühiskondlikku üleüldist õnnejoovastust elust ja elamisest. <br />Mida mina näen: elu on töö, töö, töö, töö, töö, kriis, töö, kriis, töö, töö, töö, peaks rõõmustama, aga ei jaksa, töö.<br />Mida kommentaator ütleb: "Enesetapp = elu kõige rumalam otsus."<br />Ja hunnikus kommentaatoreid ja päriselus tuttavaid inimesi: "Kuidas sa läksid rongi alla ning teiste peale ei mõelnud?!"<br />Ma ei saa aru, kuidas nad/te aru ei saa, et kui mul juba on kohutavalt kohutavalt kohutavalt halb, EI ole see, et kellegi teisel on pärast võibolla kohutavalt (üks kord, mitte kolm) halb, eriline argument. <br />Phmt sama loogika kui inimeselt, kellel on pool keret, käsi, jalg, külg, nägu põlenud, ja ta tahab surra, küsida: "Kuidas sa ei mõtle, et teistel võib seepeale sihuke tunne olla, nagu oleks kogu labakäsi põlenud????"<br />Nagu ... ahah. Sitt lugu küll. Valu on hirmus asi. <br />Aga mul ei ole ega olnud küll kuidagi tunnet, et ma teiste heaolu pärast kohutavalt kohutavalt kohutavalt kannatama pidanuks. Ainus, mida selline küsimus mulle ütles, oli, et inimesed ei saa aru, et mul oli päriselt halb. Nende arust oli nende halb palju tähtsam ja suurem.<br />Vähemalt mu laste halb ikka, hirmus, miks ma ei mõelnud, et neil hirmus on?! <br />Esiteks mõtlesin ma, et nutavad veidi ja pärast on neil parem, kui sellise kipaka emaga, kes kuhugi ei kõlba, aga keegi neid üle ka ei võta, sest no see ema nende hädavajadused katab siiski ära. <br />Ja teiseks: jälle, mul on päriselt reaalselt pool keret põlenud. Lastel vbla on pärast käsi põlenud. Ma ei saa aru, mis loogika on seal, et minu valu on ebaoluline, kannata, et teistel valus ei oleks. <br />Kui valu ei ole oluline, pole ju ka põhjust teisi sellest säästa? Kui valu ON oluline, on minu valu ka ju oluline?<br />Grrrr ...<br />kusjuures oleks siis üks või kaks inimest sel seisukohal olnud. <br />Eip, see oli massiline. Mitu päriselt sõpra-sõpra lõpetasid mu sõbrad olemise, sest ma nii isekas olin.<br />Miks ma teistele ei mõelnud, kuidas ma võisin ....<br /><br />AAAAAAAAAAAAAAHHHH!<br />Inimesed!</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-91699022737820463502024-02-03T19:17:00.003+02:002024-02-03T23:25:44.943+02:00Päriselt, te võite mu vanu raamatuid ka lugeda<p>Vat nüüd on küll aeg lihtsalt ... kadunud. <br />Et ma olin haiglas ja haige ja siis jälle haiglas ja siis jälle haige (iga päev läheb paremaks, ent üritasin täna natuke joosta ja suutsin seda teha kahel korral umbes 50 meetrit kõndimise vahele, teotempos ja päkaljooksuna) ja kui enne oli kogu aeg kõigeks ilgelt palju aega, kadus see korraga ära ja ma pean mingit ... süsteemi jälle rakendama. <br />Ei, ei ole kohutavalt kiire, aga<i> hopepunk</i>-loo ülevaatamine on suht kuklas ja kui ma päriselt tahaksin toimetada läbi uue romaani ja saata ta Raulile nii, et Kulka tähtajani veel natu aega jääb, on vaja sellega ka üsna tihedat tööd teha. Üle 30 lk ootab ülevaatamist.<br />Vbla tahan. Sest noh - juba Neil Gaiman ütles, et ei tasu keskenduda sellele, mis juba valmis, vaid kirjuta järgmine asi. <br />Ja järgmine. <br />Ja järgmine.</p><p>10. veebruarini ei ole korraga enam miljon aastat aega.<br />Aga notsu ja lendav jagasid mulle mõningaid tagasisideme-linke ja need julgustavad ikka edasi kirjutama.<br />Mitte et ma muidu ei kirjutaks, aga need tekitasid lootust, et avaldamisele võib ka midagi head järgneda.<br /><a href="https://serverisirvija.wordpress.com/2023/12/31/56-38-18-0-0/" target="_blank">"Kuningate" link</a> + "<a href="https://futuland.blogspot.com/2024/01/jaanuar-2024-pakasest-sulani.html#" target="_blank">valikud" ja "kuigi sa proovid olla hea"</a>. <br />Kummaski postituses on minu raamatutest juttu küll ainult ühe lõigu jagu, ent asi seegi halval ajal, onjo.</p><p>Ja kirjutati hästi. Ma olen tark, jai! Ning hea fantaasiaga.<br />Seda ma olen tähele pannud küll, kuidas maailmas on hulk kirjanikke, kes kirjutavad järjest suht sama raamatut või vähemalt sama lugu järjena ja järjena ja järjena. Mul ei ole üldse tunnet, et see minu teema oleks, sest kui ma juba tean, mis saab ja kuidas, mul ei ole huvi seda raamatut kirjutada. See on juba olemas, mul ei ole mõtet enam vaeva näha.<br />Ma tahan midagi uut luua, milletaolist veel ei ole.</p><p>Perepilte ka pole ja ei tule niipeagi, sest Tütarlaps sõidab ülehomme oma isale Soome põhjaossa külla ning pole seega kättesaadav.<br />Ma ei tea, miks ma seda ütlesin, nagu inimesed ootaksid hirmsasti vms. Ilmselt seepärast, et ma lubasin, et teen, ning asi viibib. <br />Mul on kalduvus omaenda lubadusi väga tõsiselt võtta. Kui ma ütlen, et teen, on see minu teadvuses phmt nagu juba tehtud, ainult viimistleda veel vaja. Mis mõttes ei saagi veel tulemusi näidata??? Ma ju ÜTLESIN, et teen!</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-39784601498232075982024-01-31T19:18:00.004+02:002024-02-02T12:26:56.404+02:00Jälle kodus tagasi<p>Ei mäleta, kas ma oma endometrioosiopi järel rääkisin, KUI rõve see lapraoskoopia-järgne õla- ja rangluupiirkonnavalu on. <br />Üle ka ei hakka vaatama.<br />Aga see on. <br />Osad inimesed ei saa seda. Osad (nagu mina) saavad. Phmt on põhjus lihtne: lapraoskoopia jaoks pumbatakse inimesse omajagu õhku, et organid kaamerale selgemalt eristatavad oleksid. Ja siis see õhk vajutab närvidele. <br />Osadel inimestel hakkab valus - teistel mitte.<br />Mina olin oma palatis selgelt ainus, kel see õlavalu-probleem oli, kuigi neljast kolmel olid sapikivid just välja lõigatud ja me võrdlesime oma kotikesse pandud saaki. Ma võitsin pika puuga, muide. Kellelgi polnud midagi samaväärset vastu panna. Nagu kotike kohviube. </p><p>Mul on see kilekott sapikividega riiulis, aga Poeglaps keeldus kategooriliselt mul sellest pilti teha laskmast. <br />"Mitte minu telefoniga!"<br />"Kas see on liiga rõve su meelest?"<br />"Ei ole rõve, ma lihtsalt ei taha."<br />Sihuke ta ongi - tal on tahtmised ja mittetahtmised ja neil pole alati põhjust. Vbla minuga kasvamise tagajärg - aga selle tagajärje ma võtan. MINUL peab alati põhjus olema ja see on maru kurnav. Loomulikult tahan oma lastele paremat elu ja olen rahul, kui seda tekitada õnnestub.</p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtmYiuhtvHMWyKCmgOZj2g-uBXNeW8V17ZaeRvKCRF05AeWcVUVvlQwR7OA56sD_2WUMNGhSn4ZZQBLktWg1O-osI2Jj90c789tRihppx1f27Nfo0e4NrK32svfxwMG26f8uloenON4XmWNbPXPSt4DnQwDCS8zcqjRzReTZzsjopMfSky0iHNN1teaewb/s3024/minu%20sapikivid%20jaanuar%20204.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="3024" data-original-width="3024" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtmYiuhtvHMWyKCmgOZj2g-uBXNeW8V17ZaeRvKCRF05AeWcVUVvlQwR7OA56sD_2WUMNGhSn4ZZQBLktWg1O-osI2Jj90c789tRihppx1f27Nfo0e4NrK32svfxwMG26f8uloenON4XmWNbPXPSt4DnQwDCS8zcqjRzReTZzsjopMfSky0iHNN1teaewb/s320/minu%20sapikivid%20jaanuar%20204.jpg" width="320" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">K oli lahke ja tegi pildi</td></tr></tbody></table><br /><p>Üks palatikaaslane aina kurtis, kuidas ei saa pöörata ja tõusmisel on kõhus valutorked ja oh ja ah.<br />Ja mina?<br />Mina mõtlesin, et see opijärgne haavavalu on täiesti ok, see pole kõneväärtki, võtke see jube õlavalu ära!<br />Valuvaigistid aitasid natuke. Aga mitte piisavalt selleks, et ma öösel peaaegu nuttes poleks koridoris tuianud ja üritanud üles leida, kus õed magavad, et veel valuvaigistit saada.<br />Leidsin ka. Mitte et ma oleksin siis julgenud puhkeruumi sisse astuda ja mürglit teha. Ma läksin oma palatisse tagasi, kannatasin veel veerand tundi ja seejärel otsustasin, et ma lihtsalt ei suuda.<br />Läksin uuesti koridori ja leidsin sealt jalutava õe. Edastasin talle oma mure, ta ütles, et see on täiesti normaalne, ja lubas kellegi valuvaigistiga saata.<br />Sain kolm tabletti paratsetamooli.<br />Noh, hädaga sööb vanakurat ka kärbseid - kusjuures oli piisavalt abi, et suutsin magama jääda. </p><p>Tasapisi läheb see õhk ka välja, aga kaks päeva pärast opi ta veel lahkunud ei ole. Jaa, valu on väiksem ja ajuti on lausa valuta. Aga ajuti tuleb tagasi. Kusjuures vahepeal mitte õlgadesse, vaid selga. <br />Rsk, ma saan kohe palju paremini aru neist, kellel selg vahel talumatult valutab!</p><p>Muidu kulutan oma aega Disco Elysiumi fännfiktsioonide lugemisele. Esimesed meeldisid mulle väga, edasi läks ka hästi, aga nüüdseks olen välja raalinud, kuidas nad kirjutavad, ja veidi pettunud.<br />a) KÕIK seniloetud on kirjutanud, kuidas Harry on kaineks hakanud. Suitsetab küll, aga sellega asi piirdub. <br />WTF? Mis mängu nemad mängisid?! <br />b) Muidugi on enamik lugusid vähemalt veidi gay-armulood. Mis on arusaadav, sest fännfiktsioone kirjutavad enamasti gay-armulugude fännid JA seekord on neil isegi teatav alus - Kim on kanooniline gay ja Harry ilmutas rõdul suitsetaja suhtes selgelt erootilise maiguga tundeid. Aga ikkagi. Lahendada kõik probleemid seksuaalse armastusega on veits mage.