* Päikeseloojangud. Iga üksik päikeseloojang eraldi või ka kõik kokku. On see siis natuke lillakas taevas kahvatukuldse põikitriibuga või hullumeelne KÕIK-KOLDEVÄRVID-KORRAGA, ikka on iga kord "Oh! Vaata seda! Nii äge!"
* Lumi. Mis mõttes saab üldse OLLA "liiga palju lund"? Laviini all surra tundub olevat üks ilusamaid surmi üldse.
Pealegi saab lume peal kelgutada.
* Elav tuli. Ma tahaksin käevõru, mis näeks välja nagu hõõguvad söed, aga ei teeks haiget. Niimoodi saaks tule poegi pidevalt kaasas kanda. Aga ka tavaline küünal ajab asja ära. Ahjust isiklikus kodus rääkimata.
Ma muide täiesti mõistan suitsetamist - natuke tuld pidevalt sõrme (loe seda sõna kolmandas vältes, tegu on mitmusega) vahel, raasuke ilu pidevalt silme ees. Mis see enesetapp siis nii hull on sellega võrreldes!
* Ksülofoniheli. Sellise tämbriga räägivad ilusa häälega naised, kõlksub paremat sorti klaas, heliseb külma ilmaga ämber. Ainult et ksülofon kuidagi kontsentreerib selle kõik essentsiks, toob välja vägevamalt kui loodus seda suudab.
Ilusa häälega naised on aldid, muuseas.
* Uus mitmevärviline puuvillane aluspesu. 0 negatiivset punkti.
* Põnev jutukas. Ikka selline, et öösel üleval hoiab ja unerütmi nässu keerab. Ma vahel kipun jutukate võlusid unustama, aga kui tuleb jälle mõni sihuke, siis... Siis on nagu armumine, noh.
* Ilus mälestus. (Ära solgi seda ära: rohkem siiski pole alati uhkem. Mälestus peab olema selline, et kui meelde tuleb, paneb naeratama.)
* Kevade esimene õues söödud jäätis. Hooaja algus, aga huvitaval kombel ei ole hilisemad õues söödud jäätised võrreldavalt head.
* Kellelegi põhjusega hästi öelda, kusjuures on näha, et see jõuab pärale ka. Või head teha. Või vähemalt püüda head teha.
* Külm kaevuvesi. (Kui seda sulle külma ilmaga ämbrist pükstele ei loksu ja püksid seepeale ära ei jäätu, mida on ka juhtunud.)
* Külmapühad koolis.
* Kallistus kestusega üle 3 sekundi. (Ja ilma selle imeliku värgita "ma vormi pärast kallistan sind küll, aga ei taha puudutada muud kui õlgu ning kõverdun sust eemale, nagu oleksid sa koos mingi lögaga, millega ma end määrida ei taha," mida mõned harrastavad.)
* Edukas avalik esinemine. Rohkem ja paremat adrenaliini, kui ükski füüsiline väljakutse pakkuda on suutnud.
* Seesamiõli. Müstiline ollus. See pole isegi niivõrd HEA, kui lihtsalt kummastav. Muudkui aga sööks ja sööks, et ometi ära tabada, mis teeb selle toidu nii - spetsiifiliselt just selleks toiduks.
* Hayao Miyazaki. Iga kord, kui ma asun vaatama mõnd tema filmi, ootan ma, et see on hea. Ja iga kord olen ma pärast filmi tummaks löödud sellest, kui hea see ikkagi oli.
* Öine ujumine lainetega meres, kui vesi on soe. Muinasjututundele eriti palju lähemale tavaelus enam ei pääse.
* Küüslauk.
* Augustitaevas tähtedega. Ja keegi, kellega koos sinna vaadata ja kes oskab ühtlasi vait olla.
* Bulgakov ja Kivirähk. Ükskõik, mis jama nad ka kokku kirjutavad, ikka on hea.
* Lesbid. Naissugu nii mõistvalt ja ausalt ülistada suudavad ainult nemad - ja mulle meeldib ka nende kokkuhoidev suhtumine. Muidugi on kõik naised õed!
(See, kuidas nad nagu varesekari heteroks pööranule kallale tormavad, nii väga ei meeldi, aga ma vist ei pidanud negatiivset rõhutama.)
* Ebajasmiini lõhn ja pojengid+vahtraõied ja vesiroosideni-ning-tagasi ujumine. Kollase-oranžikirjud tulbid. Minu kivist vaasis. See vaas on kõige ilusam vaas üldse. Muide.
* Mesi ja musid. Neist ei pääse mööda =) Mesi ja musid peavad olema!
Alla kirjutanud:
armastusega Teie nunnast lapsehoidja!
pole varem kunagi midagi rääkinud, lugenud vast paar kuud, tihti panevad Sinu postitused mind naeratama - mingi muinasjutulik soojus ja sära helgib Sinu sõnadest.
VastaKustutaaga erti need kaks viimast postitust parimatest asjadest elus, lihtsalt imehea on lugeda nii positiivseid postitusi.
aitäh :)
ps. paljude asjadega olen nõus, on tõesti parimad asjad!
Alati rõõm keegi naeratama panna!
VastaKustuta=)
Ma arvaks, et kui sõnast "sõrm" üldse saab moodustada lühikest mitmuse omastavat (mis vist oli plaan?), siis peaks see olema "sõrmi" ja igal juhul teises, mitte kolmandas vältes. Noh, kuna "sõrmisse" jmt käib teises vältes ja ülejäänud kraam peaks olema omastava baasil moodustatud.
VastaKustutaEt kõik selge oleks, siis grammatiline irin on lihtsalt minu siiraim viis poolehoidu avaldada!
"Sõrmi" ei sobi nii hästi sõnaga "silme" :(
VastaKustutama kujutan eneseõigustuseks ette, et luuletajale on keele rikkumine lubatum kui teistele.
Nojaa, võib-olla ma panin mööda ka. "Silme ees" on hea kontranäide. Aga kuidagi oli ju tarvis see poolehoid ära avaldada.
VastaKustuta*erutub grammatikast* - ee, "sõrme" (3. v) ja "silme" (3.v.) on täiesti reeglipärased lühikese mitmuse OMASTAVA vormid, nii et ei õnnestu siin keelt rikkuda midagi.
VastaKustutaMuide, kui see vormipärane, kõverduv kallistamine on kultuuris, kus embamine käib vältimatult viisaka tervitamise juurde, on asi ju arusaadav, ega ei taha ju päris ligi minna kõigile, kellele tere ometi ütleks.
Nääh, ikka meie oma kultuur ja rahvas.
VastaKustutaSel juhul pardon my küündimatu kommentaar, keelevaist on feilinud. Ja et postituse sisu mitte unarule jätta, siis eriti kirglikult sekundeerin tänasel tuisusel päeval ebajasmiinile ja pojengile.
VastaKustuta