Olen selle vahe (peal) sees kirjutanud 2 hädisevat mustandit, mida ma ei avalda, sest need - noh, hädisevad! Ja lõpuks, eesmärk on siiski ängi vastu võidelda, mitte seda toita ja levitada ning selle abil kaastunnet ja kallistusi kerjata!
Panen hoopis üles ühe nõksu, kuidas elu tühje hetki kasulikult tarvitada.
* Külmad lumised rongiootamisõhtud saab muuta meeldivamaks ning kasulikumaks, kui lõdisemise ja kella vaatamise asemel teha vaikseid (suuremat tormamist ja lõugamist mittenõudvaid) lihasharjutusi. Nt väljaastekükke. Või sörkida tagurpidi perroonil edasi-tagasi. Tõsi, selleks peab olema suhteliselt ükskõik, mida möödasõitvatest autodest väljavahtivad inimesed sinust mõtlevad.
Aga mis seal vahet on, mida mingid inimesed mõtlevad "selle kubujussi kohta perroonil"?
Ilmselt annab antud meetodit kasutada ka bussiootamiste soojemaks ja kasutegurlikumaks kujundamisel, aga kui tegu on südalinna ja paljude teiste ootajatega samas peatuses, siis isegi mina vist kõhkleksin.
Oleneb muidugi meeleolust.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Jalavenitusharjutusi annab maskeerida kingapaelade sidumiseks. Võib-olla pikaajalisem vaatleja hakkab imestama, et misasja ta juba neljandat korda kingapaelu seob, aga palju neid ikka on, kes pikemat aega tähelepanelikult vaadata viitsiks.
VastaKustutaMinu viimase aasta avastus on ülessõitva eskalaatori lisaotstarve säärelihaste venitamise masinana (kui seista, kand üle astmeserva). Kui kuhugi minna pole vaja, hoopis oodata, kõlbavad ka kõnniteeservad jms.
Väga ühekülgsed need minu tähelepandud harjutusvõimalused, aga mis sa teed, lihtsalt tahavad need jalad venitamist iga natukese aja tagant.
Täitsa teisel teemal.
VastaKustutahttp://steppivrott.blogspot.com/2010/12/joulumeem.html
Väike meem aastalõpu meenutuseks.
Kuna võib arvata, et ka kõigil teistel bussiootajatel on sama väljakannatamatult külm, võiks ehk teha siira avalduse: "Küll on külm! Tantsiks õige midagi/võimleks natuke. Üksi on nii imelik, ehk lööte kampa?"
VastaKustutaMina küll sellise palve suhtes ükskõikseks ei suudaks jääda :D
Hea, kui on mõni põnn läheduses. Nemad reeglina ühinevad.
Ise seisin muidugi paari päeva eest ihuüksi pimedas peatuses. Oleks võinud igasuguseid trikke teha, aga kedagi polnud nõu andmas. Teesklesin siis, et olen külmakindel elektripost. Et aeg kiiremini läheks, lugesin hästi aeglaselt 60-ni, 120-ni, 180-ni... Et kell minust lugemisega ette jõuaks. :P
Ma ei ole sind ja Raamatut unustanud, Rattus.
VastaKustutaLihtsalt mu üritus kirjanduslikke jõulukinke teha hävitab mu aju ja energia.
Tänan meemi eest ja küll see arvustus ka tuleb.
(Kui ma vastan mõnele kommentaarile hästi ruttu ja teistele mitte üldse, siis ei ole enamasti tegu mitte ühtede kommentaaride/kommenteerijate paremusega teiste üle vaid lihtsalt sellega, et "jah, lahe mõte!" ei tundu mulle olevat vajalik vastus. Vastan ikka tervete lausetega ning seda siis, kui ka mingit infot on vaja edastada.
VastaKustutaSihandane "jah, lahe" vastus on aga see, mille te võitegi umbes alati vaikimisest välja lugeda.)
(V.a. juhud, kui vaikimine tähendab midagi muud.)
(Mis mõttes "ei ole telepaadid"???)