<br />c) Hästi naljakas on näha jutu sisu pealt, milline autor on mõnest endisest idabloki riigist ja milline mitte. Näiteks ei tule lääne inimestele pähe, et elekter või (eriti soe) vesi võivad suvaliselt ära kaduda. Nad asendavad selle murega "ta oli pool tundi duši all, järgmise kuu arve tuleb kohutavalt kõrge". <br />d) Kõik armastavad Kimi, aga Harryle on sageli antud positsioon, mida ma heaks ei kiida. Jah, sa SAID mängus valida võimaluse mängida teda kui ennasthaletsevat hädapätakat, aga krt, see ei olnud ainus valik!<br />(Ja isegi enesehaletsuse mängimisel hädapätaklus ei tulnud automaatselt kaasa, selles suunas peab fännfiktsiooni autor ise mõtlema, kui tahab teda sellisena näha.)<br />e) Loen ikka edasi. Ütleme, Disco Elysium on mu hetke hüperfiksatsioon, kui ATH-žargooni kasutada. </p><p><br /></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEicl8-k6oFbGrqmnMU19upDIzmkrXdkfUsm1KvQXyn9g20UMfElNzBMys2hhBwAC8nMT3hfrzjNP6bQVgelUyYcU3pkqjenvv-b26lC6_P34akWahJRXebsLGCR1OOeKubo1DessWp0oijYZzUwynkb_lzK6k2KDZiflEL3QdOXB4XnxzS0b-qrO_Wn8xmU" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img alt="" data-original-height="2368" data-original-width="1920" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEicl8-k6oFbGrqmnMU19upDIzmkrXdkfUsm1KvQXyn9g20UMfElNzBMys2hhBwAC8nMT3hfrzjNP6bQVgelUyYcU3pkqjenvv-b26lC6_P34akWahJRXebsLGCR1OOeKubo1DessWp0oijYZzUwynkb_lzK6k2KDZiflEL3QdOXB4XnxzS0b-qrO_Wn8xmU" width="195" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kim</td></tr></tbody></table><br /><p></p><p>Ei, "Devolutsiooni" raamatut pole ikka veel. <br />Ma natuke aega jälle ei stressa sellepärast. Kasvatan oma opihaavad kokku ning loodan täieliku ootamatuse peale, et asjad juhtuvad ka siis, kui mina aktiivselt peale ei suru. <br />Teoreetiliselt ju võib nii juhtuda?!<br />Teoreetiliselt võib igasuguseid häid asju juhtuda. <br />Ja praegu ma loodan sellele</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com7tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-32217947658745350972024-01-26T18:00:00.002+02:002024-01-26T23:39:50.098+02:00Tervislik seisukord halvenes<p>Ma jäin vahepeal haigeks.<br />Mitte niimoodi haigeks, nagu enamasti "haigeks jäädakse", vaid niiimoodi, et ma arvasin, et on jälle maohaavand, seejärel, et nii rõve maohaavand vist ikka ei olnud, ja siis kutsus Poeglaps mulle kiirabi, sest ma seisin püsti, ükski teine asend ei kõlvanud, ja huilgasin nagu udusireen. Ei saanud üldse olla.<br />Kiirabi viis mu haiglasse, kus tehti kompuutertomograafia. Äge kõhunäärmepõletik, ütlesid nad. Siis tehti ultraheli, mis ütles, et sapipõis on kive täis.<br />Esmaspäeval lähen tagasi, siis nad lõikavad mul sapipõie välja. </p><p>Ei ole väga toredad päevad olnud. Peamiselt magasin päevad ja ööd otsa, vahelduseks valutas jälle pea, mitte kõht. Aga mul on päris hea tugivõrgustik ikkagi. Poeglaps, Tütarlaps ja K, ka mu ema pani natuke õla alla (loe: raha).</p><p>Kui ma K-ga ei rääkinud, kirjutasin luuletuse.<br />Nüüd on jälle kõik hästi. Aga samas on luuletus muidugi tõsi.<br />Ma olengi väga tõsine inimene.<br /><i><br />Vaata, ma võiksin kirjutada suuri sõnu. <br />See kõik on olemas, lihtsalt eesriie on varjuks.<br />Vaata, ma võiksin elada suuremat elu,<br />kuid ei taha, et sellega jälle ma harjuks.</i></p><p><i>Suur elu on valu<br />ja mina vana väsinud naine.<br />Elangi pisikest elu,<br />olen leige väherasvane aine.</i></p><p><i>Kui ma sinust räägin, siis muigamisi ja leebelt.<br />sest ma ei taha kannatada, aitab sellest juba.<br />Jah, ma tahaksin seda, jah, ma tahaksin veel, et -<br />aga ei, parem ei taha. Nagunii pole luba. </i></p><p><i>Oh, see on tuttav rada.<br />Nutt, karjed ja kirjutamine.<br />Ma ei taha kannatada,<br />verd nõrguda sinu nimel.</i></p><p><i>Valud ja ahastusvärin.<br />Koidiku külm hall taevas.<br />Kas mu leigus on üldse päris?<br />Vahet pole.<br />Mis ma end vaevan.<br />Las olla elu kerge ja jahe.<br />See on kindlasti valust väiksem pahe. </i></p><p>Hetkel olen ma kohe eriti valu vastane. <br />Äge kõhunäärmepõletik on jube. Ei soovita kellelegi. <br />Aa, ja millest saab sapikivid? Te üllatute. Päriselt. Mina konkreetselt jahmusin ja nördisin. <br />Sapikivid saab, kui ei sööda rasvast toitu. Kui sapp aina koguneb, aga teda ei kulutata ära, ta kivistub. <br />Nagu - pffff.<br />Ja nad räägivad, kuidas nii TERVISLIK on rasvu toidus vähendada ... <br />Krt, kas on MÕNI "kõik teavad seda"-teadmine, mis minu puhul ka kinnitust on leidnud v?! Aaa, ok - noorelt on kergem rasedaks jääda. <br />Mhmh. See on. </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-51035024014625041152024-01-20T09:48:00.005+02:002024-01-21T23:27:32.121+02:00Eluaasta 44 algab<p><span style="color: red;">HOIATUS: Kehaeritised.</span></p><p>See ei ole eriti sünnipäevajutt.</p><p>Natuke on - vananemisteema on sees ja lõpus annan lubadusi uueks eluaastaks - aga lihtsalt hämming oma keha üle.</p><p>Nagu ... et aasta ja kuu aega pole menstruatsiooni ja siis tuleb jälle? Ning et seda mitte juhusliku juhusena võtta, siis 28 päeva pärast algab järgmine nagu õpikust peatüki "menstruatsioon" alt?<br />Mida krdit?! Ma jõudsin juba leppida, et ok, viljakas iga möödas, sel on omad voorused, omad puudused, aga no elan niimoodi - ja nüüd jooksen jälle kord kuus verd? Kusjuures mitte vähe. Kupsik saab paari tunniga täis. Jah, öösel ka. Olin nii ettevaatamatu, et magasin peaaegu neli tundi järjest ja mu pool keret, öösärk, lina, tekikott ja madrats olid niimoodi verised, nagu oleksin tapamaja avanud. No hea küll, rangelt võttes nagu oleksin tapamaja avanud, seal ühe väikese looma tapnud ja lasknud verel endale peale ja voodisse voolata, ent ikkagi. <br />Kell kaheksa sünnipäevahommikul olen ma üleval, sest pärast pesemist, metsikut linadevahetust ja madratsi puhastamisel külma veega möllamist pean natuke rahunema ja kohvi jooma, enne kui magama saan.</p><p>4 tundi ainult? No ma mängisin poole neljani <i>Disco Elysiumi.</i> Jah, olen selle umbes pooleteise nädala eest esimest korda lõpuni mänginud, sest ma olen siuke aeglane, viis aastat ilmumise ja minupoolse nautimise vahel pole aeg ega midagi.<br />Ja olen otsustanud, et see on peamiselt kirjandus, selline kirjandus, nagu minagi teha tahaksin. (Sry, kunstnikud, programmeerijad, näitlejad, muusikud ja kes nad kõik on - ma vaatan oma mätta otsast.) Nüüd loen seda lahedat teost uuesti üle, ainult et SEE formaat lubab mul küll uuesti üle lugeda, ent samas süžeesse ka muutusi teha ning tuua, ja ma olen väga rahul ... välja arvatud <span style="color: red;">SPOILER</span>, et mu partner sai sel läbimängul tulistamises kuuli ja ma pidin mängu lõpu läbi tegema nii, et mul oli partneri asemel üks eriliselt ropu suuga lapsuke mängust, kes EI olnud tõsiseltvõetav tunnistaja poolele värgile, mis juhtus. Partner viidi haiglasse, noh, ei surnud, kuid tema mängus enam ei osalenud. Küll aga saabus mu eelmine partner koos paar teise tüübiga sinna ja kuna enam polnud teist politseinikku, kes ütleks, et ma olen super, näinuks koos minuga kolmemeetrist rääkivat putukat ja kuulnuks mõrvari ülestunnistust, vaid aint 12-aastane eriti ropu suuga jõmm, keda usuti vast ainult tunnistuse ja mõrtsuka osas, tahtsin ma paremat lõppu saada ja võtsin ühe salvestatud mängu varasemast lahti. <span style="color: red;">SPOILERI LÕPP</span></p><p>Varsti lähen uuesti magama. Ausalt. Linad on vahetet, madratsi ja lina vahel kokkumurtud saunalina, et märgus ei segaks, mine ainult ja heida pikali, väga väga naine. Pea ei valuta, kõht ei valuta, täiesti hea on olla, kuid ma tahan, et see olukord ka kestaks. <br />Magamatus on hea viis pea valutama saada. Ei taha. Varsti tuttu.</p><p>Mul on kuskil veel alles üks suur side ajast, kui ma veel kupsikut ei kasutanud ja tampoonid vahel lekkisid. Vbla otsin selle üles ja panen püksi, enne kui magama lähen.<br />Jah, seekord magan pükstega. Ei viitsi jälle verd koristada. </p><p>Pilti seekord õigel päeval ei saa, sest küsisin oma pildistamisvaenulikult Poeglapselt endale sünnipäevakingi perepiltide näol. Ta oli nõus, tingimusel, et seekordne teema on "nunnu ja karvane," et ta saaks oma pehmet lambaga pusa ja selle juurde käivaid lühikesi pükse kanda. Millega mina omakorda nõus olin, ent meie suhted K-ga olid keerulised (üleeile hakkasime jälle sõnumdama) ja ma ei teadnud, kes siis pilti peaks tegema, sest mul polnud ka finantse raha eest tegeva fotograafi jaoks. <span style="font-size: x-small;">Nüüd on, sest kõik esivanemad teavad, et mulle võib tähtpäevadeks alati raha kinkida; raha kinkimine on vabaduse kinkimine ja mis on parem kink kui <b>vabadus</b>?</span> Kõik on kokku leppimata, rääkimata sellest, et pilte oleks tehtud.</p><p>Läheb veits aega, aga plaanis on, on lühike kokkuvõte. </p><p>Võiks mingeid uue eluaasta lubadusi veel anda. Sest aastavahetusel ma ei andnud, aga ma tõesti TAHAN käia sel aastal vähemalt ühel larpil, ilmutada paberil vähemalt ühe teksti (loodetavasti rohkem), teha vahvleid ja no SEEKORD saan ju hakkama kuue eri kleidi kandmisega, onju, onju?