Liiga palju sotsiaalset...

...on liiga palju.

Ma olen seni kahes postituses puudutanud Maailma Kõige Tüütumat Naist, aga need postid said seejärel kähku ära kustutanud - mitte seepärast, et ma kardaks, et ta selle info siit üles leiab ja solvub (kui oleks seda loota, ma jätaks hea meelega teabe üles, aga ta ei kasuta netti peaaegu üldse) vaid seepärast, et ma arvasin: kaevata kellegi üle selja taga, kui sa ei saa talle mingist haledast valestipaigutatud delikaatsusest asju näkku öeldud, on lihtsalt kole ja loll ja absoluutselt mittesobiv head elu propageerivale võrgupäevikule "Maha äng".

Aga ma ei saa talle asju näkku öeldud.
Ja mitte seepärast, et ta on mu sõber ja ma kardaks teda solvata vaid just vastupidi - ta pole mu sõber ja ma tahaksin hoida teda vähemalt käe pikkuse jagu endast eemal, ja kui ma hakkan tegema isiklikke märkusi tema käitumise suhtes, äkki ta hakkab arvama, et ma hoolin või midagi.

Tegelikult mul on suht kama, kui ta ka kogu oma elu samamoodi edasi laseb, ainult jätku mind välja, aitäh.

Maailma Kõige Tüütum Naine räägib kogu aeg. Vahel mul on tunne, et ta kardab tummaks jääda ja siis tulistab ebainimliku kiirusega suust välja kõik pähe tulevad mõttekatked, et siis, kui ta suu igaveseks vaikib, oleks tema annus juttu juba maailmale ära räägitud.
Aga hea küll, jutukas siis jutukas, sellega saaks veel hakkama. Aga millest ta räägib! Emake Maa, aita!
Tema jutust 75% on eneseõigustused küsimustes, kus mina pole teda kunagi rünnanud, mis ei ole üldse minu asi ja mis EI HUVITA mind mitte üks raas. Ta on üksikema kolme lapsega ja ilmselt valis ta minu oma sihtmärgiks, sest mina olen üksikema kahe lapsega, aga no ei, EI. See ei ole mingi põhjus, miks ma peaksin tahtma kuulda tema kurtmisi tema laste isa teemal, kurtmisi kuidas too ei aita, ei pea kokkulepetest kinni, aga tahab muudkui õhtuti kaissu tulla. Ja igavese refräänina "Tema mulle need lapsed tegi!"

No ma mingi väega ei usu, et mees vägistas talle kolm last. Küllap nad ikka koos tegid.

Lapsed on muuseas põhjus, miks ma ei saa teda lihtsalt välja lülitada. Mu tütarlaps ja tema vanim poeg on suured sõbrad. Mingil nukral põhjusel tähendab see tema jaoks, et meie võiks ka üksteisel külas käia ja juttu ajada.
Ja ma ei paneks pahaks, kui ta annaks ette teada, tuleks kord nädalas kaheks-kolmeks tunniks, ma söödaks ta perel kõhud täis, sest raha neil tõesti napib, olla kolme koolieeliku tööta üksikema ei ole mitte lust ja lillepidu, ja siis läheks ära.
Aga ta tuleb ette teatamata ukse taha, vahel hommikul, vahel õhtul, kui mul on hoopis muud plaanid, ta püüab mu kinni lasteaia uksel ja isegi kui ma ütlen, et külla täna ei, mul on muud teha, jalutab minuga koduni kaasa ja räägib selle aja jooksul LAKKAMATULT.
Ja ega talle siis ühest "Ei"-st ei piisa, kui ma olen öelnud, et praegu ei sobi, ta nõuab põhjendust, ja kui ma annan põhjenduse, ta ütleb "Aga mõtle ümber, tee seda mõni teine päev," ja kui ma ütlen, et ei, mulle meeldib oma asjad planeeritud ajal ära teha, ei võta ta seda ikkagi eriti tõsiselt ja üritab mind kohutava sõnavalingu abil meelt panna muutma.

Ta üritab mu elu korraldada. Soovitab kardinad alla võtta ja lapsele karnevalirüüks teha. Veenab mind oma naabrimehe ülimuslikkuses ametliku torumehe suhtes. Ükskord, kui mul oli hommikusöök söödud ja üldiselt plaanis pidada toiduga kõva piiri, saabus ta palvega (see on umbes 50% kordades tulemisõigustuseks): "Laps pissis püksi, saan ma siin ta püksid ära vahetada? Muide, on sul paar kuivi pükse ka laenata?", ja asus siis minu köögis pannkooke tegema, sest ennäe, mul olid täpselt ained olemas ja ilus päev ka, ja kuigi ma üritasin kinnitada, et ma olen juba söönud, tõstis ta mulle armastavalt pannkoogi ette, kinnitades, et üks ülepannikook mahub alati veel.
Ma ei söönud seda.
Ta vaatas mind nagu imelikku, aga ei lasknud end just kuigivõrd häirida.

Ma ei tea, mida temaga peale hakata. Käratada peale, et ärgu tulgu enam, kui käituda ei oska?
/inimesed on ikka keerulised.
/mina ei tea, mida nendega pihta hakata.