Ilma arvutita elades tekkis mul tõeline lokkav kirjanduslik inspiratsioon kõigi tundemärkidega. Vihikutesse tekkisid pateetilised dialoogikatked, arvete tagakülgedele luuletusekatked, närv oli must ja fantaasiad elavad...
Siis avasin võõra arvuti, sukeldusin msni ja asusin seda inspiratsiooni seal välja elama.
Praegu täitsa tõsiselt mõtlen, et kas jätta koju internet sisse üldse?
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.