Erinevat sorti

Keskmise idee on mulle jätkuvalt individuaalsuse kõrval teisejärguline, tüpiseerimine enamasti kunstlik ja lahterdamine lahterdaja eralõbu.
Aga tasapisi ise normaalsemaks läinud, saan siiski aru, et mingi alus sel laadideks jagamisel on, mõned omadused on kuidagi gruppidele üle kantavad ning kuigi gruppide äärmused on peaaegu alati üksteisest kaugemal (kui grupp pole just väga väike) kui grupi keskmine ülejäänud elanikkonna keskmisest, mingi idee sel on.

Elik tervitused Kaurile.

Hakkas pihta sellest, et ma ikka ja ikka ja ikka olin Rongimehega seoses segaduses. Sest ta ei ole ju halb ega loll inimene, kuidas ta siis nii mööda vaatas, nii selgeid asju ei näinud, nii veidraid otsuseid tegi ja pärast mulle ainult suud oskas vastuseks maigutada, kui küsisin, miks?!
Vahepeal mõtlesin, et misasja, kas tema ongi siis ainuke Paha, keda ma üldse elus kohanud olen?! Kõik ülejaanud on ise rõvedalt haiget saanud ja sellest pikapeale ära moondunud, sest keegi ei armastanud ega lohutanud neid, aga ma ei saanud Rongimehele seda ka pimesi juurde arvestada, sest mina ju armastasin teda nii kaua nii hästi!

Rolli/inimese teooria aitas mind natuke edasi. Et kui täita kogu aeg ise rolle ja panna teistele ka rollid peale, ongi võimatu näha kõiki ühtlasi rolliväliste inimestena. Ja kui sa paned inimesele peale rolli, mis talle tegelt üldse ei klapi, tekibki täiesti veider olukord, kus inimene käitub ühtviisi, ent kuna sa tõlgendad seda läbi rolli, mis talle määranud oled, tõlgendad täiesti mööda.

Oi, ma tean seda viimasel ajal nii hästi =) Mulle ikka üritatakse peale panna rolle, mis nii üldse ei haagi - ja midagi muud kui "arvake mida tahate!" või "a minge persse!" vastu öelda ega mõelda polegi.

Nojah. Aga ma kuidagi ikkagi ei suutnud mõista, kuidas saab olla pime neis suhetes, mida sa oma määratud rollidele ette ei näe, kuidas on võimalik mitte mitte vaadata, vaid mitte näha.
Ja siis korraga saabus arusaam!
Ma olen alati mängides lawful tegelast arvestanud mõttes, mis on seaduslik, mis mitte, mida ta teeks, mida ei teeks. Aga päriselus, kui sa niimoodi iga liigutuse üle mõtled, on jube keeruline elada ning sedasi on ka veider valida tegelikult. Mitte "mis on õige, mis on vale", vaid "mis on seaduslik, mis mitte". Väga veider.
Ning siis tuligi arusaam. Et lawful-inimesed mitte ei mõtle, et see on seadusega lubatud ja reeglite järgi, see mitte, vaid nad ei näegi neid mittereeglipäraseid asju üldse! Et miski võib olla ka mitte-reeglipärane, inimesed elavad rollidest väljaspool, on midagi sellist, mida nad lihtsalt ei näe, see ei mahu neile pähe!

Oo, kui palju selgemaks muutus kõik korraga!

Noh, ja kui ma juba nii kaugele olin mõelnud, mõtlesin muidugi ka edasi. Selgelt mu alignment on chaotic good, praegu täiesti rõõmuga ja vabalt rakendatav - aga varem ma püüdsin olla true neutral. Et no mõtlesin kõige üle ja leidsin mõistuslikult parima tee - aga kui ära see mu kurnas, kui kogu aeg oli ees see üks, parim tee, ning hetketahtmistele polnud üldse kohta, näen alles nüüd, kui lasen endal vabalt chaotic olla.

Aga muidugi ma ei saa sellisena aru saada lawful-mõtteviisist, chaotic või neutral, ükspuha!