Mõnikord olen ma mõttetult romantiline. Eriti siis, kui ma olen päev otsa teinud arutult mõttetut tööd, mul on järgmisel päeval töövestlus (mille puhul ma esmakordselt viimase 2 aasta jooksul lakkisin küüsi. Ainult läbipaistva aluslakiga muidugi, aga ikkagi) ja sisimas tunne, et tahaksin-tahaksin-tahaksin midagi soolast või torti või küünarnukkidega trollis trügida!!
Niisiis on mul süda hinge täis 6 korda järjest ning mu juuksed läigivad nagu oleksin ma neid poleerinud (tegelikult maskeerisin) ja te ei kujuta ette, kui väsitav (emotsionaalselt) on juba kolmandat korda tõestada end töö tarvis, mida ma olen 2x arvanud end juba saanud olevat.
Homme lähen vestlusele kolmanda töö asjus - esimene on see, mida ma juba teen ja muudkui oma kõlblikkust tõestan, teine see, mida mulle pakuti ja kolmas siis - see. Homne. Vajadust pole, aga soov küll. Ärevus ajab südant natuke pahaks.
/Läheb sülitab selgest tülgastusest kempsupotti ühe tatiläraka ja asub siis homseks läbipestud viisakaid riideid riidepuule kuivama panema.
Kui ma peaksin juhtumisi mõne töö eest kunagi palka ka saama, ostan endale voodi. Mul on küll uni nagu mõmmibeebil, aga see praegune, kuramus, kägiseb. Ja üks nägus noor mees põrutas tal ühelt poolt kruvid lahti. =(
Ah, vahel olen ma nii väga mõttetult romantiline!
Pilt siit.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.