<br />Muuseas, mulle tuli võrgupäevikusse kirjutamisel (no hea küll, kommenteerisin teise oma, ent pisiasjad, pisiasjad) meelde, et värk kleitidega on täiega lapsepõlveunistuse täitumine. Sest kõigist neist võimatutest asjadest, millest unistasin, kõige võimalikum - et mul oleks ohtralt ilusaid kleite - on tõesti täide läinud.Mul vähemalt 10 puu peal rippuvat kleiti, mis mulle ka selga lähevad (+veel üks, mis vist ei lähe, aga mida ma ära ka ei ole andnud, sest NII ILUS), ja lisaks kolm polüestrist iidaegset kombineed, mida ma ka kleitidena kannan. Üks, mida mu ema aluskleidina kasutas, kui mina laps olin, teised kaks on mujalt pärit.<br />Kas tuleb veel mõni lubadus pähe ...<br />Põrandat panna ma ei luba. Vbla panen, vbla ei pane, eks näeb.<br />Prille osta ka ei luba, vbla pole mul selleks kunagi raha ja ... Oh, aga ma võin lubada, et käin silmaarsti juures! Vot, just. <br />Ja lisaks hambaarsti ja günekoloogi.<br />Sellest piisab. On lubatud omajagu, aitab küll.<br />Head minu sünnipäeva teile!</p><p><span style="font-size: x-small;">Krt, kupsik on jälle täis.</span></p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com6tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-9637246038437266982024-01-14T17:00:00.002+02:002024-01-27T20:31:07.566+02:00Endapettus<p>Olen selle üle enne ka mõelnud ja jõudnud (oh üllatust) järeldusele, et olen ikka VÄGA teistsugune, kui normaalseks peetakse.<br />Et ma (inimene üldse) ei ole oma tunded?<br />Et tunded pole tähtsad?<br />Et tunded on mingi kõrvalprodukt, tõeliselt olulised asjad elus, vbla isegi elu eesmärgid, on muus?</p><p>Ja siis olen mina: tunded on ainsad, mis loevad. Kõik muu on pisiasjad-pisiasjad, ebaoluline mudru, aga vat mõned tunded - nende nimel tasub vaeva näha.<br />Jah, ilmselt saab tundeid muuta. Jah, ma ise olen sisekõnet muutes veidi oma elu parandanud. Ent peamine elus oluline on ikkagi tunded mu sees, kas ma olen õnnelik-rõõmus-vaimustuses või masenduses-ahastuses-meeleheitel. <br />Meeldivad tunded on elu eesmärk. <br />Et minu tunded on minu enda vastutus ja saab lihtsalt otsustada õnnelik olla? Vihkan kogu seda ideed. VIHKAN. Ja ühtlasi põlastan inimesi, kes seda otseselt valet arvamust kuulutavad nagu tõde.<br />ERITI kui neil on "vastav haridus". <br />Kogu "vaimse tervise" tsunfti, kui nad kas või vihjavad, et piisab teraapiast ka, näiteks. <br />Kusjuures ma tean, et osadele inimestele piisabki ja ringi käib igavene hunnik rahvast, kes räägivad, kuidas teraapia(d) neid aidanud on ja mine teraapiasse, see aitab. Aga kuna mind ei aita, mulle ei mõju, ma kuulen: "Ma levitan siin laialt levinud valet, et see ikka rohkem jõudu saaks," ja vihastan maapõhja.</p><p>Tunded on elu. Tunded on keha. Keha on elu. Ilma kehata ei ole elu ega tundeid. Salates maha tunded, salatakse maha keha ja phmt salatakse maha kogu elu. Kuradile kõik, kes tundeid tähtsaks ei pea ja arvavad, et mõtlemine võib neid oluliselt muuta! </p><p>See on minu jaoks sõnastatuna vägevaks aluspõhimõtteks kujunenud. Aga tõsi on ka, et samas ma üldse ei mõtle nii praktikas. Näiteks vaatan sarkastiliselt inimeste peale, kes endale valetavad, kuigi nende elu on selle võrra parem ja tunded meeldivamad. "Kuidas inimesed nii lollid on?" küsin ma enda sees, ja kuigi ma vahel meenutan endale, et kuni ta elab hästi ja on õnnelik, ta põhimõtteliselt võidab ju, see ei lepita mind päriselt. Ma õiendama ei hakka ja kätega ei vehi, aga sisimas olen pettunud.<br />Vbla see kuidagi ütleb mulle, et õnnelikult elamiseks peab endale valetama ja seda ma teha ei taha. Tegelt ei ole kindel, et endale valetada üldse teadlikult saab. Pigem on nii, et inimene sööb oma vegantoitu, ütleb endale, et see on ju hea, ja hakkabki end pikapeale uskuma. Kuigi kui ta mõtleks "kui siia peale veel juustu riivida ja hapukoort sisse panna, oleks veel parem," ta kohe purustaks oma copiumidoosiga saavutatu. <br />Mina vaatan sedasorti endalevaletajate peale kerge kulmukergitusega. Kuigi kellelgi midagi halvemaks ei lähe ja nende elu läheb paremaks. Ometi olen rahulolematu, sest minu loogilisse maailmapilti ei mahu, miks nad siis veganid on. Kui inimene otsustab loomade heaolu või keskkonda vms arvestades veganiks hakata ja on selle nimel valmis ohvriks tooma toidu headuse, ma täiesti aktsepteerin. Aga kui ta väidab, et taimi süüa on igati sama maitseküllane ja meeldiv kui loomsetest asjadest tehtud toitu, kui ta phmt väidab, et taimeõli või margariiniga tehtud koogid ja pirukapõhjad on sama head kui võiga ja tofu on sama hea kui juust, ma saan, et ta <br />a) on täiesti teistsuguse maitsemeelega kui mina<br />või<br />b) valetab (endale)<br />Ja siis ma olen pettunud ja kannan kogu ta jutu maha, sest ta ei ole kas aus või minu moodi ning tema jagatud info on kasutu.</p><p>Tunded on tähtsad, aga endale valetamise teel lemmikuks muutunud film, toit või inimene pole su päris lemmikud, vaid enesepettus? Kuigi su tunded on ehedad ja sa tunned neid?<br />Ma ei tea, miks ma nii arvan. <br />Pean selle üle veel mõtlema. </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com26tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-62104942317457857652024-01-12T19:04:00.003+02:002024-01-12T23:48:36.245+02:00Võitleja<p>Läksin (jälle) K-ga tülli. <br />Seekord mitte kogemata. Või noh, ma hakkasin lahkelt ja täiskasvanulikult väljendama, kuidas ma tahan, et "Devolutsioon" ilmuks, kas ta saadaks pildid kirjastajale ära 19. kuupäevaks või läheb seniste piltidega (need ei ole mu lemmikud ükski, üks on päris halb, aga ma ei pea tegelt pilte üldse eriti tähtsaks, ma ei ole pildi-inimene). Ja ma TÕESTI tahan meie raamatut ilmuvat. <br />Kuidagi läks nii, et mu plaanid lahkuse ja täiskasvanulikkuse osas lendasid vastu taevast, läksin kirglikult vihaseks ja kirjutasin umbes neli korda: "Ma tahan seda raaamatut!!!!!!!!!!!!!!" kõige kaheteistkümne hüümärgiga. Kirjutasin, kuidas ma olen nii kaua ootanud, mul on kopp ees sellest, päriselt. Vihkan seda, et inimesed ei pea oma lubadustest kinni ja veel rohkem seda, et MINA sellest tulenevalt annan samamoodi katteta lubadusi, sest kui mulle öeldakse, et selleks ajaks kindlasti on olemas, ma naiivitar usun. Ütlen seda teistele edasi. "Varsti." "Sel aastal absoluutselt." "Enne jõule." "Jõuludeks on kindlasti olemas." Mina olen nii kaua malbelt tema taga oodanud, sest ma tahan, et tal hea oleks, miks tema minu rõõmustamise nimel ometi kiiremini ei tee?! Miljonid sekundid on möödas! Mina aina ootan! Ma ei taha!!!!! AITAB!!!!!!!!!!!!!!<br />Ta põhjendas, aga põhjendus rääkis mulle ainult sellest, kuidas me oleme otsustamise ja valmistegemise suhtes absoluutselt erinevad inimesed. Ehk ta seletas, kuidas ta tahab oma esimest raamatut võimalikult hea olevat - jah, mul oleks see juba mitmes, aga temale ju esimene. <br />Mina: "Ma olin täpselt sama tundega kui praegu nii oma esimese raamatu kui esimese proosaraamatu osas: saaks rutem, oleks valmis, mul oleks tunne, et olen Päris Asja teinud."</p><p>Sest kuni füüsilist teost pole, mul ei ole tunnet, et olen üldse midagi teinud.<br />Ja millal mul esimest korda tunne oli, et valmis, minu töö on tehtud? 2020 alguses?<br />Jaa, sestsaati ON raamat palju paremaks saanud, ma ei ole päris mõttetut tööd teinud. Aga samas on möödunud ka nii palju aega, et ma õieti ei tajugi seda enam oma tööna. Teoreetiline side on, aga mitte tõelist.<br />Kui füüsiliselt käes hoida ei saa, polekski nagu olemas.<br />Seda kirjutasin K-la samuti. </p><p>Sestsaati ei ole ta minuga sõnumdanud. <br />Aga ausalt öelda ma ei tunne, et oleksin midagi valesti teinud. <br />Olen nii kaua oodanud. <br />NII. KAUA. <br />Kui see "Maalehe" artiklipakkumine tuli, kiirustasin kohe kõiki tagant, sest tasuta reklaam. Kader aktiveerus, isegi K. aktiveerus, noh, noh, kohe tuleb, onju?!<br />Jõulude ajal leppisin, et ok, ei tulnud ära, aga kohe-kohe tuleb, onjo?<br />Noh, viimased pildid, saada ära!<br />... <br />...<br />Selgub, et ikka veel oodatakse pilte. <br />Umbes nädala eest sain teada, et pole trükikojaski veel.<br />Ma tahaks nutta. Ma tahaks kogu aeg suitsetada. Ma suitsetangi rohkem, kui tavaliselt. Ma ei saa üle sellest, et asjad ei laabu, kui ma ei võitle ja võitle ja võitle ja kui ma arvan, et noh, nüüd olen ma võidelnud küll, ootan ära, mis saab, ei saagi midagi, kuni edasi ei võitle. </p><p>Ausalt, ma ei saa aru, miks ja kuidas. Mina võitlen ja võitlen ja võitlen faking läbi elu iga kuradi sentimeetri eest ja vahel on sel võitlemisel positiivne tulem, vahel negatiivne - ent ma võitlen kaelasaamise puhul muudkui edasi, sest teatavasti allaandmine pole väga minu teema. <br />No vahel läheb ikka hästi ka, on kerge wow, jess! võitlemise vahele. <br />Aga enamasti on mul kogu aeg keel vestil, ma võitlen ja võitlen, kuigi ammu enam ei jõua, ja siis mulle öeldakse, et on ikka eriti haiglane mõelda, et suremine on puhkus ja tahaks surra.<br />Maailm, ühiskond, blogijaskond jne on TÄIS inimesi, kellega "juhtus," "sattus," "kujunes," "arenes" ja tagatipuks veel "läks nii" - ja ma lihtsalt ei saa aru. <br />Inimesi, kellel on nii palju ressursse, et valida, mitte rabada, mis kätte sattub, ja sellest siis hambad ristis ja silmanurkades verepisarad kinni hoida, et ära ei kaoks.