Looduslaps

Tõusin spetsiaalselt kell kuus, et jõuaks hommikul kõik tarvilised asjad rahulikult ära teha, enne praktikat duši alt läbi astuda ja ei peaks bussi peale jooksma.
Natukene jäin hilja peale, nii et tulin veeprotseduuridelt kell 7:15. Jooksma õnneks ei pidanud veel seepärast, kergelt kiirendatud samm aitas täiesti. Kell 7:31 tuli buss, kell 7:40 olin majas kohal.
Kell 7: 45 tuli õendusjuht, ulatas mulle sõbralikult seebipudeli, palus mitte pahaks panna, ja saatis duši alla.

Veetsin terve päeva end paaniliselt nuusutades, sest selgesti pesemine tegevusena ei andnud vajalikku hügieenilisuse taset ja miks siis oleks teine pesemine pidanud andma? Pidevalt oli tunne, et inimesed sihilikult õhutavad peale minu ruumisolekut, kuigi tegelt on seal kõik täiesti normaalsed, sõbralikud ja mõistvad, töö on hirmus põnev ja üldse, kõik prjekrasno. Õpin boonusena ka vene keelest aru saama ja vahet tegema hulgal naistel, kelle kõigi nimi on kas Galina või Julia.
Aga issand, küll see tervishoiutöötaja elukutse on stressitekitav!

Tulin koju, panin vormi hirmunult pessu ja magasin lõõgastuseks 4 ja pool tundi.
Ikka veel on täiesti omadega õhtal enesetunne.
Pildi side postitusega on see, et muumiakassi näoilme sobib minu omaga ideaalselt.