Igasuguseid teisi linde (mh kukke) võib selleks suleliseks, kes mu mõttelistes tubades ringi tuiskab, oletada, aga see
ei
ole
kana.
Kindel värk.
Seisad öösel linnas, vaatad taevasse ja helbeid muudkui langeb. Varbad on külmad, buss ei tule, Edgari sinine jõulukaunistus särab laternaposti otsas nagu pool kaubamaja.
Sina vaatad aga lendavaid lumepudemeid, nende kaootilisest heljumisest vormuvaid mustreid, ja naeratad endamisi.
Aina naeratad ja naeratad.
***
Muude uudistena võiks märkida, et Täheaeg 11 on väljas. Link viib e-raamatu juurde, aga paberväljaanne peaks kah neil päevil poodi jõudma. Traditsioone järgides lugesin, autorieksemplari kätte saanud, kohe oma loo läbi ja kui mõned puuduvad komad ja umbes 15 väga häirivat sõnakordust välja arvata (et toimetajad neid ka kunagi ei märka!), on see üllatavalt hea.
Maht on 74 lehekülge, nii et 15 märgatavat sõnakordust vast ei hävita teie lugemiselamust täielikult.
Olin ise täiega haaratud =) ning soovitan südamest.
"Täheaja" uus, ajakirjalikum kujundus nõuab veel harjumist, aga samas, hah! Milline motivatsioon lõpuks ajakirjast välja saada ja päris oma proosaraamatuni pürgida!
seisin eile Tartu Apollos nõutu näoga raamatuleti ees, et mida nädalavahetuseks endale varuda. Lõin käega, et ostan Täheaeg 10. Letis toimus teatevahetus ning minu asus teenindama uus müüja (tegelikult müüjatar). Vaatas mu valikud ja küsis eneseteadliku naeratusega, et kas ma hoopis Täheaeg 11 tahan? Olevat just sama päev letti jõudnud. Mõtlesin sekundi ja tahtsin küll. (Tegelikult tahtsingi 11, aga seda polnud teiste Täheaegade juures.)
VastaKustutaSee oli sissejuhatus. Kommentaar su loole on aga järgnev: väga põnev lugu ja mõnusalt verine. Just mõnusalt, mitte tüütult, hirmutavalt või mida iganes. Kuidagi moel, kus veri ja lihakamakad ei mõju ebaväärikalt. Minu arvates ei ole lihtne kirjutada roimast ja lihakäntsakatest moel, et see mõjub tujutõstvalt või südantsoojendavalt. Aitäh elamuse eest.
aitäh kogemust jagamast!!
VastaKustuta