<br />Täiesti teistsugune maailm. Täiesti teistsugune maailmatunnetus. Pole ime, et meie vaade elule ja elamisele diametraalselt erinev on. <br /></p><p>Ainult et - ma olen seda minnalaskmist ja vaatamist, mis juhtub, ju ka teinud. <br />Selle tagajärjel, et kõik läks aina halvemaks, kui ma kogu aeg ei võidelnud, keegi mind ei hellitanud, hoidnud ja kätel ei kandnud, Tütreisa läks ära, Pojaisa viskas mu välja, ülikool samuti, hakkasingi pidevalt ja kõiges võitlema, paremat püüdma, rohkemat üritama jne. Et vähemalt olla seda väärt, et keegi minu nimel pingutaks, mind tähtsaks peaks, et ma kellelegi midagigi loeksin, mitte et ma olen esimene raskus, mis allapoole vajuvast õhupallist välja visatakse. </p><p>Ehk siis: ma ei näe, mismoodi üldse saab elada nii, et ei võitle kogu aeg. Mingi teenjatega rantjee vbla saaks?<br />Iga päev on ju võitlus? Iga söögitegemine, iga nõu, mille pesed, iga krdi kohvivee väljavalamine ...<br />Ma ei saa aru, kuidas teistmoodi elada on. Et asjad ei oleks rasked. Et ei oleks raske pead pesta või supi sisse minevaid maitseköögivilju enne läbi praadida või koeraga välja minna. <br />Minu maailmas see ei ole võimalik. <br />Vbla see on ATH. <br />Vbla minu aju ja kehakeemiaga tõesti ei ole teisiti võimalik. <br />Aga ma nördin, kui mu elus on jälle midagi, mille eest, järelt ja keskelt ma muudkui võitlema pean ja keegi teine midagi ei tee. Kui mina jaksan, saab<b> vbla </b>midagi valmis, kui mina ei jaksa, ei tule RAUDSELT midagi. <br />Ja boonusena veel see, et siit ja sealt ja kolmandast kohast öeldakse: "Kui see on sulle mõeldud, tuleb nagunii ja kui see ei ole sulle mõeldud, ei tule ka võideldes, nii et võta vabalt! Ega sul ei ole seda järeljooksmist nõudvat asja ju nii väga vajagi."<br />Kui ma ei võitle, ma ei saa üldse mitte midagi. ÜLDSE MITTE MIDAGI. Algkooli oleksin vbla lõpetanud, aga põhikooli enam mitte. Mul ei oleks ühtegi last, ma ei oleks ühegi mehega seksinud (ok, mind ei oleks ilmselt ka vägistatud), oleksin kuskil nurgas lihtsalt lugenud, kuni ... ma ei tea.<br />Ausalt, ma ei kujuta ette elu, kus ma ei oleks võidelnud. <br />Ok, mu luulekogu tuli, ilma et ma selle eest oleksin võidelnud. See oli päriselt kingitus. Aga kogu muu elu ...<br />Mittevõitlemine oleks suremine. Aga nii kõva tegija, et nälgiksin võitlemise vältimiseks surnuks, ma siiski ei ole. Näljasurm silme ees, oleksin ikka viimaks võitlema hakanud. </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com10tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-87249184323032024212024-01-09T12:47:00.004+02:002024-01-10T16:37:48.905+02:00Erinevate inimeste käitumine<p><span style="color: red;">Hoiatus: postituse algupoolel räägitakse konkreetsest teisest inimesest. Vbla pole nii päris viisakas, aga peamine kõnealune ei loe eesti keelt.</span></p><p>Mujalelamine lõppes otsa, kui päriselus nii intensiivne päev ette tuli, et pidi seda täiega võtma, muidu ei jaksanud. <br />Ehk mu tütar tõi oma neiu päevaks siia ja mina püüdsin neil olemist heaks teha.<br />Ütleme ... ütleme, et lääneeuroopa transnaine ja mina moodustame mõnes asjas vastandeid ja tõstsime enda sees vastastikku kulme. Kuigi phmt me leiame, et teine on lahe. Aga need pisiasjad, pisiasjad ...</p><p>Tütarlaps on nii armunud, et vaip hakkas kärssama ta jalge all. (Kujund.) Tema käitumist ma ei kirjelda, lihtsalt mainin, et ma mõistan teda nii hästi.<br />Mina armusin samamoodi - kõik välja, mitte ühtegi reservatsiooni, roosad prillid üle terve näo ja valmis teise naeratuse nimel surema, kui vaid vaja. </p><p>Minul plahvatas Muumimammalt pärit käsitöösinep purgist välja, kui purgi lahti tegin. Ilmselgelt käärinud. Paar päeva tagasi allahindlusega ostetud kirsstomatid olid ka käärima läinud akna peal ämbris. Teine JA ka kolmas neist maitsesid ebameeldivalt, mida ma loomulikult ka valjusti kuulutasin. Külaline jättis seepeale tomatid viisakalt oma taldrikusse alles, kaebamata, ent ka end neid sööma sundimata. Et ma olin teinud väga maitsvat sealiha ning häid õunapirukaid, päris ei päästnud mu enesetunnet halvaks läinud toidu foonil, sest ma tahaksin olla köögikuninganna, mitte mittesöödavate asjade külalistele pakkuja. Eriti kui see külaline ütleb, et tegelikult ta tahaks makarone (pastat) ka, andes mulle sellega märku, kuidas mu ettekujutus, et liha süüakse salatiga või üldse ilma millegita on veits veider. </p><p>See-eest tema ilmutas pisut mökusust, kui kass teda küünistas (olen pikapeale selgeks saanud, et mind ja Poeglast Karu tõesti ei küünista pea kunagi, aga võõrad peaksid talle aeglaselt lähenema ja endaga harjuda laskma, enne kui näppima hakkavad). Nagu - mis krdi värk, see polnud mingi tugev ega sügav küünistus, ent tema tormas sellega kohe kraani alla, silmad murelikud? <br />Nojah. <br />Lääneeurooplane ilmselgelt. <br />OMG, mu pusa peale tuli peediplekk ja ma armastan seda pusa, kuidas pleki välja saab? Tütarlaps tormas tema pusaga vannituppa ja asus plekki sapiseebiga töötlema. Siis tõi rinna eest veidi märja pusa tagasi. <br />Neiu lääneeurooplane pani pusa selga, võttis ampsu peedisalatit ja tegi rinna ette järgmise pleki. <br />Tütarlaps kadus tema pusaga vannituppa tagasi.<br /><br />Ja seda, et neiu on trans, oli tegelt väga tunda ta käitumisest. <br />Vat selle kogemuse pealt ütleks küll, et me elame täielises patriarhaadis kogu Euroopas - kohe saab käitumise ja oleku järgi aru, kas keegi on kasvanud poisi või tüdrukuna. Ükski tüdruk, nii ropu suuga ja vastaline, kui ta ka oleks, ei suudaks nii vabalt ja mingi pahatahtlikkuseta väljendada omaenda vajadusi ja soove, kinnitamata, kuidas "eiei, mul ei ole vaja," "ärge minu pärast hakake," ühtegi komplimenti mistahes mu tegevuse, omaduse või saavutuse osas pillamata ning võita lisaks sihipärase tegutsemisega lauamängu. <br />Tüdrukuna kasvanud inimesed mõtlevad kogu aeg teiste arvamuse peale ja isegi kui nad mõtlevad: "Pole minu asi, mida nad mõtlevad," nad MÕTLEVAD seda ikka. <br />Olgu, mina ise olen veel eriti äärmuslik variant lakkamatust "mida teised mind vaadates näevad?!"-arutlejast, kuid seda, kas inimene käitub nagu poisina kasvatatu või nagu tüdrukuna kasvatatu, on alati näha. <br />Isegi vanemate äärmiselt rahulik ja muretu hoiak ei päästa, sest laps elab ühiskonnas, näeb telesarju, käib lasteaias, võetakse poodi kaasa ja alateadlikult korjab välja rolli, kuhu ta sobib. </p><p>Nii lihtsalt on. Seda neiut vaadates sai mulle ikka VÄGA selgeks. <br />Ta meenutas oma käitumise poolest palju rohkem Poeglast kui Tütarlast. Kusjuures ma üldse ei arva, et "ta pole päris naine" vms. <br />Ma arvan lihtsalt, et tüdrukud ja poisid kasvavad erinevalt üles ja see kogemus mõjutab.</p><p>Eelneva teemaga on lõdvalt seotud teine, mida olen vähemalt 10 aastat, aga võimalik, et ka 20, ajus veeretanud. Ma ei oska neid päriselt ühendada, aga see ühendus on olemas. Kuskil.<br />Kuidas me ei ole oma tegude ja organite summa, me oleme hoopis midagi muud. <br />Samas keegi ei tea, mis see "muu" on ja kuidas täpselt kujuneb.</p><p>Esimese hooga tundub leebe ning mittepaikapanev, mõistev ja hell öelda ja mõelda: "hinnang ei hõlma kogu inimest, vaid ainult konkreetset tegu". Mitte inimene pole halb või hea, vaid tegu. Mitte inimene pole rumal või tark, vaid tegu. Inimene on keeruline, tal on palju tahke ja igal tahul veel palju varjundeid heledast, tumedast ja igast värvist. Üksiku teo saab paika panna.</p><p>Lapsevanematele kindlasti tuleb tuttav ette soovitus mitte anda hinnangut lapsele, vaid kiita või laita tegu, eks?</p><p>Aga mõtlen, mis ma mõtlen, vaatan, kuidas ma vaatan, minu jaoks see teooria ei päde. Minu maailmas EI ole tegu see, mida saab määrata halvaks või heaks, vaid tegu käib lahutamatult kaasas inimesega. Ongi nii, et mõne inimese puhul toob teatud tegu kaasa õlakehituse: "Mida muud talt oodata oligi," mõne teise puhul sama teo peale aga mõtlen: "Issand, mis juhtus? See ei ole üldse tema moodi, miski peab päris persses olema, kui tema sedasi teeb!" Mõne puhul: "No ta ei saa aru, kuidas see teistele paistab, ega ta meelega" ja mõne puhul "Talle meeldibki provotseerida." Tegu ei ole mingi tühjuses ulpiv objektiivselt vaadeldav geomeetriline vorm, tegu on peaaegu sama keeruline ja paljutahuline, värviline ja nüansseeritud kui terve inimenegi. </p><p>Kui ma lapsevanemana mõtlen, et laps tegi mingi Teo ja kuidas ma reageerima peaksin, ei ole adekvaatne reageerida Teo peale - adekvaatne ja elus on reageerida lapsele. Ma armastan teda, ma tahan aidata tal sellest õppida ja areneda, ja kui ma reageerin Teole mitte lapsele - oh, ma olen seda teinud! - võib aastateks ja aastateks hinge kripeldus jääda. <br />Mis ma tegin, miks ma tegin, vaene pisikene ...</p><p>Muide, seepärast olen ka alati löödud, kui siin võrgupäevikus tekib mingi sõnasõda millegi asjus, mida võib võtta nii hästi kui halvasti, vaadata nii või naa, olenevalt sellest, kuidas lugeja kirjutajasse suhtub. Pole ammu juhtunud, aga ses mõttes vahet pole, et ma mäletan minevikku päris hästi ja detailselt. Ma lugesin kommentaare ja kägardusin kokku: "Te loete ja eeldate, et ma olen selline mölakas, et faktideloetelu kõige nõmedam ja õelam tõlgendus on õige?!"