Õhk keskküttega korterites muutub talve lõpus kohutavalt kuivaks.
Õhutamine ei aita - ka õues pole just niiske.
Nii palju pesu ka ei pese, et kogu aeg midagi kuivamas oleks ning niiskus õhku laiali lendaks.
Nahk tundub vastu seda kuiva õhku kuum ja paberjas. Hingamisteed krõbisevad ja kriuksuvad.
Istun arvuti taga ja hoian niisket sokki vastu nina (just pesumasinast tulnud, ebajäle ja väga väheütleva välimusega beezh sokk), sest läbi selle hingates ei tundu mu nohused limaskestad kohe selliseks hernekauna sees olevaks kileks muutuvat. Pärgamentjaks ja pisut jäigaks.
Lapsed on ka haiged, aga nemad magavad. Mõtlesin korraks tõsimeeli neile ka mingit märga pesu näo ette panna, aga taipasin, et nad kas ei lepiks sellega või libiseks märg asi varsti valesse kohta (nt rinnale) ja nad ärkaksid lõdisedes ja veel palju haigemana.
Ärkan öösel üles, et (lilli) taimi kasta, sest iseenda kuivamine on nii ebameeldiv, et korraga tundub (lill) taim täiesti piisavalt elusorganismina, et kannatada ja piinelda. Ja mina ju vastutan tema eest!
Maitset ei tunne jälle.
Ei tunne isegi küüslaugu maitset, mis on juba lausa masendav.
Muide - inimesed, kel on keel maha lõigatud, ei tunne vist ka maitset?
Nad küllap kipuvad varsti üsna kõhnaks jääma. Närid mida närid, maitset pole, toit jääb igale poole suhu kinni - ilma keeleta ei saa seda ju õigesse kohta lükata -, mis mõte sel kõigel on... Pärast söömist tuleb suusisu ka iga kord näppudega enam-vähem toiduvabaks sudida. Kui hambaharja pole käepärast. Või v-o on selleks mingi eraldi tööriist kunagi välja mõeldud?
Muidu on igatahes jäle ju, suu mingit löga täis kogu aeg.
Kui on vett, saab vähemalt loputada.
Raamatutes sellest kunagi ei kirjutata. Kuidas süüa on ilma keeleta väga vilets. (Kuigi fantaasialugudes ja ajaloolistes romaanides on keeleta isikud väga levinud.)
Mul tuleb meelde, et üks teatud ilma keeleta (eks?)timukas sõi ühes raamatus isegi murakaid. (Või olid need põldmarjad?) Jumal küll, kõik need väikesed kõvad seemned, mida ei saa isegi keelega õigesse kohta nügida..!
Ja keeletud inimesed paistavad lugudes kannatavat ka tummuse all, mis siis, et nende häälepaeltel pole õigupoolest midagi häda. Mmm-mmh peaks ikka suutma öelda. Või röögatada, kui tarvis.
Misiganes.
Pea on uimane ja käib ringi.
Tulen tagasi, kui olen tervem, ja püüan siis mingisugust loogilist mõttearendust ekraanile tekitada.
Vahepeal käis võrgupäevikus lugejaid mingi 100 kliki jagu päevas. See tekitas ehmatavat vastutustunnet. Mida ma neile ometi kirjutan???
Aga nüüd on keskmine jälle kenasti 20-30 kliki peal tagasi ja ma võin oma lodevaid lalisemisi siit rahuliku südamega võimsasse rahvusvahelisse arvutivõrku laia elu peale läkitada.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
See keskkütte-asi on natule tõsi.
VastaKustutaMul omal on kahtlus, et naha pärgamendiefekti rõhutab ka kohalik dušivesi.
Blogingu algus-osa kannaks täiesti eraldiseisvaks väikemõtiskluseks kirjutada, mille lõpp läheb ulmesse. (Kuigi see läbi soki hingamine on juba ka parajal moel ebareaalne)
Otsi yles sellise mehe blog nagu filmikriitik Roger Ebert. Tal oli miski kurja tõvega (täpselt ei mäleta, mis) seoses opp, misjärel ta ei joo, söö ega kõnele. Sellegipoolest meeldib talle sõpradega lõunal käia. Õnneks on tal palju sõpru, kes ei lase ennast sellest häirida, kui ta suhteliselt vaikne ja närva söömaga on, räägivad aga ise. Ma teadsin varem Ebertit ainult kuulu järgi, aga pärast selle jutu lugemist tekkis tõsine respekt.
VastaKustutaJah, sellest, kui kuiv on, saaks tõesti mingisuguse ulmelise loo. Kuidas pooled inimesed kuivavadki ühe hästi pika ja külma talve lõpuks ära ja muutuvad millekski muuks. V-o hakkavad paremini tajuma õhuniiskust ja -võnkeid. A la metamorfoos.
VastaKustutaVõi siis midagi ökoteemalist.
Seda blogi ma parasjagu loen. Kirjutada oskab ta täitsa hästi, kui ka rääkida enam ei saa.
Aga ma isiklikumat laadi postitusi pole veel lugema sattunud.
Ma nüüd ei mäleta, millised radiaatorid sul on, aga kui sul on vanakooli ribidega, siis on kuivuse vastu olemas järgmine nipp. Lõika lapikul plastikpudelil ülemine osa ära, topi radiaatori vahele ja vala toalillede kastekannuga vett täis. Anumad võib ka enne veega täita ent siis tuleb paigaldada õrna hoole ja ettevaatusega. Muidu läheb vesi laiali jookseb põrandapragude kaudu parketi alla ja ajab hallitama.
VastaKustuta