Keegi ei veennud kedagi ümber, ainult vastik, tühi ja segaduses tunne on.
Ja töövõimetu.
Kui ma poleks vaidlemise kõrvalt samale kogukonnale natuke tasuta tööd teinud, oleks päev täiesti tühja läinud, aga tõtt öelda on mul selle tasuta töö suhtes ka kuidagi kaksipidine tunne.
Noh, et misasja ma panustan neisse, kui nad mind ei hinda?
Või isegi - ja ma möönan, et see on väga ülbe - mis mõte on jagada inimestega mõtteid, millest nad pole võimelised aru saama?
Või siis ei taha aru saada, mis teeb phmt ikkagi sama välja lõpuks.
Ehk siis kokkuvõtteks - see juhtus jälle. Ma vaidlesin täiesti rõõmsalt ja innukalt 5 tundi maha ja nüüd, kui ma pole enam 4 tundi ridagi sel teemal kirjutanud, hakkan tundma haavumust, nördimust ja adun hämmastusega, et aga nad käitusid ju minuga halvasti!
MisMÕTTES minnakse minu seksuaalelu halvustamise peale ja antakse mõista, et ei soovita mind enam nende seltskonda, sest ma usun hormoonidesse ja närvisüsteemi?!
Vastu pole öelda midagi muud kui et - ma arvan, et nad kaotavad minu näol rohkem, kui mina nende näol.
Jama, et ma selle tasuta töö juba ära saatsin. Tagasi küsida oleks kuidagi liiga väiklane isegi praeguses meeleolus.
nagu ütleb rahvasõna:
VastaKustutainternetis vaidlemine on nagu paraolümpia: isegi kui võidad, oled ikka puudega.
... ja oleks siis, et ma saaks vastu vaielda sellele!
VastaKustutaOletus - sidusid end soovoliniku kambaga.
VastaKustutaOletus - sa vist oled võimaline ka nelipühilastele jumala mitte-olemasolu tõestama.
Üldistus - nemad targemaks ei saanud, sina said. Nende suhtes.
Selle konkreetse vaidluse algatajal on temaatiline hälve, mida ta ka ise tunnistab. Nii et siin on para- veel eriti omal kohal.
VastaKustutaMõtlesin selle asja enda jaoks läbi ja leidsin iseenda üllatuseks, et probleem polnud mitte vaidlemises, vaid selles, et ma olen aristokraat.
VastaKustutaMitu inimest ütles takkajärgi, et nende arust oli see kõrtsikakluse juhtum, ja väga veider, et ma hiljem päriselt solvusin. Ja samas, juba enne seda ja täiesti sõltumatult, kirjeldasin ma juhtunut oma perekonnale laias laastus järgmiselt:
Vehklen mina seal oma rapiiriga üksi kolme vastu ja, siis need kolm võtavad kirved ja hakkavad mulle põlveketra ja õlaliigestesse sihtima. Ok, pihta nad ei saa, aga mööblisse ümberringi jäävad sügavad täkked... ja inimesed ümberringi kehitavad õlgu ja soovitavad _minul_ nende kirvemeestega kätt suruda ja ära leppida!
Aga loomulikult. Kui tegu oli kõrtsikaklusega, on seal oma rapiiri ja sellega, et ma ei ütle midagi, mille taga ma ka aasta pärast kindlasti vähemalt 97%-lisel määral ei seisaks, edvistamine kahtlemata kohatu.
Aga no ei ole ma kõrtsikakleja. Ikka suuremeelsus (mis teatud olukorras on aristokraatide põlgus), leebus (mis teatud olukordades on seesama) ja violetne irooniavarjund, kusjuures seda, et teine pool on loll, ma kunagi ei ütle, vaid eeldan, et ta peaks ise taipama, kui kuuendat korda loogivabaduse otsa kõhuli kukub.
Ja siis ma olen täiega rabatud ja haavunud, kui ta seda üldsegi taipavat ei paista vaid lihtsalt mind valimatute sõnadega ja täiesti loogikavabalt isiklikul tasemel edasi sõimab :P
(Kaur - ma tegelt räägin millestki muust kui MadMaxist.)
VastaKustutaAutor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustutaA äkki sina hindad seda siiski, kui avaldub =)?
VastaKustutaNo selleks peab ikka päris loll olema, et arvata, et inimene hormoonidest ja instinktidest sõltumatult tegutseb. Või päris ülbe. Mõlemal juhul on nad nõmekad.
VastaKustutaNii et pats-pats, meie oleme sinu poolt.
aga konkreetsest juhtumist (millest ma nagunii ei tea) eraldi: inimese käitumisest bioloogiliselt paika pandud motiive e. instinkte otsides on pmst võimalik küll teda solvata, kui seda kasutatakse ettekäändena, et tema argumente eirata. No näiteks kui "kas sul on PMS vä?" on universaalne moodus, millega naistele vett peale tõmmata ja mis võtab igasuguse kohustuse tähele panna, mida see konkreetne naine tegelikult ütles. Sest ei saa ju ka eitada, et inimese argumendid võivad olla väärt ärakuulamist ja kaalumist olenemata sellest, mis hormonaalses olekus ta parajasti on.'
VastaKustutaPMS-i-repliigist veel paremini töötab muidugi klimakteeriumirepliik, teatud vanusest saadik saab sellega diskrediteerida naisterahva kõik argumendid, sest ega tal ju seda lootust enam ei ole, et see üle läheks.
või mõlema soo puhul töötav "sa pole vist ammu keppi saand ä?" Kostab naerupahvak, tegelane tõmbab saba jalge vahele ega julge enam suud lahti teha, sest tõepoolest, mis väärtust saaks olla inimese jutul, kes pole ammu keppi saanud.
VastaKustutama suutsin nüüd tagantjärgi paremini sõnastada - inimese käitumisest bioloogiliselt paika pandud motiivide otsimine on solvav, kui see on sisuliselt argumentum ad hominem.
VastaKustutaja seda on niiviisi õudselt lihtne relvana kasutada, sest kõik on bioloogilised olendid ja kõigil on hormoonid, lihtsalt underdogidele on kergem pähe istuda ja jätta mulje, et hormonaalsed motiivid on ainult nende pärisosa.
sul on õigus nagu (alati) enamasti, kallis notsu =)
VastaKustutaMa arvan, eks osad neidts isiklikest rünnakutest tulidki umbes selleks, et mulle näidata "noh, haavusid, jah?"
Kuigi ma ei haavunud. ma haavusin lihtsalt selle peale, et miks inimesed, keda ma pidasin suhteliselt headeks tuttavateks, niimoodi teevad üldse =(
kas need isiklikud olid kah hormoonilised, et "noh, PMS või?"
VastaKustutaTead, ma väga ei taha sellest avalikult rääkida. Jube halamise moodi kukub välja, aga mul läks halatuju ja "oo, vaene mina!" juba üle.
VastaKustutaAga murumuna@gmail.com, kui sind ikka tõesti huvitab =)
hih, mul on tunne, et meili peale kirjutamiseks peaks soliidsem põhjus olema või nii.
VastaKustuta