Iga kuramuse /köhh-köhh/ kord, kui mul on juba parem, ja hakkaks nagu /köhh/ tervemaks saama /ohjeldamatu köhahoog/ ja ma lähen korraks POODI, /köhh-köhh-köhh/ et meil midagi SÜÜA oleks, tabab mind mingi järgmine haiguseilming.
Krt, mul pole juba NELI päeva köha /köh-köh-KÖHH/ olnud ja ma ju ei saa ilma söögita ja ma ju ei läinud KAUGELE poodi ja ... /vajub ohjeldamatult köhides kahekorra/
Muidugi, kõrvad kuulevad enam-vähem ja põsekoobastes toimuv on vist kontrolli all ja /siin peaks olema äärmiselt naturalistlik kirjeldus, kuid mul hakkas teist kahju/ tatt mind ka enam kõrist ja ninast nii hullusti ei ummista, aga kurat!
Ja mul on homme pulmapidu ees.
Ma kavatsen minna ka, et teaksite. Ma pole pulmas käinud sestsaati, kui mu ema mehele läks.
Haige olen olnud peaaegu 2 nädalat. Pole sellega seoses ka trenni teinud peaaegu 2 nädalat. Täna hommikul üritasin, aga peale 8-minutilist tantsimist (mitte sellist metsikut hüplemist-tantsimist vaid mingit valsi ja kadrilli vahepealset tütarlapsega paaris tantsimist ja tema keerutamist) olin ma higine nagu kalts ja pea käis ringi.
Lükkasin kehalised harjutused jälle edasi.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
vaesekene... :) sind tuleb siis põetama vist hakata...
VastaKustuta=)
VastaKustutama ei võta vastu meeskülastajaid, kuni ma näen ka suurema ülelakkimista välja kuidagi teismoodi kui tükk tainast, mis pole veel otsustanud, kas saada pirukaks, koogiks, küpsisteks või millekski, mille õige koht oleks telliste vahel.