Mul on blondidega mingi värk

Arvan, et olen Sanjisse natuke armunud.

Et Sanji on olemas, tean animest, mille nimi One Piece ja mida mu poeg tütre soovitusel väga vaatab.

Ta vastab pea kõigile mu kiiksudele: on blond, kena, pikapoolsete juustega, suitsetab, cool, vajadusel hirmuäratav võitleja, sõbralik ja pealegi veel väga hea kokk. Lolle väljamõeldud lahedate tegelaste hulgas nagunii eriti pole (millest võib tulla mu uskumatus teemal "Päriselt ongi selline inimene olemas või?!" ning arvukad eksitused elus), nii et suht intelligentne ka.
Nagu - mida veel tahta?
No hea küll, tugevaid kulme tal pole. Aga kõik muu on!

Gifi võtsin küll armumise teemat rõhutades südamekeste pärast, aga no:

Ma ei saa pilte ka väiksemaks panna, sest siis pole üldse nii hästi näha, kui veetlev ta on.

Miks mulle suitsetamine meeldib, on, et see on puhtalt naudingu pärast tehtav tegevus. Midagi muud kui naudingut sellest ei saa.
Füüsilised sõltlased, kes värisevate kätega suitsu süütavad, sest ilma ei suuda, ei ole üldse ahvatlevad, mulle meeldib just see "tahan - teen!" Lisaks veel "a mul pohhui, teen hoopis ühe suitsu rabelemise asemel"-tunne ja mõtteviis.

Sel pildil, mis pole otse animest, tuleb allikas ka: siit

Täna käisin ja andsin oma lõputöö üle eelkaitsmiseks. Kui aus olla, on mu meelest selle eelkaitsmise ja kaitsmise, pidulikkuse ja akadeemilisusega selgelt liiale mindud juba 200 aastat tagasi ning nüüd need traditsioonid elavad. Millegipärast. Muudkui.

Aga kuni mina ei pea midagi erilist tegema (ja oo, ma ei pea, ma võin teha ja olla täpselt nagu tahan, alandatud lõpphinne pole mulle samuti probleem), olgu, las tavad elavad. 

Selgelt on mul tähtsamatki, millega tegeleda.

Aga ma väsisin NIIIIIIIIII ära. Kiirköitja ostmine, emakodu külastamine, kus printida saab, lehtede augustamine, bussipileti jaoks raha kaardile kandmine ja viimaks kooli kohale minemine, et kõik vajalik seal üle anda - sa tont. 

Koju jõudes olin täiesti läbi, aga mu poeg asus seal kohe One Piece'i vaatama ning vaatasin 3 episoodi kaasa, enne kui magama heitsin.

Nüüd ...
Aah, nii väsinud olla on midagi ebamaist.
Aga samas mäletan aega, kui olin kogu aeg nii väsinud. Et nüüd kogu aeg pole, on edasiminek.
Vist.
Vist.