... ja ma olen nii kuradi kena

Oot, mida informatiivset öelda?

* Sain lõpuks tagasi makstud õppelaenu esimese ülikooliürituse eest. Phmt mul läks häbematult hästi, sest veetsin toona ülikooli nimekirjas vist 7 aastat ja seega oli mu tagasimaksegraafik sellest hoolimata, et ei lõpetanud, vaid mind vistati välja, väga mõistlik. Makstav isegi mulle, kes ma tööl olen käinud --- eeee --- no olen vahel käinud =P
(Kui lõpetad, on tagasimaksmisega palju aega, aga kui katkestad, poolteist korda see aeg, mis õppisid. Aga noh, 7 aastat oli minu ametlik õppmiseks kulutatud aeg, ja sellest arvutada poolteist - emake maa, kui jube!)

* Üks kirjutas mu võrguajakirjas Algernon (kus ühtlasi toimetaja olen) ilmunud loole soodsa arvustuse BAASi ja hakkasin mõtlema, et oot, sellest jutust pole üldse avalikku arvustuseposti olnud (sest kui arvustusi pole, on nagu nõme ka vastavat posti teha, ent vaid võrgus ilmunud tekstidele ongi neid vähe).
No on siuke lugu.
Baasis arvustatud.
See lugu mulle endale ikka meeldib ka - kas nüüd hirmsasti, aga on huvitav üle lugeda, mitte piinav, ning tegelased on igakülgselt hinnalised.

* Mul on viimane päev haiglas. Läksin rõõmsameelselt kaasa vene onuga, kes teatas, et tähistame seda jalutades ja pingil istudes.
Pingil kraamis ta välja pudeli väga head brändit ja ma olen ju viisakas ka. Endalegi arusaamatult on mul ikka veel alati lihtsam öelda "jaa" kui "ei".
Nüüd ma just ärkasin unest, sest purjuspäi on täpselt üks asi, mida teha tasub.
Kõige nõmedam on see, et oleks ma siis väga tahtnud seda brändit! Ei, lihtsalt oli tobe tunne tops kinni katta, kui ta valab, pead raputada ja teatada, et mulle aitab.
Eriti kui meil oligi kahe peale vaid see üks tops.
Mis siis, et ta teatas, et tema seda värki ei armasta ja joob parem õlut (mille ka kotist välja tiris).
Ma olen suure õe kompleksist ja sellest, et alati üritan teiste eest hoolt kanda (näiteks vähemalt rõõmustamisega, kui nad on vaeva näinud, et mind rõõmustada) kirjutanud, aga võibolla kirjutan veel. Sest see hoolitsemissund kontides on mulle endale nii koormav! Ja kui mulle inimene meeldib, on natuke raske endale meenutada, et "A mine persse!" on asi.
Vähemalt ei hakka mul brändist pea valutama.

Sellega veidi seoses, aga muidu ka: mul on mõneks ajaks uus lemmiklaul.



Being like us takes bigger balls.

Mõte seisab. Hm. Ootan ära, kuni valuvaigistav masin oma töö lõpetab ja siis heidan uuesti magama.