Olen natuke tõhusamaks osutunud, kui kavas oli.
Nüüd tuleb endamisi arutada, kas võtta end veeeeeeeel pisut kokku ja saata toetusetaotlus hasartmängunõukogule ära või jääb see tegevus siiski juunisse, nagu algul plaanitud.
Ei, ei tasu nii palju teha, kui vähegi jaksan ja ...
no aga ...
Tehtud, saadetud. Üks naine avastas veel viimasel hetkel, mulle digiallkirjastamist õpetades, et ma ei oska arvutada ja oleksin teele läkitanud taotluse, kus 100 eurot on krooniliselt kuludega põhjendamata.
Vedas, et ta näha tahtis.
Samas - ma olen ainus, kes üldse hakkas raha taotlemisega jamama. Niigi hästi, kurat!
Poeglaps tuli eile koolist aukirjaga. Klassikaaslased olid ta valinud "klassi kõige enesekindlamaks". Kusjuures mul KÄIS korraks peast läbi, et nagunii mõtlesid "ülbe" ja ... Ja siis mõtlesin oma rahulikule enesekindlale pojale ja mõnele tema klassivennale (tüdrukuid tean väga pealiskaudselt), kes tõesti ülbelt käituvad, ning taipasin, et olen tema klassikaaslasi mõttes alahinnanud.
Ta on TÕESTI enesekindel. Täpselt selline "mina teen, mis minu meelest hea on, mõelgu teised, mis tahavad".
Juba tema soeng on säärane - nii pikkade juustega kümneaastased poisid on haruldased. Kui ta veidi noorem oli, peeti teda kogu aeg tüdrukuks. Aga ei, see ei olnud tema meelest absoluutselt põhjus juuste kasvatamisest loobuda - ta lihtsalt arutas mitu korda, et lühikeste juustega tüdrukuid küll poisteks ei peeta ja imestas inimeste taipamatuse üle. Et toonane klassijuhataja ohkas ja hädalas tema juuste teemal, oli meile mõlemale "õpetaja on ikka vähe ohoh!"
See vaikne enesekindlus ilmneb nii õppimises, rõivastumises, hobides - tema ongi see inimene, kes võib täiesti rahulikult teistest erineda, kui ta tahab, sest tal ei ole mingit julguseprobleemi ses kohas.
Oh, seda ma vist võin ka mainida, et tema enesekindlus on piisav, et teisi austada. On vast kaks aastat möödas, ta oli praegusest kõvasti noorem, ent mul on nii hirmasti meeles, kuidas ta arutles palgalõhe üle.
"Ma saaksin veel aru, kui naised teeksid vähem tööd. Aga nii ei ole! Naised teevad täpselt sama kõvasti tööd kui mehed!"
Tema põhiline sõna tüdrukute kohta mängudes, juutubis, filmides ja raamatutes on "tüüp". "See tüüp näeb lahe välja!" ja "See tüüp käib mulle oma rahaahnusega kohutavalt närvidele!" ja "Mulle meeldib, kuidas see tüüp jääb võideldes alati hästi rahulikuks!"
No ja muidugi tema kuldne tõdemus umbes aasta eest: "Ma olin varem ikka ise ka nõme. Kiusasin Xi või kui teised kiusasid, vaatasin pealt. Aga nüüd ma juba tean, sekkun ja kaitsen!"
Kui mõtlen neile Tütarlapsega, mul jookseb sirgelt juhe kokku, sest nad on selged tõestused, et olen midagi elus väga õigesti teinud. VÄGA õigesti.
Nii hästi, kui endast mõtlengi - kui olen midagi hirmus hästi ja õigesti korda saatnud, tuleb see ikka väga suure üllatusena, sest ka mu endast hästi mõtlemine on ju "olen imelik, olen, nutke, kui tahate, pealtnägijad!" ja vaikiv eeldus "minu toimimise tagajärjed ei ole tavapärased!"
Aga ses asjas on imelik olemine toonud oivalised tagajärjed.
Tavapärasest on võimalik ka ülespoole erineda, mitte ainult "samal tasemel, ent teistsugune". =)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Ma loen su sõnu, kui nad välja kirjutad ning avaldad!
Noh, paari erandiga.