neljapäev, 30. märts 2017

Ilmast ja tervisest

Oota, praegu ei olegi Päriskevad v?
Mina arvasin, et see ongi kevad (ja sel põhjusel mulle ka kevad ei meeldi). Noh, et lund ei ole, päevad nagu pikad, aga midagi peale lume ka pole.
Tegelikult on praegu isegi hästi - tuul on kõik ära kuivatanud, õues on täiesti hea käia (ja joosta). Muidu minu ajus ühendub "kevad" sõnaga "löga". Sajab midagi lumetaolist, sulab ära. Ja siis see kordub vähemalt kaks tosinat korda märtsist maini, maa on pea pidevalt märg ning mingit korralikku ilma ei ole. Paksu tihedat sadu KA ei ole. Selline ebamäärasus ainult kogu aeg.

Kaks asja on toredad:
a) mul ei ole enam külm kogu aeg - no nii kogu aeg, et seda isegi ei tunne enam muidu, kui magama minnes, mil mul ei õnnestunud enne uinuda, kui labajalad ja -käed üles soojenenud. A võibolla on asi hoopis selles, et olen umbes kilo veel juurde võtnud =P?
b) võin kanda neid saapaid, mis on lihtsalt lukuga kinnitõmmatavad ja mida panen jalga umbes 30 sekundit, mitte neid sooje talvekaid, mis on nööridega ja 3 minutit kulub lihtsalt saabaste jalgapanemiseks

Üldiselt on sügis mu jaoks täiega aastaaeg (ja lemmikaastaaeg), aga kevad "periood, mil talve enam ei ole ja suve veel ei ole".
Aga kui inimeste jaoks on "kevad" see asi, mida mina nimetan "nooreks suveks", saan veidi paremini aru neist, kellele kevad meeldib. See on lahe aeg jah. Ja vahtraõied täiega ilusad!

Vaimne tervislik seisukord jätkuvalt hea, tänan küsimast. Kuigi kalduvus ahnitseda endale liiga palju tegemisi, ei ole kuhugi kadunud, lihtsalt ütlen endale, et ma ei PEA neid täna ära tegema - ja kohe kergem olla.
Keegi kirjutas mulle kommentaarina kuskile postituse alla, et teda aitab päevale raami seadmises see, et teeb endale ise reeglid. Määrab, mis tuleb ära teha. Ja ma ei vastanud siis, ent mõtlesin süngelt, et mina teen seda ju kogu aeg. Mul ei ole sest toredam.
Aga nojah. Kui mina endale tegevused määran, ega ma siis ennast hellita ju. Nii palju panen kavva, kui vähegi jaksan, ja kui ära ei tee, olen halb! A nüüd ma natuke aega jälle valvan end, ei võta liiga palju ning ei sure siis tegemiste koorma all.

Tänu indigoaanlasele kirjutavad nüüd paljud muudkui toidust. Olen natuke edasi jõudnud sellest, et "nii ükskõik", aga põhisuhtmine toitu on jäänud samaks: see pole oluline.
Jaa, ma üritan oma poega toita pärisasjadega ja tuua koju ka puu- ja köögivilja, mis talle maitseb. Aga kui ta ei taha, võib ta alati teha kiirnuudleid või süüa krõbuskeid piimaga (või võileiba, see on viimase nädala lemmik olnud). Et ma peaks tema toitumist nii tähtsaks, et selle pärast tülitseda või ekstra pingutada? Kuulge, kui ta on rõõmus, söögu minu pärast viis korda päevas kiirsuppi! Söök on ainult söök.
Oluline vast neile, kel suuremaid muresid pole.
Kui mul raha üldse ei olnud ja tegin hea toidu, näiteks kana-klimbisupi või mõne laheda ahjupotis haudunud liharoa või imelise šokolaadikoogi, oli see rõõmus sündmus. Aga nüüd mul esiteks ei ole ahju (krt, ma PEAKS, kui jälle rohkem raha on, selle alumise siini ikka ära laskma vahetada - aga ma ei tea, kuhu helistadagi, pean internetis otsima hakkama ja krt ma üldse viitsin väga süüa teha!) ja teiseks on jõudu palju vähem.
Mind lihtsalt ei huvita.
Et toit peaks olema selline asi, millest HOOLIDA?
See on võimalik ainult siis, kui suuremaid probleeme pole =)

Björkil on laul.



Pagan poetry.
Aga IGA jumala kord, kui seda kuulen, kuulen ja isegi mõtlen: "Bacon poetry". Vahepeal ma muudkui sõin peekonit, kõik soolased toidud olid paremad, kui seda veidi lisada. Nüüd olen nii ära hellitunud, et ka peekon ei ahvatle enam. Ma võiks dieeti pidada - mitte selleks, et alla võtta, vaid et mõnd toitu taas ihaldada.
Mitte uimane "Seda võiksin süüa", vaid ISU.
Ma olen mänginud ka mõttega samal põhjusel suitsetamist maha jätta - mitte et mitte suitseda, vaid et jälle tahta suitsu.

Võibolla on täna hea päev nt dieeti alustada? Aga mida siis ei tohiks? Maiustusi? Hei, neid ma nagunii pea üldse ei söö. Ainult kooki. Et siis kooki ja maiustusi?
Kuidagi vähesest tuleks ikka loobuda. No ma panen tärkliserikkad söögid ka juurde - mitte et ma väga neidki sööksin, aga pelmeenid (kattetainas!), leib ja külmutatud pitsa langevad nii samuti ära ja vähemalt leiva osas on see märgatav muutus mu iganädalasel toidulaual.
Jai. Äkki aitab jälle mingit toitu tahta ka.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.