<br />KELLEKS te mind peate? <br />Mida te üldse maailmast mõtlete ja kuidas seda vaatate? <br />Emake maa, kuidas nii saab ...</p><p>Kes selliseid asju meeles peab? <br />Mina. Mina pean. Minu jaoks on elu lakkamatu infokorjamine ja ma panen kogu aeg süsteemi kogu kogutud infot, mitte ainult viimasest kolmest, kaheteistkümnest või neljakümne kaheksast kuust pärinevat. </p><p>Näide: kui inimene on introvertne raamatukoi, on tema saalis püstitõusmine ja küsimuse küsimine hoopis teise kaaluga kui inimesel, kes kogu aeg iga ettekande ajal midagi ettekandja jutule lisaks seletada tahab. <br />Teine näide: ma armastan ja hindan Keiti Vilmsi ja olen kindel, et midagi on päris persses, kui koera ja Ugandasse pagemise mõtetega nii on, nagu avalikkuse ette jõudnud on.<br />Kolmas näide: "Linnaloodus annab hädavajalikku puhkust."<br />Ilmselt tundub see lause natuke erinev, kui seda ütleb Fred Jüssi või hoopis Tartu kolmas abilinnapea teemal: "See park ei kao ära, lihtsalt tema pindala kahaneb 80% ja temast jääb alles põhimõtteliselt triip kahe suure asfalttee vahel."</p><p>Eelnevast tulenevalt jälestan kogu kognitiiv-käitumuslikku teraapiat alusideeni välja. Käitumine ei tee inimest. Inimene on inimene ja kui see inimene ka teatud moel käitub, ei muuda see veel tema olemust. <br />Natuke kallutab vbla. Et kui eelkirjeldatud introvertne raamatuhuviline sunnib end pidevalt ettekannete ajal küsimusi küsima, ta on selle tulemusena ilmselt veidi teistsugune inimene. Ilmselt mitte julgem, avatum ega õnnelikum, vaid teadlikum sellest, et kui ta end sunnib, suudab ta mõndagi.<br />Kuid muutus seegi.</p><p>Aga niipea, kui keegi räägib innukalt mõnest inimese käitumist teistele vastuvõetamaks kujundavast teraapiast, kuulen mina: "Sobitu ühiskonda ja meeldi teistele, siis ongi teraapia eesmärk täidetud" ja ma ei suuda uskuda, et inimesed on nii lollid ja pimedad, et seda kuidagi heaks asjaks peavad. <br />Nagu .. mida KURADIT. <br />Inimene on hoopis midagi muud kui tema teod ju! Kuidas on VÕIMALIK, et kõik seda ei näe?!</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com13tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-89184982485385385912024-01-06T19:26:00.002+02:002024-01-06T19:26:30.515+02:00Elud mujal<p>Mis pagan toimub?<br />Ma olen ikka veel ülehormoonitastud ja tundeid täis. Detailidesse laskumata - ma tean, et kipun olema avameelsem kui peaks - on kogu mu elu mu peas ja see, et midagi ümberringi ka toimub, mingi ebamäärane tausamüra. <br />Kaua võib? <br />Harjun ära, et niimoodi ongi, ja siis läheb jälle üle?<br /></p><p>Ok, et "Devolutsioon" ikka ei ilmu veel (selgub, et Kader on lahke ja ootab K illustratsioone), häirib. <br />Aga ma ei jaksa praegu raamatu ilmumise eest ka võidelda. <br />KUI palju ma olen juba sel teemal võidelnud? Elan parem oma peas ja lasen minna. Paar päeva vähemalt veel. </p><p>Oma peas elamine ... krt, SEE on ilmselt ka imelik.<br />S.t. raudselt teevad teised seda ka (eriti tuntud isikuna muidugi notsu). Aga kui ma ette kujutan, mismoodi see oma peas elamine käib normaalsete meelest, kes elavad selles teises, mõnevõrra jagatumas maailmas, nad midagi sellist küll ei oleta, nagu mu päriselus viimased paar nädalat toimunud on. Ma elan oma pea sees nii intensiivselt, nii kanges variandis, et päris maailm tuksub kuskil taustal ainult. Nagu kooli lasteetendusel lavakujundus, mingid papist lõigatud kuused ja joonistatud päike. On, aga teeselda, et need on tõelised asjad, päris ja ehedad, on näitemängu osa ning mitte kuidagi päris-päris.</p><p> Esimeses järjekorras on mul peas see, mida ma ette kujutan.<br /><br />Ma mõtlesin kunagi, et niimoodi on tavaline, vähemalt noorte ja värskete inimeste seas, ja ma lihtsalt ei suuda enam nii palju, sest olen vanaks saanud. Vahepeal mõtlesin nii. <br />Ma muide ei viinud teistes maailmade külastamise võime kadumist kokku oma seksuaalsuse uinumisega, aga praegu näen, kuidas nad on lahutamatult seotud. Ärkab mus seks, ärkab ka tunne, et teised maailmad on ehedad. Või vastupidi. <br />Nad käivad koos.<br />Tegelikult ma ei teagi, mida kõike vahepealsetel aegadel mõtlesin. Oli meeles, et elu oma peas on olnud, aga kui seda JUST PRAEGU ei olnud, oli tegemist teoreetilise mälestusega, mida ma ei tunneta(nud). <br />Aga KUI ma mõtlesin sellele, kuidas ma kogu aeg paralleelmaailmades elan, mõtlesin, et see on tavaline. Peale Rongi olin väga häiritud, et ma korraga enam ei suutnud ja ei osanud ja ei elanud paralleelelusid ja ... <br />jaa, orgasme ei saanud ja kedagi ei tahtnud ka, mhmh.<br />Ja ma tundsin mõlemast võimest väga puudust, otsisin neid taga ja kui orgasmi sain, oli küll selline tunne, nagu oleksin võitnud.<br />Nüüd on teised maailmad ka. <br />Tulid, kui ma olin teistmoodi elamisega ära harjunud. Nii harjunud, et olin unustanud, et teistmoodi saab.</p><p>Vahepeal tulid nad natuke tagasi, tegelikult. Ma hakkasin jälle vaimusilmas nägema asju, mida ma teadlikult ise esile ei kutsunud, võisin kujutlusse sügavale sisse minna; aga nii väga teises maailmas, kui viimastest jõuludest saati, pole ma ikka kaua aega elanud. <br />Ossa. <br />Ega nii palju näpukat teinud. =P<br />Selle siis võttis rongiallaminek ära.<br />Ja nüüd ma siis saan aru, et ... enamasti inimesed ei elagi nii? Nad elavadki ühte elu, mitte mitut paralleelset? Nad seksivad päris inimestega, sest muidu nad ei seksigi? Ja kõik see värk, mis mulle seksi juures arusaamatuks on jäänud, kuigi üha proovisin ja proovisin (no põhiliselt mingid füüsilised muutused, mingid vibraatorid ja peenemad vibraatorid jne), on enamikult inimestele mingid tähtsad asjad??? <br />Küsimärgid on kohal, et mõni inimene ka vastaks. <br />Sest TEGELIKULT ma ei tea. Ma arvasin, et kõik on Mary Sued, kuni siinsamas võrgupäevikus küsisin ja selgub, et ei ole. <br />Ma arvasin, et hea raamat on see, mis jätab ruumi kujutlusvõimele, mitte see, mis kõik lahti seletab ja midagi lugejale ei jäta. Nüüdseks olen piisavalt palju teistsugust arvamust kohanud, et teada: paljud inimesed arvavad teisiti. <br />Ma arvasin, et seks leiab peamiselt aset pea sees ja et kõik see asja füüsilisele poolele keskendumine on mingi naeruväärne müüt, millele kõik millegipärast kaasa mängivad.<br /></p><p>Nii palju siis sellest, et ma seekord kohatult avameelne pole.<br />Khm.<br />Aga arvestage, et mu jaoks ei tundu too avameelsus üldse reaalnegi. Enamik mind elab mujal, tegeleb muuga, mul on hoopis teised huvid kui võrgupäeviku mittehäirivus. </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-68827446014191685262024-01-02T16:17:00.004+02:002024-01-04T12:17:35.231+02:00Aastakokkuvõte x2 ja nabauurimine<p>Mind hakkas piinama, et andsin ju uusaastalubadusi ka ja mis mõttes ma aastakokkuvõttes neid ei puudutanudki? (Küsimust polnud, ma järelikult ei otsinud eelmise aasta postitust üles ega vastanud, dohh.) <br />Aga täna kraapisin uue-aasta-plaanide postituse lume alt välja ja siin on siis tulemid 2023.</p><p> <span style="font-family: georgia;">* Ma tahan uuesti saata romaanivõistlusele meie töö K-ga. Minu arust see on hea. <br /></span><span style="font-family: georgia;">Igatahes ma loodan, et see ilmub paberile ja seda saab osta ja alati võib loota, et müüb hästi ja arvustatakse ohtralt. </span></p><p>Saatsin. <br />Midagi muud pole juhtunud. <br />Ma ilmutan kannatlikkust, ent tegelt on ikka kurb ka. </p><p><span style="font-family: georgia;">* Ma tahan uuesti iga nädal 90 seeriat trenni teha - möödunud aasta viimasel kuul jäi asi venima, kippus rohkem 70 seeriat nädalas tulema. Sel nädalal on tehtud 88 ja ma olen niiiiiiiiiiiiiii väsinud, et viimased kaks jäävad vist tegemata. </span></p><p>Tehtud. Iga nädal. Selline aasta oli, et kõigil 52 nädalal ja täpselt õige arv. <br />(Ei, tegelt olin vahepeal 73 seeriaga graafikust ees, siis olin haige ja peavalud, kõik ettetehtu kasutati ära ja aasta viimasel päeval läksid viimased 4 ettetehtut kirja, sest olen jälle veidi haige ja ei jaksa palju.)</p><p><span style="font-family: georgia;">* Sellele nurgale, mida Karou kraapida armastab, tuleks naelutada bambusest söögimatt. Ega peale vaadates kaua ilusam ole, ta ribastab ka selle ära, aga tundub kuidagi õigem. Loodan K peale, aga kui tema ei tee, otsin muid lahendusi. Lõpuks, kui raske see olla saab? Mul on isegi haamer kuskil. Ainult naelu on vaja.</span></p><p>Ma ostsin sinna kraapimisnurga, K pani üles, kass jõudis selle ribadeks kraapida, ostsin uue (kogemata pisema, aga kõlbas küll) ja see on praegu ... oot, ma panen pildi. </p><p><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhV4LzSCOaI7FJIFlJcVBG2JKN2tsYB9usFoJvXS9tKW5R3wwliVyO0cYx2apnt9L_3kKT0tGRTXBZSKqvIaxeLzhqzH4GlZ-BHo0Al1Piq15A1lTHEE25fm0JqdvuvTa4nJMHMScxgL89NSwQJazZiKbOH6KnmtHckyOBlEN8AuK6Fk-lNKuB-ytOWdjQB/s4000/kassi%20kraapimisnurk.