Phmt on mul lihtsalt liiga lihtne elu praegu.
Kuni oli surm-suu-ääres-tunne, nagu sel kevadel nt, polnud omaenda või kellegi teise tropluse ja igasugu suhtejamade üle aega mõtiskleda. Aga praegu (kuna ma oma lõputööd ei kavatse puudutada enne, kui juhendaja elumärki annab) on aega nagu ratsahobuse sitta ja selle tulemus paraku ka ilmne.
See-eest ei ole 220 kätekõverdust päevas teha mingi probleem. See lühemate seeriate ja ohtra vaba aja peal trenniasi üleni töötab.
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.