pühapäev, 27. märts 2011

Mitteluuletus, mis räägib ümbernurga sellest, miks ma võrgupäevikus ei kirjuta eriti parasjagu

Kõigel on hind.
Tarkusel. Vaikusel. Kevade saabumisel.
Tasume näiteks haavades, kasvamisvalus ja rahas
või ka koerasitas ja murtud luudes-
põhiliselt on oluline mäletada,
et kõigel on hind.
Ilul ja usul ja homsel - ning järgmisel aastal ka.
Lahkel sõnal ja tasuta lõunal...

Nojah, iva sai vist juba välja toodud.

Ja me maksame teades või pimedalt
maksame kurtes või kergelt või karmilt.
Maksame, pöördudes minema,
maksame ja jäävad armid.

Aga tasumata - meilt mingit tolli võtmata - ei tule midagi.
Ei kasvamist, ei kahanemist.
Mitte
midagi.

1 kommentaar:

  1. Ma selgituseks ütlen, et see ei ole väga kurb postitus teemal "oh ma vaene!"
    See on tõdemus, et kui tahta end ühele asjale pühendada, ei jää teiste jaoks aega, energiat ja vaimujõudu.

    Ma parasjagu olen end üsna põhjalikult kirjandusele pühendanud =)

    VastaKustuta

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.