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="4000" data-original-width="1800" height="387" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhV4LzSCOaI7FJIFlJcVBG2JKN2tsYB9usFoJvXS9tKW5R3wwliVyO0cYx2apnt9L_3kKT0tGRTXBZSKqvIaxeLzhqzH4GlZ-BHo0Al1Piq15A1lTHEE25fm0JqdvuvTa4nJMHMScxgL89NSwQJazZiKbOH6KnmtHckyOBlEN8AuK6Fk-lNKuB-ytOWdjQB/w174-h387/kassi%20kraapimisnurk.jpg" width="174" /></a></div><br /><p></p><p>Nii et phmt tehtud paremini kui plaanis oligi.</p><p><span style="font-family: georgia;">* Olen vähemalt ühe päeva täiesti õnnelik ja eluga rahul.</span></p><p>Kusjuures ... kui need ATH-ravimid tööle hakkasid, olin ikka vaimustuses tõesti. Lausa mitu päeva. <br />Ja vahepeal on häid päevi veel olnud, aga kuna just praegu on ikka veits nukker (intensiivsed tunded pole veel täielikult taandunud), pole nad mul meeles.</p><p><span style="font-family: georgia;">* Käin vähemalt ühel kirjandusüritusel, mis pole konkreetselt just minuga seotud, ma ei esine ega muud säärast.</span></p><p>Estconil käisin.</p><p><span style="font-family: georgia;">* Kannan avalikes kohtades vähemalt kuut erinevat kleiti (ja ei, need minikleidid, mida pluusi asemel kasutan, ei tule arvesse).</span></p><p>Tuli ainult neli erinevat kleiti. Sest enamuse aastast oli nii sitt olla, et välimuse peale panustamiseks oli eriolukorda vaja. Aga polnud. Ja kogu aeg aega veel oli. Ja siis enam ei olnud, aga pohhui. Ma ei pea kõike tegema, mida plaanin ju!</p><p><span style="font-family: georgia;">* Väldin vastutuse võtmist asjade eest, mis pole minu asjad. </span></p><p>Ei tulnud ära, sry. <br />Ma lihtsalt ei oska ja ei suuda. Kogu aeg tahaksin, et KÕIGIL oleks hea ja kui ma ei suuda seda teha, on ikka päris sageli endal halb olla. <br />ERITI kui kõne all on mu lapsed, aga ka, kui muud lähedased. Ent isegi kui lähedastel on kõik hästi, ma ikka kurvastan ka inimeste pärast kuskil Lõuna-Ameerikas, Põhja-Koreas, Ukrainas, Gazas, Siberis ... </p><p><span style="font-family: georgia;">* Jätan tegemata mõne plaanitud asja.</span></p><p>Tehtud! Jee mina!</p><p>Samuti: mõtlesin ja tunnetasin oma üle-eelmist postitust läbi ja sain korraga aru, et maailm on täis inimesi, kes ei saa aru, mis tunne on tunda.<br />Nagu.<br />Nad. Ei. Saa. Aru. <br />Sest nad ei tunne nii intensiivselt mitte kunagi, kui mingit suurt asja ei juhtu. <br />Noh, ma võin öelda, et mul jälle ei ole suurte asjade jaoks erilisi tundeid. Pigem olen alatasa imestunud ja pettunud, et mingi Sündmus ja peaks ju ... aga hommikune keefir annab tegelikult rohkem rõõmu kui auhindamisel teadasaamine, et sain romaanivõistlusel teise koha. <br />Ja hirmsad asjad teevad mu katki vähem, kui Poeglapse kooli sissemagamine just sel päeval, kui on vaja füüsika kursusetööd esitleda. <br />Olgu, peamiselt tegi mu katki see, et ta oli ehmunud, kurb ja õudusest haaratud. <br />Ma kipun teiste tundeid tundma palju tugevamalt kui enda omi. <br />Aga kui mu elamispinnaks olnud korter müüki läks ja oli vaja uus pind leida, ma ei pudenenud koost natukenegi. See oli täiesti talutav probleem. Või kui mulle meelde tuli (tasapisi küll), et ma tõesti tapsin ennast - mulle see pigem meeldis kui midagi muud. <br />Ei tulnud mingit katastroofilist tunnet.<br />Erilised asjad pole mulle erilised. Sest tunded käivad omi radu ja kui nende meelest ei ole sündmused erilised, nad ei olegi.<br />Kuid kui valu on, on see valu on mulle väga valus, mis siis, et maailm on täis inimesi, kes kehitaksid valu põhjuse peale õlgu ja ütleksid: "Miks sa seda südamesse võtad?" <br />Ja kui ma veel armusin ... sa jutas. Ma ikka tundsin piisavalt tugevalt, et kogu maailm näiks ebareaalne, oluline on ainult see, mis ma Temast (Nendest) mõtlen.<br />Või oota. Niimoodi armumine ju käibki? See ongi armumise kirjeldus. Kas just kõigi, aga kindlasti enamiku jaoks.<br />Olgu, aga ma olen elus palju armunud. Nii 400 korda vähemalt. Enamasti mitte päris inimestesse ja ka nende puhul, kes teoreetiliselt päris inimesed, sageli ainult näolappi ja oma kujutlusse, kes ja milline see inimene on. Nt nägin rongis kena, natuke liiga pikka ja kõhetut tumedate vurruudemete ja unistava pilguga noort meest sinise jope ja mustade pükstega. Pole temaga iial ühtegi sõna vahetanud. Aga ette kujutada suutsin ta hinge, elusaatust, meeldimisi ja mittemeeldimisi peensusteni. <br />Enamik inimesi ei tunne nii. Neil on vaja partnerit ikka katsuda, et temasse armuda või midagi sellist.</p><p>Vau. Ma lihtsalt tunnengi tugevamini. <br />Või tundsin, nüüd olen vana ja menstruatsioonid mind enam ei raputa - eriti sageli. <br />Igatahes seletab see nii palju. <br />NII palju. <br />Hämmastab ka vähemalt sama palju. <br />Näiteks pole ses valguses ime, et hulk lugejaid pistis kaagutama, kuidas ma ei tohi last tahta ja nemad küll ei taha lapsi, kui pole head suhet, ja mina omakorda mõtlesin, kuidas nad saavad üldse tahta, kui sel on mingid eeltingimused? Mis tahtmine see ka on??? See on mingi ... teoreetiline tahtmine, mitte päris tunne, jumal küll, see ei loe ju!<br />Aga kui nad tundsidki-tunnevadki kogu aeg kvalitatiivselt teistmoodi, on sel teatud ... jah. Seletab nii palju!<br />Seletab K-d. Kuidas on võimalik, et ta mind ei taha, kuigi hoolib ja armastab küll ja mina teda hirmsasti tahtsin.<br />Seletab Rongimeest.<br />Seletab Pojaisa.<br />Seletab väidet, et armumine kestab maksimaalselt 2 aastat, pigem 3 kuud. <br />Ma ei peaks imestama, et olengi imelik. Ma juba tean seda. Aga et teised tunnevad nii uimaselt kogu aeg, hämmastab ikka.<br />Ma ise hakkan ka jälle tundlikkust kaotama. Mõtted Sanjist mitte ei kata mind endaga, vaid ma pean teadlikult keskenduma, et neid mõelda. <br />Menopaus tegevat keevaliseks? Häh. <br />Kuidas kedagi.<br />Kui humoraalne regulatsioon nagu minul, EI TEE.</p><p>Mul on hormoonide koha pealt palju mõtteid. Kuidas inimesed on neile tundlikumad, kui nõriseb vähem, aga kui ikka kogu aeg verivaesus majas on, ei päästa ka ühekordne puhang eriti midagi. TÄPSELT nagu rahaga. Kui on vähe raha, on 200 lisaeurot oluline rõõm. Aga kui on pidevalt väga vähe raha, kuluvad need 200 eurot ära nagu tilk vett kuumale pannile ja ikka on rõve.<br />Palju mõtteid on ka selle kohta, kuidas olen pisikesest saati oma vanemate poolt tundma pandud, et minu tunded ei ole selllised nagu ma neid tunnen, tegelt inimesed tunnevad hoopis <i>nii</i>. Aga et ma selle arvestuse järgi ei oleGI inimene, mitte et ma end ja oma tundeid lihtsalt õigesti hinnata ei oska, et ma OLENGI imelik päris pisikesest saati - ikka hämmastab. <br />+ see ka, et on lademes Imelikke Inimesi, kes avalikult räägivad, kuidas nad juba väikesest saati tundsid, kuidas nad on kummalised, hoopis teistsugused kui teised. Aga mina ei saa siiamaani päriselt aru, et ma teistsugune olen. Ma tundega (mõistus muidugi teab teisiti) ikka arvan, et suurem jagu inimesi on nagu mina ja no mõned veidrikud kuskil poe taga teistsugused. <br />Onuheinod ja tädimaalid ja EKRE-valijad ja Trumpi valijad. Et neid on palju?<br />Ma tean. Ma ei tunne. </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com3tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-10171255860868023942023-12-31T14:42:00.004+02:002024-01-01T00:54:55.958+02:00Aastakokkuvõte<p>Pole enam eriti aega aastakokkuvõtet edasi lükata.<br />Kuigi mul on nii palju teha, tõlge (tuli tagasi, peatoimetaja oligi ümber teinud piisavalt, et tahta end teiseks tõlkijaks nimetada, elu!) tuleb läbi vaadata ning ära saata, samas ma tahan hoopis fännfiktsioone lugeda, tegin hommikusöögiks kanatiibu (eile panin marinaadi), Poeglaps jättis mulle ka kaks tükki, neid peaks sööma, koeraga tuleks õue minna, pea on nii uimane ja raske, reied mu lühikestes pidžaamapükstes kuidagi valged ja taignased, .... oot, ma ei tahtnud üldse sellest kirjutada! </p><p>Aga samas: see ongi point. <br />Nii laialivalguv ja ebamäärane tunne on. Kõike peaks, samas midagi eredalt ei taha. Igale poole annaks süveneda, aga niipea, kui ma ühte kohta süvenen, hakkab mingi osa minust süüd tundma, et ma teist asja ei tee. <br />No näiteks too tõlge, see on hetkel kõige ajakriitilisem. Tee seda, väga väga naine!<br />Tõlke toimetamise asemel kirjutan võrgupäevikusse postitust.<br />Omaenda eelmise aastalõpukokkuvõtte struktuuri laenates. Mis oli muidugi kuskilt mujal pärit, aga no - vaadake vanast järgi, kui huvitab.</p><p><b>Mis sul möödunud aastal õnnestus?</b></p><p>Ma sain selle krdi ATH-diagnoosi ja ravimid viimaks. Poeglaps käib koolis edasi - mitte et see minu õnnestumine oleks, aga jee ikka. Ma olen elus - krt, see ON saavutus! </p><p><b>Mis sulle möödunud aastal muret tegi?</b></p><p>Pfff. <br />Ok.<br />Mis saab Poeglapsest?<br />Mis saab Tütarlapsest?<br />Kas kass sureb ära?<br />Aga nüüd?<br />Aga nüüd?<br />Mida ma koera põiepõetiku vastu teha saan?<br />Kas see raamat ei ilmugi kunagi?<br />Mis krdi kirjanik ma olen? Keegi ei ilmuta midagi, mis ma kirjutan. Minust halvemini kirjutavad inimesed on palju populaarsemad. Ok, osad ikka kirjutavadki minust paremini. Mida ma üldse?!<br />Ma olen ATH, aga üksi krdi ametlik diagnoosija ei arva nii. <br />Ei, ikka veel mitte.<br />Ei, IKKA VEEL mitte, ma olen nii katki ja õnnetu ja mul ei hakkagi mitte kunagi hea, oh kus ma jään.