See on nüüd see igav hetk elus, kus kõik on hästi, sees kraabib minimaalselt, kiire ei ole, laisk ka ei ole, pitsa tuli välja, kukeseeneomlett tuli ka välja, ilm on hea, lapsed ei käi pinda ja küürisin puhtaks pliidi, ahju ja riiuliservad. Orgasm in day keeps the doctor away, Tütarlaps käib trennis, Poeglaps muusikaringis ja tundub, et uus jutt ilmub novembris. Veel uuem on töös, kuigi ta esmapilgul mingi väga särav täht ei paista olevat. Aga see võib veel muutuda - töö tegi ka ahvist inimese.
Hakkaks muretsema selle üle, et tahaks veel lapsi? Või hädaldaks millegi muu üle, nt et raha võiks ikka rohkem olla?
Aga tõesti ei taha.
P.S: Mis värk on nende prantsuse rahvalauludega? Miks neil on nii sürreaalsed, salmiosaga absoluutselt sobimatud refräänid?
Nt selles laulus halab keegi neiu selle üle, et tema kallim läks ära teise naise juurde, aga refräänis räägitakse sellest, et oh rõõmu, elagu roos ja liilia!
Samuti on üks laul, kus neiu räägib sellest, et tema kallima on hollandlased vangi võtnud ja mis ta kõik annaks, et ta tagasi saada. Refrään räägib sellest, et "Minu blondikese kõrval magada on nii hea, nii hea, nii hea."
Rääkimata laulust, kus on juttu mingi kolmanda neiukese kurvast saatusest: olid tal kaunid pardid veesilmas ujumas, aga tuleb kuri kuningapoeg ja laseb valge pardi maha. Refrääniks on "Tuleb tuul, tuleb hea tuul, tuleb lahe tuul ja mu kallim kutsub mind. Tuleb tuul, tuleb hea tuul, tuleb lahe tuul, mu kallim ootab mind."
Nagu misasja?
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Omamaine ilus lugu ringmänguna lauldud:
VastaKustutaMu isamaa armas
kus sündinud ma.
Sind armastan ma järjest
ja kiidan lauluga.
ref:
Ema tegi mulle
suure laia põlle,
põll oli pika paeltega.
Ei seedrid ei palmid
ei kasva me maal,
kuid siiski kenad männid
ja kuused-kased ka.
jne
Tõepoolest.
VastaKustutaKa täielik wth.
Ja seda laulu lauldakse ka ju nii:
VastaKustuta1. Kes elab metsa sees?
Kes elab paksu metsa sees?
Kes elab metsa sees?
Kaks oravat puu otsas,
kaks oravat puu all,
kaks oravat puu taga,
kaks oravat ei maga.
2. Seal elab päkapikk.
Seal elab väike päkapikk,
Seal elab päkapikk.
või siis "kuldne noorik" mingi täiesti rändom laulu refräänina. "kaks on oksa õunapuussa, kuldne noorik..."
VastaKustutavõi refrään "hei marja, hei marja, piis pilli hainamaale", millel pole vähimatki pistmist laulu sisuga.
nii et mis mõttes prantslaste komme?
Mul mitmete eesti lauluviiside osas on kahtlus, et need on miksid.
VastaKustutaHuvitav, kuidas prantslastega on?
No "kuldse nooriku" ja "hei marja" laulud tunduvad küll terviklikud, seal käib see korduv fraas iga lause sabas, nii tihedalt oleks raske miksida -
VastaKustuta"mis sääl mäe pääl veretäs - vees vaas veereli, hoi marja, hoi marja, piis pilli hainamaalõ. st sisulist teksti on vähem kui seda täiesti suvalist refrääni.
leidsin seda laulu otsides näiteks siit veel ägedaid nonsensrefrääne - nt "Jummal' sundku',
joeda, suurõ herrä,
joeda, ailelulee,
suurõ herrä, joo,"
millest n.ö salmiosa on ainult see üks rida (no ja siis igas järgmises salmis uus rida).
See "au gai, vivent les roses" meenutab oma olemiselt rohkem just neid vanu rahvalaule, mis jusku ei oleks miksitud.
vabandust jutumärkide pärast ja sellepärast, et seal oleks üldse "oh gué" pidanud olema.
VastaKustutaSelle konkreetse roosiasja kohta tuli mul pähe, et roos on ammune naise suguosa metafoor. Mis seostuks ülejäänud lauluga justkui natuke paremini kui lihtsalt floristika. "lilas"... sellega on raskem (ma võin ainult öelda, et lilas on sirel, mitte liilia, a mis ta sümboliseerib, ei tea).
Ja pardikeste laulust... mitte et sellel tõlgendusel, mis mina tean, refrääniga palju rohkem pistmist oleks, aga ma kuulsin kunagi kuskilt, et see valge part tähendab tüdruku süütust, mille kuningapoeg ära võttis, ja hõbedane püss on teadagi mis - nii et see refrääni halamine oma armsama järele on sellega vähemalt samas, ee, diskursuses, isegi kui tont teab, kesse armsam seal refräänis õieti on. Ikkagi üks seks, tähendab romantika puha.
leidsin ühe lingi, kus keegi võrdleb seda pardimetafoori ühe keldi laulumotiiviga.
Ja tuulekesel ei pruugi sisuga rohkem pistmist olla kui vanade eesti rahvalaulude "kaasikesel" või "sink sale prool" (meenus üks setu oma, kus korduv refrään on "tsubariki tsuuptsiki kalina, kalina, malina", laul ise räägib põdra laskmisest). tähendab, et lihtsalt kõlab hästi.
Blondiini-lauluga... muusikaliselt ei tundugi võimatu, et ta on kompileeritud, aga arvestades, et ta on tekkinud Louis XIV Hollandi-kampaania ajal sõdurilauluna, siis on võimalik, et see on mõeldud sõduri ja tema pruudi... kas nüüd just dialoogina, aga vähemalt vaheldumisi monoloogidena. et pruut igatseb peigmehe järele, kes on Hollandis vangis, ja annaks pooled Prantsuse valdused tema eest ära ja peigmees jälle unistab pruudist.
Väga hea kommentaar! Sisukas, arutlev ja huvitav, sisaldades uut informatsiooni.
VastaKustutategelt ma olen kunangi teadnud, et lilas on sirel, tuli täitsa tuttav ette. Aga kõik muu näitab, kuidas inimene viitsib otsida ja mõelda, erinevalt minust, kes ma lihtsalt laterdan =)
oh, mis te nüüd... (punastan).
VastaKustutama vaatasin pärast ise, et mu kommentaar näitab hästi, miks minust korralikku teadlast ei tule: ma võtan kuskilt laest seletuse ja hakkan siis infot otsima, mis sellega sobib. selle asemel, et alustada infost ja vaadata, kas sellest tuleb kokku mingi seletus välja.
ma kahtlustan, et teadus käib sageli niimoodi ja õiget teadust teevad ainult kirglikud hullud.
VastaKustutaKirglikud hullud ma kiidan heaks sealjuures, et see selge oleks.