Ma pole isegi tüdinud enam vaid hõljun mingusuguse veidra ekraanijõllitamisest ja klahviklõbinast tekitatud kaifi piirimail. Söön mehhaaniliselt kõike, mis paistab enam-vähem söödav, et teha midagi muud kui kirjutada lollusi väikestesse mustadesse avaldusekastikestesse.
Tülpinult olen projektis kasutanud sõnu "nänn", "äge" ja "värk".
Ilmselt tuleb need enne viimast versiooni välja toimetada, aga praegu on mul tunne, et isegi nänni ja värki täis lahter on parem kui tühi lahter.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.