<br />Ma ei suuda raamatuid lugeda. Kas mul on prille vaja, äkki ma lihtsalt ei näe ja seepärast eelistan arvutiekraanilt fännfiktsioone enasse võtta? Aga mul ei ole prillide jaoks raha. Mul ei ole üldse vähegi ülearust raha. Maivõi, ja mitte kunagi ei lähe paremaks, sest ma ei jaksa rohkem teha ja teenida ja oh, kus ma jään?<br />Pea valutab. Kogu aeg valutab. Mis krdi elu see on, kui kogu aeg valutab kas kehas või hinges või mõlemas korraga, miks, miks, MIKS MA PEAN?! <br />Ma pean.<br /></p><p>See kastmelõpp on ahjuvormi põhja kõrbenud, seda saab olema nii raske puhtaks pesta. <br />Ma tegin Poeglapse uurimistöö metoodika aineks talle viitamise ära, ülitäpselt juhendit lugedes ja üritades maksimaalselt täpne olla, ja sain kolme. Nagu - miks kogu akadeemiline või poolakadeemiline ühiskond on nii krdi vormistamiskeskne? Oksele ajab! Miks on nii tähtis, et kursiiv oleks õiges kohas, punkt oleks õiges kohas, autori nimi esitatud kui esitäht punkt tühik ja perekonnanimi? ÖÄK!!!!<br />Kusjuures omast arust ma TEGIN kõik, nagu kirjas oli. <br />Ma. Ei.<br /></p><p>Kas inimesed teevad minu heaks asju, sest neil on tunne, et nad peavad? Kas on lootust, et nad ikkagi teevad mingeid asju, mis mulle ka kasulikud? Kas ma peaksin laskma end häirida sellest, et ma vahepeal teisi häirin? Olgu, kas ma peaksin end veel rohkem sellest häirida laskma?<br /></p><p>Mitte kunagi ei hakka keegi, kellest ma seda tahan, mind (romantilisseksuaalses võtmes) armastama nii, nagu ma seda tahan. Mitte kunagi. Ma arvasin, et mehed mu pea sees on olulised, kuni tuleb päris asi. Kuid tuli aint Pojaisa, temaga läks kuradile, ja siis järgnes veel palju kuradileminekuid, üks hullem kui teine. Kui keegi end ära tappa ei tahtnud, oli juba hästi. <br />Mida aeg edasi, seda selgem on, et mehed mu pea sees ONGI ainsad, kellega päriselt klapin. Aga no kui ma jälle midagi ei tunne, maailm muutub menopausileigeks, eks mulle piisab vist K-st jälle. </p><p>Mmmiks inimesed on inimesed?</p><p><b>Mis olukord tegi sind väga ärevaks kuid lõppes siiski õnnelikult?</b></p><p>Kass oli kaks korda haige. Esimesel korral ei söönud nädal aega pea midagi. Loomaarst ütles, et analüüsid on nii korras, kui viis päeva mittesöönud kassilt oodata saakski. Läks veel paar päeva mööda ja ta hakkas jälle sööma.<br />Ma läksin kanakaeltelt üle kanapugudele, et tal kontide seedmisega probleeme ei oleks.Teisel korral 3 kuud hiljem kusi Karou igale poole, nuttis ja halas. Käisime arstil jälle. Sain rohud ja õpetused, ent ma ei suutnud talle valuvaigistit sisse anda. Sain sügavale korralikult hammustada, kass valuvaigistit enda sisse mitte. Peale paari katset ja katse-eksituse teel õppimist suutsin valuvaigistaja siiski Karoule suhu pressida. Paar päeva edasi ta enam ei kusnud igale poole. Veel umbes nädal ja ka kott-toolile enam mitte. Põiekrõbinad igapäevatoiduks ja saigi terveks. Nüüd on rõõmus ja pehme. <br />Jestas, ma ei jaksa iga samamoodi kulgenud probleemi küll nii põhjalikult kirjeldada!<br />Poeg jäi kooli edasi.<br />Vihma hakkas lõpuks sadama, kuigi terve juuni ja mai teise poole oli põud.<br />Ma sain oma ATH diagnoosi ja ravimid. <br />Uued AD-d sain ka, mis viimaks toimisid samuti.<br />Piisab.</p><p><b>Viis lemmikut hetke aastast 2022</b></p><p>Kui <a href="https://mahamure.blogspot.com/2023/06/identiteet.html" target="_blank">tulin ujumast ja mõtlesin, et ma ei ole ainult keha ja Lucy Jordan</a>.<br />Kui <a href="https://mahamure.blogspot.com/2023/09/omg.html" target="_blank">ATH-ravimid mõjuma hakkasid ja ma koristasin</a>.<br />Kui Poeglaps füüsika kursusetöö 5 sai.<br />Kui ma nägin head unenägu isegi ärkamise järel lihtsalt vedelesin külili krõnksus voodis ja mõnulesin.<br />Kui ma kurtsin fb-s oma kohutavat depressiooni ja Pagan ütles, et kle, minu jaoks on see ka pidev võitlus, räägime, kui tahad - ja see virtuaalvestlus päriselt päriselt aitaski.</p><p><b>Kuidas sa möödunud aastal maailma/teiste inimeste elusid mõjutasid?</b></p><p>Kuidagi ikka.<br />Ma üritan seda kogu aeg.</p><p><b>Mis põhjusel enda üle uhke oled?</b></p><p><i>I'm the figher, baby.</i></p><p><b>Miks endas pettusid?</b></p><p><i>I'm the figher, baby.</i><br />Ja siis ma võitlen ja võitlen ja võitlen ja ma olen nii kuradi väsinud ja ma ei jaksa ja ma võitlen ja ma võitlen ja ma võitlen ja siis küsib X või Y: "Kuidas sa üldse julged arvata, et oled hea ema?" ja ma lasen end morjendada.<br />Sest ma võitlen iga kuradi päeva õhtusse ja ... ja inimesed ei saa nagu üldse aru, et see on raske? <br />Phmt ma pettun mitte endas, vaid maailmas.</p><p><b>Millisel hetkel tundsid täielikku rahu ja kohalolu?</b></p><p>Ilmselt mingitel hommikutel keefiri juues. <br />Keefir tundub olema üks parimaid asju maailmas.</p><p><b>Mis oli möödunud aasta kõige raskem õppetund?</b></p><p>Seesama meeste värk - et ongi nii, et minu moodi intensiivselt tundvaid demiseksuaale on nii vähe, et mu parimad armusuhted ONGI meestega, kes on kuskilt filmist, raamatust või sarjast, kelle pähe ma tunnen, et suudan pugeda ja NII ONGI ja PÄRISELT NII ONGI!!!!</p><p><b>Kas saavutasid midagi oma elu eesmärkidest?</b></p><p>Ei.</p><p><b>Millised inimesed moodustasid möödunud aastal su siseringi?</b></p><p>Poeglaps ja K</p><p><b>Laul, mis jääb alati seda aastat meenutama.</b></p><p>Vähemalt see on mul seekord olemas. Ja jääbki! Ja just seda aastat! Ma armastan seda lugu, kuigi kuulan muusikat mingi 14 KORDA vähem kui nt 7 aastat tagasi.</p><p>.<iframe frameborder="0" height="270" src="https://youtube.com/embed/l6rS8Dv5g-8?si=gNiudIpGBM1vRyeQ" width="480"></iframe></p><p>P.S. <a href="https://algernon.ee/jutt/sundinud_84_ndal" target="_blank">Lubatud tõlkeloo link</a>. <br />Krt, ma olen kade - tahaks ka nii imelist lugu luua!</p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-8825553065909444972023-12-29T17:36:00.007+02:002023-12-29T22:12:45.099+02:00Tunnetest<p>Olen veits kahevahel, kas kirjutada aastalõpu-kokkuvõttev post või vahetult kriipiv endavaatlustulemus. <br />Kaurile (olin täiesti hämmastunud, kui ta ütles, et mu enesevaatlused on igavad, ta ei viitsi neid lugeda - mu arust on enesevaatluste kulg hirmus põnev, onjo, muu on lihtsalt väikesed lisandid, elu kirjeldamisega kaasnev, ent kindlasti mitte põhiline) meeldiks ilmselt esimene, kuigi ka sinna valguks enesevaatlust sisse.<br /></p><div style="text-align: left;">Endale tundub teine tähtsam - sest kui ma ise samuti ära unustasin, kuidas ma enamiku elust eksisteerisin, võiks keegi teinegi ju avastada, et whoa, teistmoodi tuntakse ka, teistmoodi tundes elatakse elud ära, pole ime, et inimeste tundemaailmades ühesuguste nõuannete või isegi ühesuguste soovide oletamisega täiesti puusse pannakse (eriti romantiliste tunnete osas, muidugi).</div><div style="text-align: left;"><br /></div><div style="text-align: left;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixhprC2rwg4E1KmGU1nUmmBiyDI5FvU-7o1tLGT3yNmIO-VI9u6-UDVWyLpk4awQmtsLEyTqntGyfFVh41yQZCHX6gs1k5chitq4KhZvf5BHR2IpbEBsYTe6QFekIaLKj4ikWYNHQhyfYTcNFedFusEWUvy-JMjz49dytBHAkVI0DUcmXNfvWVTHi1Vb1c/s1366/totoroga%20kott-toolis%20joonistatud%20toaga.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="911" data-original-width="1366" height="311" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixhprC2rwg4E1KmGU1nUmmBiyDI5FvU-7o1tLGT3yNmIO-VI9u6-UDVWyLpk4awQmtsLEyTqntGyfFVh41yQZCHX6gs1k5chitq4KhZvf5BHR2IpbEBsYTe6QFekIaLKj4ikWYNHQhyfYTcNFedFusEWUvy-JMjz49dytBHAkVI0DUcmXNfvWVTHi1Vb1c/w468-h311/totoroga%20kott-toolis%20joonistatud%20toaga.jpg" width="468" /></a></div><p></p><p>Asi lõppeb nagunii sellega, et kirjutan mõlemast ja see tuleb järjekordne mammutpost, aga no vaatab. Ega ma ma palka ei saa blogimise eest. (Kui välja arvata mõnede lugejate annetused - AITÄH!) Võin teha, nagu endale hea tundub.</p><p>Esmalt niisiis: hormoonid on ikka kohutavad! Nii võimsad - ja inimesed elavad teistsuguste kehadega, teistsuguste hormoonidega ja arvavad, et me kõik elame laias laastus ühtemoodi?<br />No. Ei. <br />Vaadake, mul saabus peale aastast vaheaega taas menstruatsioon, onjo. See, kuidas ta just saabus, polnud midagi. Ma ei saanud enne arugi, kui verd jooksma hakkas ja vereloigud mu voodi ära mäkerdasid. Siis jooksis veel paar päeva verd nagu oleks siga tapetud, viskasin iga paari tunni tagant kupsiku tühjaks ja imestasin, sest mul polnud meeles, et nii palju verd tuleb. (Tegelikult enamjaolt ei tulnudki, nii hullu vereeritust pole mul vist laste sündidest saati olnud.)<br />Verejooks muidugi taandus, nagu ta kuupuhatuse puhul ikka teeb, mens lõppes ja juba selle lõpu ajal tuvastasin endas tohutu armastuse kõigi vastu. K tundus eriti armas ja kass sile ja kaunis, koer nii nunnu ja hell ja poega tahaks aina kallistada ja siis lugesin ma veel üht fännfiktsiooni Sanji ja Zoroga - ja armastus kõigi ja kõige vastu kippus mind ribadeks rebima. <br />Jah, seda tunnet olen varem ka tundnud ja mitte üksikutel hetkedel, vaid ikka mitu päeva järjest. Kogu noorpõli oli seda TÄIS. Kas nüüd just kuude kaupa järjest, ent sageli, ohtralt ja no nii intensiivne,<i> nii intensiivne</i>, et selle tunde peal olles on väga raske meeles pidada, et teised tunnevad mingit lahjat veesegust lurri võrreldes minu vahukoorega. <br />No olgu, nüüd ma olen tükk aega seda veesegust lurri tundnud ja et tunne sees võib olla nii kõikevõitev, nii rammus, hämmastab. <br />Nüüd mõelge, mis tähendab niimoodi last tahta. Nii, et tunne otse lämmatab vahel oma suuruse ja raskusega.