Kiri heade kavatsustega ahistajale

Võrgupäevik teeb mu tõesti targemaks ja tugevamaks.

Oli üks inimene, kes mulle kangesti närvidele käis ja ma ei suutnud talle samas oma vastumeelsust kuidagi selgitada ega väljendada. Sõber soovitas: "Ütle talle, et ta on tüütu ja loll ja jätku sind rahule", aga see tundus liiga jõhkrana. Antud isik ei teinud ju tegelikult midagi halba, tal lihtsalt on taktitundepuudujääk ilmselt.
Meeleheites tagusin arvutisse päevikumustandi pika halaga. Noh, et miks on selle inimese käitumine paha ja miks minu senine poliitika tema osas ilmselt vilja pole kandnud ja miks on ikka raske inimestega suhelda jne.
Siis vaatasin seda kirjutist natuke aega, parandasin vigu. Siis kopeerisin kaks lauset, muutsin "tema"-vormist "sina"-vormi, lisasin veel ühe lause ja allkirja, ning saatsin ära. Isikliku kirjana Persoonile.
Sissekandemustandi mõistagi kustutasin.

Usutavasti saavad edaspidi asjad korda, pole vaja neid avalikkuse ees liputada.
Kui ma aga poleks asja enne üldistava kirjeldusena siia üles kirjutanud, poleks ma ilmaski jõudnud nii neutraalse ja rahuliku kirjavormistuseni.
Vägev.
Läbikirjutamine on ikka hea asi probleemide puhul. Eriti kui kirjutad mitte ainult endale vaid nii, et teised ka võimalikult õigesti aru saaksid. Tekib endal ka sihandane - värskem pilk.

Lisa: kilepiim maksab nüüd säästukas siis 10 krooni. Mitte kodumaine vaid see... Alpiroosi oma. Kodumaine on veel veidi kallim.
Ei saa boikoteerida ka, piim on meil esmatarbetoiduaine, milleta kuidagi toime ei saa. Lihtsalt kirun ja solvun, aga ikka ostan. =(