Minust on saamas "kirju koera" tegemise asjatundja.
Nimelt ei tööta mu ahjul alumine siin, millega seoses küpsetamine pole variant, invaliidne ahi kõlbab enam-vähem külmutatud pitsa sulatamiseks, kuumadeks võileibadeks ja korra õnnestus küpsetuskarbis ka üsna normaalne liha teha.
Ent koogi küpsetamiseks peaks ahju hingeelu sügavuti mõistma või koogi lihtsalt poole valmimise peal ümber keerama, ning see on mulle liiga palju jama.
Teen parem "kirjut koera". Olen seda möödunud kümne päeva jooksul neli korda valmistanud, enam-vähem seda retsepti aluseks pidades, ja kuigi igal variandil olid omad plussid ja miinused, on mõned pisikesed asjad, mida olen õppinud.
* Kondentspiimaga jamamine ei tasu ära - või on tõesti parim sidusaine, kõige parem on sulatatud või pluss sulatatud šokolaadi ühendus pluss veidi piima.
* "Kalevi" küpsised ei kipu koogis pehmeks minema. Tükid on hoopis teise konsistentsiga kui ülejäänu. Mõne jaoks on see ilmselt plussiks, minu jaoks selge "Selga" või nende värkide, mida Säästumarket müüb, eelistamise põhjus.
Ei, muidugi ma teen "kirjut koera" kandilistest pakiküpsistest, olen mõnes asjas siiski ka mõõdukas traditsionalist!
* Marmelaaditükid võivad olla oluliselt suuremad, kui intuitiivselt arvasin. Sentimeeter korda sentimeeter korda kaks sentimeetrit ei ole liiga suur. Kooki süües pole arugi saada, et mingid suured marmelaaditükid sees on.
* See-eest osa marmelaadi kummikommidega asendamine ei ole hea mõte. Kummikomm on nii paganama kõva võrreldes kõige muuga, et esmalt on kooki raske lõigata nii, et ta laiali ei pudiseks, ning pärast keerukas süüa.
* Purustatud mandlid võivad olla - isegi väga halvasti purustatud mandlid, mis suuremalt jaolt terved. Nad ei mõju suus üldse nii võõralt kui kummikommid.
* "Kalevi" piparmündišokolaad on väga hea.
* Kakaod pole õigupoolest üldse vaja panna.
* Kohviga sobisid kõik variandid niiiiiiiiiiii hästi =)
Rosinaid vm kuivatatud puuvilja ei proovinudki sel lihtsal põhjusel, et mu Poeglaps tunnistab neid toiduks vaid paljalt, kui nad on kuskil sees, on jäkk-jäkk-jäkk.
Oo, toidupostitus, selline puhas ja ühel teemal tuligi või?! Nagu vanasti, söök hakkab elus jälle mingit kohta omandama =)
Ainus ehe õnn inimese elus on õnn osata olla õnnelik.
Mul õnnestus hiljuti üks ülejäägikook nii hästi, et peaks veel tegema. ja mulle tundub, et selle jaoks peaks ahjust, kus kuumi võileibu kannatab teha, piisama (sest sisuliselt ta ongi üks paras kuum võileib).
VastaKustutakoostis: allahinnatud biskviittordipõhi - "parim enne" möödas, olin ta suure biskviidiisuga ostnud, aga isu jätkus ainult ütleme veerandi biskviidi jagu;
samuti umbes nädala jagu aegumistähtaja ületanud Otto kohupiim, mis ei maitsenud küll enam ricotta moodi magedalt, vaid nagu tavaline kohupiim (pashategemisest jäi üle ja külmkappi seisma);
umbes nädala jagu aegumistähtaja ületanud hapukoor, mille ma olin koos selle kohupiima ja lusikatäie meega kohupiimakreemiks seganud, et biskviidiga süüa, kuni mul biskviidiisu otsa sai (vt biskviidipunkti);
kirsimoosi, aga ma arvan, et sobib suvaline tugeva maitsega moos;
paar plekilist õuna, mis vajasid ärategemist ja poolik pirn, mis köögilauale vedelema oli jäänud;
natuke brändipudeli pära ja natuke koorelikööri pära. natuke kaneeli, natuke võid, üks muna.
Lõikusin biskviidist õhukesed viilakad koogivormi põhja ja toppisin veel biskviiti sinna ümber, et põhi kaetud saaks; lõikusin sinna peale läbisegi õunu, pooliku pirni, külma või laastukesi, tõstsin peale moosi, valasin sortsu brändit; kohupiimakreemile segasin veel tolle koorelikööripära sisse, kloppisin ühe munaga läbi ja pudistasin sinna sisse kogu biskviidi, mis vormi põhjast veel üle oli jäänud. Küpsetasin ahjus umbes nagu küpsetaks kuumi kohupiimasaiu.
Ja summa oli parem kui liidetavad eraldi võttes. Üksikdetailid ei ole arvatavasti väga tähtsad, põhiline, et biskviit alla, midagi mahlast-moosist-puuviljast vahel, kui vaja, siis vedelikku juurde, et liiga kuiv ei tuleks; ja kohupiima-munasegu kõige otsa.
Mulle maitses ideaalselt, A. leidis, et minu häbemata odavas koogis võiks olla vähem moosi, aga maitse asi.