Kirjutab mingeid häid asju elu kohta ka.
Sest elus on pisikesi
materiaalseid rõõme, mille headust võib-olla alati ei märka,
välja arvatud siis, kui võtad märgata.
* Kui sul on kass ja
talle on olemas peaaegu täis pakk kassiliiva ja suur pakk korralikku
kassitoitu ja sa tead, et kui tahes otsa raha ka lähinädalal saab,
vastikut olukorda, kus kass käib ja õigusega hädaldab, aga sa ei
saa teda aidata tema hädas, ei teki.
* Kui sul on lapsed ja
on detsember, sul on kapis pakk martsipanikommi ja neli mandariini ja
pakk Snickerseid ning sa tead, et päkapikuvajadused on sellega
24.-ni kaetud. Võib-olla mitte ideaalselt ("Miks jälle seesama
komm?!"), aga siiski kaetud.
See õudne hetk, kui sulle kell
2 öösel meenub, et appi, mul pole midagi hommikuks sussi sisse
panna, sel aastal vähemalt ei saabu enam.
* Kui sul ei ole ei
raha ja tundub, et ka mitte midagi süüa, aga siis avastad kapist
lisaks tavalistele kuivainetele ja võipakile ka pooliku paki
päevalilleseemneid ja kaks purki ube, ja siis ostad 14 sendi eest
pärmi ja 10 sendi eest sibulaid ja teed oasuppi ja
päevalillesepikut, ning jääb veel 30 senti kohvikooregi jaoks.
Ja
su lapsed käivad köögi vahet ja oigavad, et kui hea toit! Oo, kui
nämm!
* Munad ja või ja vahukoor. Kuni neid on, pole kunagi
sellist asja, et vahid hommikul vingus näoga endale kappi ja mõtled,
et krt, krt, krt, kas ma pean mingit kuramuse PUTRU jälle tegema (ja
sööma) v?
Isegi kui tegema peab, sest lapsed, siis vähemalt
ise saab süüa mune võiga või vahukoort. Või mõlemat.
Vahukoor ja kohv on täiesti hea hommikueine.
* Käia
ujulas ja liguneda igas vees ja saunas, seista piiramatult duši all,
pesta end neljandat korda järjest, kusjuures boiler ei saa üldsegi
tühjaks seepärast ega karju ka südametunnistus teemal "Vee-
ja elektriarve! Uäääää!"
* Mitte isegi ujulas käia,
aga olla emal külas ja oma peavalu ja iiveldust öösel tema vannis
ravitseda.
Algul on nii halb, aga siis soekuum vesi teeb
oma maagiat ning hakkab üha parem ja parem ja parem. Mmmmmmm...
+
üks sõber kinkis jõuludeks kehakoorija, mis sisuliselt on
plastpudelisse pandud suhkur väikese maasikaessentsiga, aga sinna
pudeli peale on kirjutatud nimi "Never Grow Up!" ja no
tõesõna! "Never Grow Up!" Täiega hea nimi. Puhtalt nime
pärast juba on sest asjast kõvasti rõõmu =)
* See hetk, kus teadvustad mingi tegemist vajava
kodumajandusliku töö endale ja siis teed selle kohe ära. Ilma
mingite kurbade mõteteta teemal "hiljem" või "miks
mina" või "aga keegi teine äkki".
Nt peeglite
puhastamine pealegi täiesti hämmastavalt värskendab kogu elamise
ära.
Mõtsin juba, et see mõtteviis pole midagi erilist, aga
käisin külas, kus oli hästi palju pesemata nõusid, ja siis pesin
neid, sest tundus, et vaja, ja tundsin enda üle ürguhkust.
* Kui sa oled naine ja sul on varuks tampoone, hügieenisidemeid ja kõiki neid muid veremähkme funktsiooni täitvaid jubinaid sellises koguses, et saaksid ootamatult algava verepulma puhul hädast välja aidata ka paar menstrueerivat sõpra, mitte ainult iseenda.
Analoogiline tunne, nagu oleks kodus relv koos laskemoonaga, 10 kilo soola ja 200 kilo suhkrut, 6 pakki kempsupaberit ja 100 liitrit vett ootamatu tsivilisatsioonikatkestuse puhuks phmt.
*
Magada puhaste linadega kuskil mujal kui oma või oma ema kodus.
(Sest tegelt väljaspool kodu kõlbab ka tolmune põrandavaip ja üks
tolmune tekk peale + pea alla lükatud riidepundar, aga kui on midagi
paremat - ooo! Mmmm!)
* Sul tegelikult isegi on taksoraha, aga
saad kas küüti, keegi teine maksab takso eest või lähed jala, kuna mõnusalt saab kalorid maha
ja kaineks öösel jala koju kõndides.
Ja siis see taksoraha jääb
üleni üle lisaboonusena. Kulutad kuhugi, mille kohta oled enne
mõelnud, et ei saa, ei või, ei jätku, ei-ei-ei.
* Kui lapsed on
ilgelt tropid olnud kogu aeg, kakelnud, virisenud, igavlenud,
kakelnud, istunud arvutis, kakelnud. Siis lähed nendega külla ja
korraga on nad nagu kaunid valged inglid.
Viisakad, korralikud ja
mõistlikud, hiilgavad kõigi teiste laste taustal oma vaoshoituse ja
leebusega, ning lisaks tundub, et ka neil endil on seejuures täiesti
tore olla.
* Või siis on nad kinos. Või külas.
Ja ma
kirjutan eneselegi märkamata 5-6-8-10 (KÜMME) korda rohkem juppi
romaani päevas kui siis, kui nad kodus on.
* Kui sa oled kuskil reisil, ükskõik, kas lastega või ilma,
ja jälle ei olegi ära unustanud, et ibuprofeeni, vett ja võileibu
(või apelsine ja šokolaadi) tuleb alati kaasa võtta. Ning janu
vastu on vahendid olemas ja nälja vastu on ka vahendid olemas ja
keegi ei nuta ega pea isegi kartma, et vbla hakkab, ja siis ei hakka
ka pea valutama - ning kogu paigast paika transportumise aktsiooni
saadab suur edu ja rõõm.
* Kui aasta lõppeb kuskil mujal
kui omas kodus, aga sa üldsegi ei pea seepärast mingit pidukleiti
selga panema ega pidunägu ette tegema.
Kõik lihtsalt on. Rahulik, laisk ja sõbralik.
Mõnusat aastavahetust ja kirjutamisrohket uut aastat!
VastaKustutaPõnevat ja nauditavat head aastat kõigile jah!
VastaKustutaKuna korralikud inimesed võtavad eesmärke, siis minu eesärgiks 2014 on midagi pikemat kui 20 lk ära avaldatud saada ja 1 kord lõuga tõmmata.
Sest ma pole mõni Rents, kel treenimine käib kiiresti ja hästi ja spagaat tuleb paari kuuga vms.
Ei usu, et ta aasta lõpuski maha saan, sest seni on progress minimaalne.
Oo, nii kasulik nimekiri! Ma sain siit väga mitu ülikasulikku eluks vajalikku näpunäidet.
VastaKustutaMinu aastavahetus oligi just selline, et sõbral külas - mõnus, laisk ja rahulik, ei mingit pinget!
VastaKustutaHää ja naerma ajav... Endiselt mõnus...
VastaKustuta