Poeglaps: Loe seda raamatut!
Mina: Mhmh, kohe! (Ja jutujätkuks, et osta endale minutike poolelioleva tegevuse lõpetamise aega:) Sulle meeldib see raamat?
Poeglaps: Ei, see raamat mulle eriti ei meeldi. Aga sellega on selline lugu, et mina meeldin hoopis talle.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Hahhhahhhaaa... Tüdruk palus mind ka hiljuti, et Tule!
VastaKustutamina (vb hajameelsusest): miks ma tulen?
tema: Tsinna!
mina (nüüd vb juba ninatarkusest): aga ma küsisin miks, mitte et kuhu.
tema: aga ära küsi miks, sa TULE!
See kõlas andestavalt, armsalt ja imeliselt, nagu kallim kutsumas sind ära kuldsesse loojangusse.