Olen nii väsinud, et ei taha enam maailma näha.
Natuke mõtlen, et miks ei ole kõik mu sõbrad ja tuttavad ümberringi ühel põlvel, pakkumas toetavat kätt ning pühalik-kaastundlikku pilku? Mismõttes nad käituvad, nagu ma peaks suutma asju nagu tavaliselt? Suutma mõelda, kaasa elada, käia, teha, tahta, rõõmustada, huvi tunda, suhelda jne? Need, kellele mingit tähelepanu veel jagub, üldse ei saa aru, et nad on hullult priviligeeritud! Et tegelikult see kirjutatud mail või msn-jutuajamine on umbes enim, mis ma üldse kellelegi peale kõige lähemate nädal aega pakkunud olen!
Natuke mõtlen ka, et äkki mul on midagi viga, et ma ei suuda. Äkki tegelikult elavad kõik sellise pideva surve all, lohistades end nagu läbi vati ja mitte kunagi und täis saades, mitte kunagi end värske ja innukana tundes? Lihtsalt kuna mina olen elanud pidevalt laisa aristokraadi elu, ei oska ma tööinimese koormust ettegi kujutada ja kaeban, et ei jaksa?
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Lugesin 2 tundi. Järjelkindlalt "vanemad postitused" klõpsatades.
VastaKustutaOtsisin.
Ma tean, et siin oli, ma ju mäletan?
Aga tundub, et mu mäletamine ja ettekujutamine on ikka üsna lootusetult sassis.
Vahest ... on käe mittepakkumine parem, kui pakkumine. Isegi, kui väga väga tahaks.
Aeg-ajalt ma kustutan küll postitusi, aga viimasest korrast on ikka kõva pool aastat vähemalt möödas - ja sel postitusel oli üldse lühike elu, nii umbes pool tundi.
VastaKustutaÜldiselt on mul nüüd kass ka kadunud. Tüüpiline - lapsed vannuvad, et nemad ei tea midagi, ei ole välisust lahti hoidnud, ei ole imelikel asjaoludel avatud välisust märganud. Aga kassi kodus ei ole. Keegi ei söö kausist, keegi ei lähe elevile, kui ma hommikul tõusen... Mis mul on ka hallutsinatsioonid, et mul üldse oli kass v?
/hulludes vasakule ära
http://mahamure.blogspot.com/2011/05/semiootilis-sotsiaalpsuhholoogiline.html
VastaKustutasee oli see kadunud asi v?
Omast kogemusest - ühe noore ja aktiivse kassi kadumiseks piisab ka avatud aknast.
VastaKustutaAknad olid ka kinni =/
VastaKustutaTubased kassid tavaliselt satuvad võõras keskonnas paanikasse ja peitvad varjulisse kohta ja kükitavad seal. On võimalik, et ta pole koridorist kaugemale jõudnudki. Tumen.
VastaKustutaSul oli õigus. Ta oli kogu aeg trepikojas, pööningul varjul. Ma kusjuures jooksin hommikul kell kuus aluspesus mööda trepikoda ja kutsusin, aga ma ei taibanud pööningu poolt otsida, sest inimesena ma ju seal ise eluilmas ei käi.
VastaKustutaKass on kodus!! Jee!!
Võttis ette rekordpika pissimise koju jõudes ja on nüüd turvaliselt perekona rüpes.
Üldiselt ma vist ikka peaks teda õues ka käiatama vahel, (tema) närvikava huvides. A praegu küll ei ihka kassikadumine vol 2 kogemust üldse.
Ma arvan, et mõnel vbla on küll sama koormus kui sul, aga nad seepeale armutult ei ürita sama palju veel oma sõprade jaoks olemasolevaks jääda nagu sina. Nii et sul on täielik õigus end erilisena tunda! Maiteakasselohutab. Mnjah. (Being mölakas myself)T.
VastaKustutaTartus käib üks vanaonu oma kassiga vahel kesklinnas jalutamas. Sellele kassile ilmselgelt meeldib see, nuusib uhkelt ringi. Nii et võite ka alguses nii proovida, ei saa ta suure hirmuga esimese auto alla peitu joosta. :)
VastaKustuta