<br />Ja nüüd mõelge, mida tähendab, kui lihtsalt - ei tunne enam. Tunded on tagaplaanil. Valus ei ole, siis on hästi. Milles probleem. No ei saa last, no ei saa, mis seal ikka.<br />Jah, seda rasvast eredat kõikevõitvat tunnet vist loetakse ka inspiratsiooniks - ja selle sees olen ma palju kirjutanud. Intensiivselt, vahel ka terve loo otsast lõpuni. Oma mõtted tunduvad reaalsemad kui ümbruses toimuv, ainus tõeline maailm on minu pea sees ja muu lihtsalt ebaolulised pudemed. Aga minu kogemus on ka, et säärane olek ei ole tegelikult kirjutamiseks parim - mul on nii palju tegemist oma tunnete ja filmi jooksutamisega oma peas, et selle kirjapanemiseks ei jätku huvi ega jaksu. Saab - aga et mõnus ka oleks, on väga ebatavalist asjaolude ja meeleseisundite kokkulangemist tarvis. <br />Kergem on kirjutada rutiinselt. Natuke korraga ja oo, jumala tore lugu selgub olema välja kukkunud lõpuks!<br />Kuigi samas - ega ma midagi inspiratsioonita kirjutatut pole vist paberil avaldanudki? Aaa, ei, ühes "Vikerkaares" on üks lugu. Aga seal ma nägin lugu unes, nii et see on ka peaaegu inspiratsioonilaps - kui ma midagi looks vormitavat unes näen, kaasneb sellega nii palju tundeid, et need on peaaegu nagu ärkveloleku-vahukoorgi. </p><p>Mida hormoonid keha sees teevad või ei tee, tundub vähemalt mulle küll kogu isiksust määravana. <br />Jah, ma tunnen tugevalt.<br />Vähemalt kui hormoonid nõrisevad ja midagi toimub. <br />Miks ma tahan, et mind "vajataks" - ma tahan mõjuda inimesele hormooninõristajana. Kui tal mingit hormoonilaksu minuga seoses pole, on leige "nojah, ta on huvitav inimene", mul on tunne, et ma ei ole talle tähtis. Sest noh - kui minul intensiivseid tundeid pole, ongi mulle kõik poogen. TÕESTI pole oluline. Jah, mingid soovid on, aga need on nii --- unised? Pole nõudlikkust, pole intensiivsust, on "võib ju kah".<br />Ja kui mul on parasjagu "võib ju kah", mind ei eruta, et ma kellelgi teisel hormoone käima ei pane ja tema maailma ei tooni. Minu maailma ei tooni eriti keegi peale mu enda, onjo? <br />Ja siis juhtub nii, nagu nende jõulude lõpus. Menstruatsioon lõppes ka ja mulle oli Sanji mu pea sees korraga tähtsam kui K, sest krt, Sanji armastab mind alati, ükskõik, mis ma talle teen või kuidas räägin, puudutab mind sealt, kus ma tahan ja reageerib minu puudutustele täpselt nii, nagu mina tahan, me võime tunde ja tunde rääkida, teineteise naha siledust tunda, ta võib mulle (kujuteldavat) süüa teha ja andunult vaadata, kuidas ma tema omletti suhu panen - aga K ... paneb vahel uued lülitid või toob kooki, ütleb, et minu küpsetis maitses hästi ja õpib mu pojaga koos matemaatikat. <br />Sanj on mulle nagu Jeesus (armastab mind alati, mis ka ei juhtuks), aga päris inimesed ... ei ole mulle vist mitte kunagi andnud seda tundeintensiivsust, mida tahaksin. <br />Äkki tõesti enamik inimesi lihtsalt ei tunne nagu mina? Mina ka ei tundnud terve selle 2023. aasta. Menopausi tuimus?<br />Miks ma end näiteks suvel ära ei tapnud? Jah, jah, olgu, kümme aastat polnud veel täis ja värki - aga oluline oli ka see, et nii kohutavad, kui need pool aastat depressiooni mittetoimivate ja mitteaitavate ravimitega ka olid, kogu aeg valutas, kogu aeg piinas -. ei olnud see valu enamasti kuigi intensiivne. Oli halb, kogu aeg oli halb, mitte kordagi polnud hea - aga enamasti polnud mitte väljakannatamatult halb, vaid lihtsalt halb. Aga 2014 ... oijumalanna. Kui ma meenutan halvimaid hetki, ma ikka veel ei saa aru, KUIDAS said inimesed näha mind niimoodi kannatamas ja arvata, et noh, läheb üle, mis ta ikka. <br />Kusjuures siis olid vahepeal eredad rõõmuhetked ka. Sest ma tundsin kogu aeg ja kõike palju rohkem, kui näiteks ... noh, praegu. Näiteks<a href="https://mahamure.blogspot.com/2014/08/toopaev-on-labi-vihm-valab-teisel-pool.html" target="_blank"> esimene Gõmka</a> - see oli nii ilus kogemus!<br />Valus ja ilus.</p><p>Tugevad tunded tähendasid ka, et ma ei saanud üldse aru, mismoodi on ratsionaalne tunnetega mitte arvestada. Kuidas on ratsionaalne mitte arvestada selllega, et üks asi teeb rõõmu ja teine teeb viha? Mida?!<br />Aga no kui tunded on nõrgad - siis vist saab jah "ratsionaalselt" vaadata. <br />Mitte hoolida sellest, mis polegi tähtis. <br />Tunded on inimese arvestuses mittelugevad, sest nad ei loegi eriti. Kunagi.<br />Aga kui loevad, on hoopis teine asi. Kogu maailm muutub.</p><p>Väsisin ära. <br />Tundub, et aasta kokkuvõte ootab veel. Paar päeva on aega ka - jõuan kirjutada.<br />Aga ühe pildi, mis Sven Arbet "Maalehe" jaoks tegi, panen ikka üles. Mulle meeldib, mis ta toaga tegi, et see ilusam oleks =P </p><p></p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com14tag:blogger.com,1999:blog-8064438115777027902.post-42376470371766355212023-12-26T22:46:00.004+02:002023-12-26T22:46:57.920+02:00Jõulukoerad ja natuke muud juttu<p>Oli siuke jõul, kus ma ei teinud mitte midagi - piparkoogid tegin eelmisel päeval valmis ja jõulupäeval istusin autosse ja mind viidi kohale, esimesel pühal istusin autosse ja toodi jälle koju. <br />Ja ma olen täiesti omadega läbi. <br />Nii läbi, et võtab niitsuma. <br />Nii läbi, et ei jaksa isegi põdeda sellepärast, kuidas inimesed hoolitsesid mu eest ja mina ei teinud mitte midagi. </p><p>Siuke jõul. <br />Üks beebi oli ka. Olin üleni hurmatud. Beebid on ikka parimad. <br />Kuigi koerad on ka imetoredad. Lisaks Totorole oli valge hiigelkoer, vanus 11, olek soliidne. Totoro on tema kõrval pisike malbe neiu. <br />Neil oli kaks korda mõtete lahkuminek, mõlemal korral seotud toiduga. Aga üldiselt nad respekteerisid teineteist ning teisel päeval liputasid juba üksteisele saba. Villu liputas kohe, aga Totoro tõmbas enda oma jalge vahele ja mõtles selgesti, kuidas see on ju hiiglane, hirmus hiiglane, appi.<br />Aga kui hiiglane minu sülest küpsisepuru tahtis noolida, Totoro sekkus otsustavalt. Tema inimene! Kui juba küpsisepuru noolimiseks läheb, on see TEMA ülesanne! <br />Lausa hambad olid paljad mõlemil. <br />Aga pärast seda saabus täielik rahu ja austus. <br />Kuni järgmisel päeval pandi Totorole kalanahka, ta sõi poole ära, aga teist poolt mitte. Siis laskis keegi jälle Villu tuppa, sest no midagi ei toimunud ja unustati ära, et toiduprobleem võib kerkida. Villu läks kohe põrandal olevat kalanahka sööma ja Totoro ütles: "Kläuh!" Selgesti oli ta sõnum: "Mismõttes?! Ma hiljem oleksin seda söönud!" <br />Aga isegi hambad polnud paljad ja nad said edaspidi kenasti läbi. Ma arvan, et naisterahva enda eest seismine tõstis nende mõlemi arvamust temast. </p><p>Aga bee-bii!<br />Nii nunnu!!!!<br />Beebi vanemad on mu suured lemmikud, kes on paar olnud umbes nii kaua, kui ma mäletan. Mingi ... naise kooliajal nad igatahes juba käisid. Said 20. Said 30, ikka olid paar. Lausa abiellusid. Ja nüüd said beebi. <br />Poleks tuttavad, ma mõtleks, et neil on midagi viga, et nii raamatu järgi elavad, aga nad on päriselt ka toredad. </p><p>Kaks pisikest last oli veel, kellest vanemat ma vist olen näinud, aga nooremat kindlasti mitte. Nad on samuti väga nunnud - teistmoodi, kui beebi, aga siiski. Kuid põhiliselt imetlesin nende ema. Krt, kui raudtugev naisterahvas, kes samas üleni armastus. Neil oli vanem õde ka seal, aga no inimese kohta, kes on 11, ei saa enam "väike laps" kuidagi öelda.<br />Hea küll, kui ta oleks kääbuskasvu, vbla saaks "väike laps" öelda.<br />Igatahes, nende ema meenutas mulle mind ennast 100 aastat tagasi, kuigi mul on ainult kaks last ja aktiivseid igapäevaisasid neil 0. Kuidas tal olid lapsed, kellega ta pidevalt tegeles, ja ometi oli ise inimesena pidevalt pildil ja oluline. Ja sätendava pluusiga pealgi. <br />Tal on tunded, ent ta ei upu neisse. <br />Tal on mõtted ja ta ei varja neid. <br />Oh, nii lahe. </p><p>No ja siis Muumimamma, mu eksämm, nii soe. Ja tütre üks onudest, nii mahe ja muhe. Kusjuures ta kogu aeg töötas - naiste puhul on see kuidagi normaalne, et nad jõulude ajal, eriti kui maja on külalisi täis, kogu aeg töötavad Aga meeste puhul ikka mainimist väärt, kuidas on vaja labidaga lund lükata ja teisal on traktoriga vaja lund lükata ja kui lund enam vaja lükata ei ole, tuleb minna garaaži purjekat remontima. <br />Ja ...</p><p>Mul on natuke mölaka tunne, et minu töötegemine piirdus beebi süleshoidmise ja taldrikute kokkukorjamisega. (Mitte ühel ajal.) Aga ma olen ikkagi lääbakil ja omadega läbi. Olin esimene, kes magama läks ja peaaegu viimane, kes tõusis, ja täna ikka täiesti soss. <br />Tahaksin olla parem. Aga krt, no olen, nagu olen. Pole paremat võtta. </p>väga väga nainehttp://www.blogger.com/profile/13091250497403818537noreply@blogger.com0