Selline bipolaarne periood.
Mõned hüüvad seda kevadeks, teised suveks, kolmandad naissooks ja neljandad pööritavad niisama silmi ja laiutavad käsi.
Ikka üles ja alla, üles ja alla... Aga vähemalt see on hästi, et on üles ja alla.
Kui ma käisin koolis ja mul oli pidev depressioon, mida ma ise tähele ei pannud, kartsin pidevalt, et minu elu saabki olema selline lõputu "natuke rohkem rahul-natuke vähem rahul-nii vähe rahul, et tekib küsimusi elamise otstarbekuse osas" tasemete vahel värelemine. Aga ei, ei.
Ikka üles välja, silmad säramas ja naeratus nagu värskelt värvitud kiikhobusel, peaga PÕMM! vastu päikest, nii et juuksed kärssavad! Ja siis hooga alla kaevu põhja (kus vinnatakse ohtrasti M-tähega asju nagu näiteks mitmus ja meeleheide), üle kere külma vette ja surmaõudus südamesse.
Mis... on... tegelikult tõesti suht lahe =)
Muuhulgas avastasin üleslennutavaks kujunenud laupäeval, et suudan puhtalt tahteavalduse mõjul täiesti tõhusalt ja usutavalt üle kere väriseda. Haa!
see värisemine oli tõesti väga võimas. You've got talent!
VastaKustuta"Tahteavalduse" sõna?
VastaKustutaUsutavasti hakkasid sa värisema tahtlikult. Vaevalt oli see kuidagi seotud selle tahte (verbaalse või mitteverbaalse) väljendamise = avalduse mõjul...
õige!
VastaKustutavaatsin ka üle lugedes, et valesti läks, aga ei viitsinud parandada. mõtlesin, et ah, keda see huvitab.
Selgesti kedagi huvitab =)